Obsah (15)

§ 238§ 233§ 60§ 63§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 224§ 180§ 408§ 412§ 423§ 414

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutsioon Otsuse tegemise aeg ja koht 18.aprill 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Menetlus nr 1-06-3456 (kohtueelses menetluses nr

) §-dest 159 ja 238, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada D.A süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 kuud;

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista D.A-le karistusena vangistus 2 kuud 20 päeva; Kar

S § 69 alusel asendada D.A-le mõistetud vangistus 2 kuud 20 päeva üldkasuliku tööga 160 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18.märts 2007; üldkasuliku töö tegemisel allutada D.A KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx ; KarS § 50 lg 1 alusel võtta ära D.A-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks; tühistada D.A-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 välja mõista D.A-lt riigieelarve tuludesse sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1637 krooni 25 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 643 krooni 10 senti; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1637 krooni 25 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Katrin Tamrele. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.3 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest; apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kalev Kuningas Kohtunik 2 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 1.
2. D.A-le süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon D.A on süüstatud selles, et tema olles karistatud 05.11.2003 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, juhtis 15.01.2006 kell 21.15 Viljandi maakonnas Abja vallas mootorsõidukit Opel Omega reg märgiga 806 TCF joobeseisundis ning 16.01.2006 kell 10.55 Viljandi maakonnas Mõisaküla linnas Sihveri tänaval mootorsõidukit Opel Omega reg märgiga 806 TCF joobeseisundis. D.A tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Prokuratuur on nõustunud süüdistatava taotlusel asjas lühimenetluse kohaldamisega ning edastanud kriminaaltoimiku kohtule. 1.1.
3. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes D.A olles karistatud 05.11.2003 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, juhtis 15.01.2006 kell 21.15 Viljandi maakonnas Abja vallas mootorsõidukit Opel Omega reg märgiga 806 TCF joobeseisundis ning 16.01.2006 kell 10.55 Viljandi maakonnas Mõisaküla linnas Sihveri tänaval mootorsõidukit Opel Omega reg märgiga 806 TCF joobeseisundis. Süüdistatavale esitatud süüdistuse asjaolud kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis leidsid kohtuistungil usaldusväärselt kinnitust. 1.1.
4. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

§ 233

lg 1 kohaselt lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. Tõendite analüüs - tõendamine /.. s. o kohtuotsuse motiveerimine: kohtuistungil uuritud tõendite analüüs, tuvastatud faktide ja seadusel rajanevate kohtu seisukohtade esitamine, mis põhjendavad kohtu järeldusi – motiveeringutega peavad olema kõik süüdistatava vastuväited kaetud ning miks kohus rajab otsuse konkreetsetele tõenditele ning loeb mitteusaldusväärseks teised kriminaalasjas uuritud tõendid: 1) kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse; 2) tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks, põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea; 3) asjaolud, mis kohus on tunnistanud üldtuntuks ja millele ta otsust tehes tugineb.

§ 60

(Tõendatus ja üldtuntus) lg 1 - kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; lg 2 - tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad; lg 3 - üldtuntuks võib kohus tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest.../ /..Süüdistatav on süü omaks võtnud. Süü omaksvõtuga loeb kohus koos teiste tõenditega tõendatuks /..süüdistuses esitatud asjaolud. Süüdistatava … ütlustest nähtub, et … Ütluste hindamisest tõendina - näide Kohtul ei ole alust kahelda ..x.. ütluste usaldusväärsuses ning tema ütlustega tunnistab kohus tõendatuks …/..asjaolu../ ..x.. sellekohaseid ütlusi ei pea kohus usaldusväärseks, kuna need on vastuolus … usaldusväärsete ütlustega. Eksperdiarvamus tõendina - näide Asjas on tehtud …-ekspertiis. Ekspertiisiaktis on ekpert/eksperdid andnud arvamuse, millest nähtub … Kohtul ei ole alust kahelda eksperdiarvamuse usaldusväärsuses. Eksperdiarvamusega tunnistab kohus tõendatuks asjaolu, et … Muu tõend -

§ 63

…protokollist nähtub …/..asjaolu../ …/..teabesalvestisest nagu dokumendist, fotost, filmist või muust../ nähtub …/..asjaolu../ 3 tõ1 Üldtuntus Kohus tugineb kriminaalasja lahendamisel …/..asjaolu../ See on üldtuntud asjaolu, mille usaldusväärsus tuleneb …/..kriminaalmenetlusväline allikas../ Õiguslikud motiveeringud /..kõigi kindlaks tehtud asjaolude alusel kohtu seisukohad süüdistatavale esitatud süüdistuste õigsusest (süüdi- või õigeksmõistmiseks või ümberkvalifitseerimiseks) – tõendamiseseme asjaoludest kuriteokoosseisu ja süü olemasolu motiveerimine. Kohtuistungil kindlakstehtud asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et D.A toimepandud tegu/teod vastab/vastavad KarS /..1qxx_ ettenähtud kuriteokoosseisule/dele. …/..koosseisupärasuse motiveerimine../ Kohus tuvastas D.A õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud D.A süüd välistavaid asjaolusid ning D.A tuleb KarS 1qxx_ järgi süüdi tunnistada. /..Kohtus tuvastatud asjaolude ja uuritud tõendite alusel ei leidnud kinnitust, et ..x.. pani toime kuriteo KarS § … järgi ning ta tuleb selle kuriteo toimepanemise süüdistuses õigeks mõista KrMK § 5 lg 2 alusel … tõttu. …/..millistel kaalutlustel loeb kohus mitteusaldusväärseks tõendid, millel põhines süüdistus../

1. Prokuröri taotlused Prokurör taotles kohtuistungil D.A süüdimõistmist KarS § 424 järgi ja karistamist ….
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. D.A pani toime süüteo KarS § 424 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. D.A vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. D.A on kriminaalkaristatus ja karistatus väärtegudes (tl 14-17). Arvestades karistuseesmärke ja D.A süü suurust, leidis kohus, et D.A tuleb karistada … /..motiivid süüdistatavale mõistetava karistuse kohta; kui KarS eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama; /..Arvestades erandlike asjaoludena … on põhjendatud KarS § 61 kohaselt D.A-le karistuse kohaldamine alla seaduses ettenähtud alammäära../. D.A üldkasulik töö – max tähtaeg 24 kuud (KarS § 69 kuni 2 aastase vangistusega karistamisel) /.. vangistuse alternatiivina; aitab vähendada vangistuse osatähtsust; üldkasuliku töö kohaldamisel esmalt mõistetakse vangistus ja seejärel süüdlase nõusolekul asendatakse üldkasuliku tööga; mõjusus sõltub suuresti isikust, erialakirjanduses ollakse seisukohal, et ei sobi karistusena isikutele, kellel puudub kindel elukoht, on probleeme alkoholi või narkootikumidega, on agressiivse iseloomuga; ei arvestata tavaliselt varasemat karistatust; praktikas peaks süüdlase sobivuse üldkasulikuks tööks välja selgitama kriminaalhooldusametnikud – seisukoht realiseerub kohtueelses ettekandes ../. 4 Vastavalt KarS § 69 lg-le1 kuni kaheaastase vangistusega karistatud süüdimõistetu vangistuse võib kohus asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab neli tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. Kohtus D.A nõustus temale mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, mida D.A kinnitas kohtus antud allkirjaga. Arvestades süüdistatava isikut pidas kohus võimalikuks mõistetud vangistuse asendamise üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasulik töö neli tundi võrdub ühe päeva vangistusega. KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt on põhjendatud allutada D.A üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuni .. ... 200.. käitumiskontrollile alalise elukohaga 1qel_. Tähtaja määramisel arvestas kohus, et selleks tähtajaks jõuab süüdimõistetu igal juhul üldkasuliku töö teha, s. o ühe vangistuse päeva kohta üldkasuliku töö neli tundi. D.A ositi – (KarS § 66 rahaline karist ja vang kuni 6 k; järjest min 2 päeva ja max 1 a) Arvestades D.A perekondlikku, /..tööalast ja /..tervislikku seisundit on põhjendatud KarS § 66 alusel määrata temale karistuse tasumise/kandmise ositi järgmiselt: 1) … kanda/tasuda …; 2) … kanda/tasuda … D.A tingimisi vabastamine (KarS § 73 - rahaline karist või vangistus - k/a 3-5a) * *ei kohaldata varem karistatud tahtliku kuriteo toimepannud isikutele – KarS § 73 lg 6 /..preventiivne meetod; süüdlasele antakse uus võimalus korralikuks käitumiseks; ei ole käsitletav kui ähvardus, vaid kui süüdlasele pakutav alternatiiv: kui süüdlasel ei jätku piisavalt head tahet ning jõudu positiivseks käitumiseks, mida temalt eeldatakse, siis tuleb paratamatult minna isiku karistamise teed; sellisel viisil karistusest tingimisi vabastamise eesmärgiks karistuse individualiseerimine, mitte süüdlasele sotsiaalse abi osutamine ja käitumise kontrollimine; võimalik osaliselt täitmisele pöörata – nn šokivangistus; kohaldatav kergemate kuritegude puhul ja esmakordselt süüdimõistetud isikutele, seega tuleb alati arvestada süüdlase varasemat karistatust; kuna ei allutata järelevalvele, siis peab, otsustamisel eelkõige välja selgitama kas süüdlane väärib sellist usaldust../ Kohtuistungil taotles ..x.. vabastada D.A KarS § 73 alusel tingimisi karistusest. Arvesse võttes kuriteo toimepanemise asjaoludest … ja D.A isikut, kohus KarS § 73 alusel leidis, et mõistetud vangistuse/rahalise karistuse täielik/osaline täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning määrata , et vangistusest/rahalisest karistusest … kannab D.A koheselt ja … osas on võimalik jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata. Tingimisi karistusest vabastamisel pidas kohus põhjendatuks määrata D.A-le katseaja … aastat/kuud. D.A tingimisi vabastamine käitumiskontrolliga (KarS § 74 - vangistus - k/a 18k-3a) /..preventiivne meetod; süüdlasele antakse uus võimalus korralikuks käitumiseks koos kriminaalhooldusametniku poolt osutava sotsiaalse abiga ja käitumise kontrollimisega; ei ole käsitletav kui ähvardus, vaid kui süüdlasele pakutav alternatiiv: kui süüdlasel ei jätku piisavalt head tahet ning jõudu positiivseks käitumiseks, mida temalt eeldatakse, siis tuleb paratamatult minna isiku karistamise teed; kohaldatav raskemate kuritegude korral ning sõltumata varasemast karistatusest; § 73 ja § 74 vahel valides peab arvestama, kas süüdlasel on kindel elu- ja töökoht ning püsiv sissetulek, samuti süüdlast kuriteo toimepanemisele viinud põhjused ja sotsiaalse abi vajadust – valiku tegemist peaks hõlbustama kriminaalhooldusametniku poolt koostatud kohtueelne ettekanne../ Kohtuistungil taotles ..x.. vabastada D.A KarS § 74 alusel tingimisi karistusest ühes allutamisega käitumiskontrollile. Arvesse võttes kuriteo toimepanemise asjaoludest … ja D.A isikut, kohus KarS § 74 alusel leidis, et mõistetud vangistuse täielik/osaline täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. Kohus pidas võimalikuks, et vangistusest … kannab D.A koheselt ja … osas jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata koos süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile, mille ajal D.A KarS 5 § 75 lg 1 kohaselt on kohustatud: 1) elama alalises elukohas 1qel_, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrollile allutamise tingib kriminaalhooldusametniku poolt süüdimõistetule osutatava sotsiaalse abi ja süüdimõistetu käitumise üle kontrolli vajadus. Arvestades …/..kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut../ pidas kohus KarS § 74 ja 75 lg 2 alusel vajalikuks määrata süüdimõistetud D.A-le käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) heastama kuriteoga tekitatud kahju …; 2) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3) mitte omama, kandma ja kasutama relva; 4) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; 5) alluma …/..ettenähtud ravile../, mille kohta on D.A eelneva nõusoleku andnud; 6) täitma ülalpidamiskohustust; 7) mitte viibima … /..kohtu määratud paikades../ ega suhtlema … /..kohtu määratud../ isikutega; 6) osalema sotsiaalabiprogrammis. Kohtuistungil lubas süüdimõistetu D.A oma käitumist parandada ja võttis endale kohustusena: 1) …; 2) …; 3) …. KarS § 75 lg 6 alusel pidas kohus võimalikuks ja põhjendatuks need süüdimõistetu võetud kohustused kinnitada katseajaks käitumiskontrolli aja kohustustena. Tingimisi karistusest vabastamisel pidas kohus põhjendatuks määrata D.A-le katseaja … aastat/kuud. Lõplik karistus lühimenetluses Vastavalt

§ 238

lg-le 2 süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. /..Mõistes karistust KarS § 64 järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra.

§ 238lg 2 kohaselt tuleb D.A karistada … 4.

Kriminaalmenetluse kulud Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 4500 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi 6 õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 594 krooni 70 seni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on …. krooni; Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 175

lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele D.A-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 27 krooni 40 senti.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb D.A-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses …. krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 643 krooni 10 senti (594.70+27.40+21) riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Vangisuse puhul kui süüdimõistetu vabaduses

§ 414

kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Kalev Kuningas 7 Kohtunik 8