lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Prokurör Külli Aas Süüdistatav A.G kodakondsuseta, emakeel vene keel, keskharidus, ei tööta, varem kohtulikult karistatud Tallinna Linnakohtu otsusega 09.06.2005.a
lg 2 p 4, 7 – 25 lg 2 järgi vangistusega 1 kuu 10 päeva
alusel katseaeg 1 aasta 6 kuud; tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 17.11.2005.a Kaitsja Vandeadvokaadi abi Liis Toomsalu RESOLUTSIOON Juhindudes
§-dest 69; 74 lg 4 KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 180 lg 3; 238 lg 1 p 3 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada A.G
2.
lg 2 alusel liita mõistetud karistusele A.G-le Tallinna Linnakohtu 09.06.2005.a otsusega mõistetud karistus – vangistus 1 kuu ja 10 päeva ning liitkaristuseks mõista A.G-le vangistus 2 (kaks) kuud ja 10 päeva. 3. Juhindudes
§-st 74 lg 5; § 69 asendada A.G-le mõistetud vangistus • • • • • 70 päeva üldkasuliku tööga 140 (ükssada nelikümmend) tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 12 (kaksteist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et A.G peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama aadressil; ilmuma Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. 4.
lg 1 ja 69 lg 4 alusel määrata A.G üldkasuliku töö sooritamise ajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Üldkasuliku töö sooritamise ühe-aastane tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2 Süüdistatav A.G selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale inkrimineeritud kuriteos tunnistab täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud. Selgitas, et on leidnud töö Sikupilli Gümnaasiumi sööklas köögiabilisena, kuid selleks et lapse eest hoolitseda ja mitte vangi minna on valmis sooritama üldkasulikku tööd põhitööst vabal ajal. A.G kaitsja hinnangul on süüdistatava süü talle inkrimineeritavas kuriteos tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • • • • • suulise süüteoteate protokolli 05.novebrist 2005.a (t.l.2) millest nähtub, et N. B on pöördunud avaldusega politsei poole selles, 25.09.2005.a kella 18.40-21.40 oli tema korterist toime pandud asjade vargus. Kannatanu ülekuulamise protokolli (t.l.3-4) et 25.09.2005.a ajavahemikul kella 18.4021.40 oli ta alkoholijoobes oma korteris, uks jäi lukustamata. Ärgates avastas, et rahakotist oli varastatud Hansapanga kaart koos PIN-koodiga, 40 krooni sularaha, laualt teleripult LG maksumusega 300 krooni, käekell maksumusega 160 krooni ja telefon №kia 6220 maksumusega 2640 krooni; 25.09.2005.a oli pangaautomaadist välja võetud sularaha kokku 6000 krooni. Varguse toimepanemises kahtlustab A.G. Väljavõttega pangakonto liikumiste aruandest (t.l.31) millest nähtub, et 25.09.2005.a on kannatanu pangakontolt välja võetud sularaha 5000 krooni 1000 krooni. A.G poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlusi selles, et 25.09.2005.a varastas ta kannatanu N. B korterist rahakotist kannatanu pangakaardi, oli mõni aeg varem temaga koos raha välja võtmas käies näinud tema PIN-koodi. Otsustas kannatanu arvelt raha välja võtta, läks Ajakirjandusmaja juures asuva Hansapanga automaadi juures ja võttis välja algul 5000 krooni, hiljem 1000 krooni. Sellest rahast kulutas 4000 või 4500 krooni oma korteri üürivõla tasumiseks, ülejäänud raha eest ostis endale süüa. Karistusregistri andmetel (t.l.9-10) on A.G karistatud Tallinna Linnakohtu 09.06.2005.a otsusega
lg 2 p 4,7 – 25 lg 2 järgi vangistusega 1 kuu ja 10 päeva
Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava A.G poolt kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, sealhulgas kannatanu N. B poolt eeluurimisel antud ütlustega on A.G süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ja kohtueelsel uurimisel on A.G tegevus õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavaks asjaoluks peab kohus süüdistatava poolt oma süü tunnistamist ja kahetsemist. A.G on isik, keda on varem kohtulikult karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. A.G pani toime teise astme kuriteo temale Tallinna 3 Linnakohtu 09.06.2005.a. otsusega määratud pooleteist-aastase pikkuse katseaja kestel. Seoses sellega, et A.G ei ole varasematest karistustest endale järeldusi teinud jätkates kuritegude toimepanemist, leiab kohus, et teda tuleb karistada reaalse tähtajalise vangistusega.
lg 2 näeb karistuse liigina eranditult ette vaid vangistuse, mistõttu saab küsimus tõusetuda vaid mõistetava karistuse pikkuses. Arvestades süüdistatava isikut, seda, et tema ülalpidamisel on alaealine laps – 9 aastane tütar, kelle ainuhooldajaks ta on, leiab kohus, et mõistetav karistus võib olla sanktsiooni alammääras. Arvestades seda, et kohus mõistab karistuse A.G-le karistusliigi - vangistuse –alammääras siis ei ole võimalik vähendada karistust enam juhindudes KrMS §-st 238 lg 2. Samas arvestab kohus, et A.G näol on tegemist isikuga, kes ei ole varma vangistust kandnud ning arvestades, et 01.01.2007.a jõustunud
lg 5 võimaldab katseajal toimepandud kuriteo puhul pärast liitkaristuse mõistmist
lg 2 järgi asendada vangistuse üldkasuliku tööga
Nimetatud paragrahvi kohaselt võib kohus, mõistes kuni kaheaastase vangistuse, asendada selle süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. A.G on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. A.G tekitas oma kuritegeliku käitumisega otsest varalist kahju kannatanu Nikolai Borodkinile summas 6000 krooni, nimetatud tsiviilhagi on põhjendatud ja see kuulub väljamõistmisele A.G-lt. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmisel arvestab kohus, et süüdistataval puudub alaline sissetulek, tema ülalpidamisel on alaealine laps, talle süüksarvatav kuritegu oli toime pandud seepärast, et tal oli väga raske majanduslik seis. Kohus leiab, et mõistes süüdistatavalt menetluskulud välja täies mahus (s.o sundraha summas 5400 krooni ja kaitsjatasu 1831,95 krooni), käiks selliste kulude hüvitamine lisaks tsiviilhagile süüdistatavale ilmselgelt üle jõu, seetõttu tuleb jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda juhindudes KrMS §-st 180 lg 3. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.