1-356/05 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2006. a Tartu, Kalevi 1 Kohtukoosseis Kohtunik Andrus Miilaste Kohtuistungi sekretär Sigrid Huik

§ 180§ 233, § 238 lg 2, § 318 , 319 alusel Kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.B Kar

S § 25 lg 1,2 ja § 113 p 1 järgi ja mõista karistuseks 5 ( viis ) aastat ja 6 ( kuus ) kuud vangistust. Vähendada

§ 238

lg 2 alusel V.B-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista V.B-le lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust hakata arvama alates

1. novembrist 2004.a. Asitõend – nuga , mis asub kohtutoimiku juures kuulub KarS§ 83 alusel konfiskeerimisele ja hävitamisele käesoleva kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista V.B-lt 17 717 ( seitseteist tuhat seitsesada seitseteist ) krooni sundraha ja menetluskulude katteks riigituludesse . Kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 Ühispangas, viitenumber
2. Kohtukulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtukulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
3. Eelnimetatud tähtajal kohtukulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus kohtukulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Tartu Maakohtu kaudu alates kohtuotsuse tervikuna teatavaks tegemise päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 Ühispangas, viitenumber
4. Kohtukulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtukulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
5. Eelnimetatud tähtajal kohtukulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus kohtukulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon. V.B süüdistatakse selles, et tema 09.11.2004.a. kella 16.50 paiku Tartus, Y asuvas X `e elukohas lõi tahtliku tapmise eesmärgil X `t noaga rindkere piirkonda, tekitades pindmise 1 cm torke-lõikehaava rinnanibude kõrgusel. Lüües teist inimest noaga rinna piirkonda, pidas V.B võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Sellega pani V.B toime KarS § 25 lg 1,2 ja § 113 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise katse. Kohtus tuvastatud asjaolud. Süüdistatav tunnistab end süüdi ja on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistataval ja tema kaitsjal kuriteo kvalifikatsiooni ja kuriteo toimepanemise faktiliste asjaolude kohta vastuväiteid ei ole. V.B süü kuriteo toimepanemises, kuriteo toimepanemise aeg, koht ja vahend on tõendatud järgmiste tõenditega: 1) Kannatanu X e eeluurimisel (tl 5-9) antud ütlustega selle kohta, et 09.11.2004.a. umbes kella 17 paiku, tuli tema korterisse, kus ta koos X viina võttis, V.B, kellel oli kaasas viin ja õlu ning hakkas koos nendega jooma. Joomise käigus tekkinud sõnavahetuses haaras V.B diivani laualt noa ning lõi X t sellega rindkeresse. 2) Tunnistaja X eeluurimisel (tl 10-13) antud ütlustega selle kohta, et 09.11.2004.a. läks ta X e juurde, kes elab Y tänaval. Kaasas olid tal jäätised ja pudel viina. Umbes kella 16 paiku tuli X e elukohta ka V.B, kes oli juba alkoholijoobes. V.B elas mõned nädalad X e juures. Koos võeti viina ning tekkis sõnavahetus, mille tulemusena võttis V.B noa ja lõi sellega X t. X jooksis korterist välja ning kutsus politsei ja kiirabi. 3) Tunnistaja X eeluurimisel (tl 14-15) antud ütlustega, et olles 09.11.2004.a. tööl sai ta väljakutse Tartus Y asuvasse korterisse, kus üks meesterahvas oli teist noaga löönud. Kohale jõudes oli korteris kolm meesterahvast – kannatanu, tema sõber ja V.B. Kannatanu 2

§ 238

lg 2 alusel tuleb karistust vähendada 1/3 võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 aastat vangistust, mille kandmist lugeda alates 09.

1. 2004 . Asitõend nuga hävitada. Kaitsja palub V.B karistada kergema karistusega . Karistuse põhjendus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdistatavat iseloomustavaid andmeid ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust raskendavaid asjaolusid V.B suhtes ei esine. Süüdistus on esitatud läbi KarS § 25 lg 1,2 , so süüteokatse. Süüteokatse on KarS § 25 alusel tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Samas võib tahtlus esineda kavatsuses, otsese või kaudse tahtlusena. Kohus leiab, et arvestada tuleb asjaolu, et nii kannatanu, kui ka süüdistatav on pikemajalised tuttavad. Sõnavahetus tekkis alkoholi tarvitamisel ja nn. seetõttu, et V.B oli sättinud ennast paikselt X e poole elama. Selle põhjuseks oli asjaolu, V.B puudus elamispind. Seega olid mõlemad nii kannatanu kui ka süüdistatav põhjusega teineteise peale solvunud. Kannatanu ise on öelnud, et seoses sellega, et V.B hakkaski tema korteris ööbima püüdis kannatanu teda korterist eemale tõrjuda, väites, et seoses tema korteris elamisega, pole korteri omanikul võimalik naisigi külla kutsuda (tl.7). Kohus leiab, et subjektiivselt pidi V.B soovima kuritegu, so tapmist sooritada. Samas on ta seda eitanud. Kohus leiab, et tegu on toime pandud kaudse tahtlusega. Tunnistaja X otse löömist ei näinud, sest korteris olnud elektrivool kadus. Ta kuulis, et kannatanu käskis tal põgeneda ja kutsuda politsei, sest V.B on nuga. (tl. 11). Kohus leiab, et nii tunnistaja, kannatanu kui ka süüdistatava ütlustega on tõendatud asjaolu, et V.B oli väljapääsmatus olukorras, tema Y korter oli maha põlenud ja ööbis ta oma lapsepõlve sõbra juures. On loomulik, et kannatanu ei olnud sellise nn. „sundüürnikuga“ harjunud ja seetõttu tekkisid sellelt pinnalt omavahelised tülid.
4. a. alkoholi tarvitamise juures tekkinud sõnavahetus viis V.B endast välja ja selle tulemusel haaras ta noa ja torkas ühel korral kannatanut. Löömise hetkel oli korteris vool ära. Tüli vaibus ja V.B sai aru oma teo tagajärjest ja jäi sündmuskohale ootama politseid ja parameedikuid. Kohus arvestab eelnevaid asjaolusid erandlike asjaoludena ja samas on kannatanu käitumine viinud V.B endast välja ja emotsionaalse inimesena haaras ta noa (tl. 34). Kohus leib, et mõistetav karistus peab vastama sooritatud teole, kohtu ülesandeks on seejuures teha kindlaks olustik, st kas tegija on teo sooritanud, kas ta on seda teinud harjumusest, või on see seotud muude olmeliste põhjustega. Võib öelda, et V.B pole harjumust sooritada ühiskonnavastaseid tegusid. Tegu esmase rikkumisega. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus V.B poolt avaldatud siirast kahetsust 3

§ 238lg 2.

Reaalselt kohaldatavaks karistuseks jääb mõistetavast määrast 5 aastat ja 6 kuud kaks kolmandikku osa, s.o 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine.

§ 175

lg 1 p 9 alusel on süüdimõistetule kohtuotsusega kaasnev sundraha

§ 179

lg 1 p 1 järgi 7500 krooni.

§ 175

lg 1 p 3 alusel on ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 2875 krooni.

§ 175

lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest eeluurimisel ja kohtus kokku 7316 krooni.

§ 175lg 1 p 5 alusel on kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 26 krooni. Kar

S § 180 lg1 alusel jätab kohus kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda Kohtunik: 4