MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 8 1
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.12.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 1 kuu vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 19.08.2009.a ja lõpeb 19.05.2011.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 19.03.2010.a. K.Z esitas 15.01.2010.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 19.03.2010.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 03.05.2010.a seisuga on K.Z-i kandmata karistusaeg 1 aasta 16 päeva vangistust. K.Z on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 02.09.1999.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga; 2) 30.04.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 1411 lg 2 p 1, § 140 lg 2 p 2, § 143 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust 2-aastase katseajaga; 3) 06.02.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 6 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 7 kuud 16 päeva vangistust; 4) 06.12.2006.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 järgi 6 kuud vangistust 2-aastase katseajaga; 5) 14.12.2007.a Harju Maakohtu poolt
Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta K.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna K.Z on varem korduvalt karistatud, olnud ka kriminaalhooldusel, kuid jätkanud kuritegude toimepanemist. Isik ei asunud määratud ajal karistust kandma ja on jätkanud kuritegude toimepanemist, mille kohta praegu veel menetlus pooleli. Lisaks on isikul probleeme narkootikumide tarvitamisega, mis on jätkunud kuni viimase kuriteoni, kuid isik ise seda ei tunnista. Kaitsja leiab, et K.Z-i võiks vabastada ennetähtaegselt, kuna selline vabastamine kehtestaks isikule igapäevase kontrolli, selle mittetäitmisel saab ta panna uuesti karistust kandma. K.Z on varem küll korduvalt karistatud, kuid sellise isiku suhtes oleks just vajalik kohaldad rangemat järelevalvet. K.Z-ise selgitas, et ta soovib vabaneda ja on nõus igasuguste kohustustega, mis talle vabanemisel pannakse. Vabanemisel asuks ta elama ema juurde ja ta loodab asuda tööle AS-s Leibur. Ta soovib asuda elama koos perega, tal on väike laps, keda vaja toetada. Edaspidi ei kavatse K.Z enam kuritegusid toime panna, vaid jätkab distsipliini hoidmist. Süüdimõistetu arvates võru tugevdab seda ja temast saab täisväärtuslik kodanik.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub
K.Z on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.