kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav A.K Kaitsja Varasem karistatus: kriminaalmenetluse korras karistatud 1 korral: 01.02.1999.a. KrK § 195 lg. 2 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 3 aastat, väärteomenetluse korras karistamata vandeadvokaat Niina Agarjova RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg. 1 p. 4 § 422 lg 1 järgi Süüdi tunnistada A.K
1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui A.K ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta A.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Välja mõista A.K-lt 9021 (üheksa tuhat kakskümmend üks) krooni ja 10 senti riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsioonkaebuse või -protesti kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. A.K süüdistatakse selles, et tema juhtides 01.01.2006.a. kella 05.30 ajal Tartu linnas, Jaama tänaval maja 75 juures mootorsõidukit BMW 318i registreerimismärgiga 027 AVT, rikkus kehtiva Liikluseeskirja § 76 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, kehtiva Liikluseeskirja § 107 nõudeid, mille kohaselt teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piirides ja kehtiva Liikluseeskirja § 123 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohaldama oma sõiduki kiiruse selliseks, mille puhul on arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoose nähtavusulatuse piires ning teel etteaimava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb ja sõitis vasakkurvis vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastutuleva mootorsõidukiga Opel Vectra registreerimismärgiga 394 TDJ, mida juhtis Margus Laanemäe. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai mootorsõidukis BMW 318i viibinud kaassõitjad Aleksandr Korotkov eluohtliku tervisekahjustuse ja Julia Korotkova kergeid kehavigastusi. Sellega pani A.K toime mootorsõiduki juhina liiklusnõuete rikkumise, millega tekitas ettevaatamatusest inimesele eluohtliku tervisekahjustuse, s.o.
Kokkuleppe sisu.
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 (ühe) aastast vangistust. Lähtudes
§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele kui A.K ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all
-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • Elab kohtu määratud alalises elukohas; • Ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2
lg 1 alusel kohtus lisakaristusena A.K-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks. • Kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Kriminaalasjas ei ole asitõendeid. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg. 1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 4500 krooni. KrMS § 175 lg. 1 p. 3 alusel ekspertiisitasu on 2875.- krooni. KrMS § 175 lg.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.