Kriminaalasi nr 1-10-7075 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mail 2010. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-7075 (09260105127) Kohtunik Liiv
§ 25
lg 2 järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav U.H Elukoht:ccccccccccccccccccccccccccccccccccccc, isikukood xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel-vene keel, pensionär, kriminaalkorras karistatud 8 korral: 1) 30.05.1995 a Ida - Viru Maakohtus ENSV KrK § 17 lg 6 - ENSV KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi tingimisi vabadusekaotus 6 k katseajaga 1 a; 2) 22.06.1998 a Kohta - Järve Linnakohtus KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; KrK § 203 lg 1 järgi vabadusekaotus 11 k; 3) 18.02.1999 a Ida Viru Maakohtus KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 2 a; 4) 14.04.1999 a Kohta-Järve Linnakohtus KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 a 2k; 5) 21.11.2000 a Kohtla - Järve Linnakohtus KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotus 6 k, lõplikuks karistuseks krK § 40 lg 3 alusel vabadusekaotus 3 a; 6) 10.11.2003 a Ida - Viru Maakohtus KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 2 a; 7) 17.12.2004 a Jõgeva Maakohtus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi vangistus 2 a 1 k, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 1 alusel vangistus 2 a 8 k 7 p ( tl 36 - 40, 41 - 42); viimase vangistuse kandmisest vabanes Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja 16.03.2007 a määrusega KarS § 76 alusel 27.03.2007 katseajaga 1 a, karistuse kandmata osa 4 k 27 p; 8) 18.02.2010 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajas KarS §
§ 25lg 2 järgi 2 kuu vangistusega, Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistust 1/3 võrra, seega lõplikuks karistuseks mõisteti 1 kuu 9 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 lg 1, 3 alusel 78 tunni 1
(3)üldkasuliku tööga sooritamisega 6 kuu jooksul, käesolevaks ajaks tehtud 41 üldkasuliku töö tundi, haldus - ja väärteokorras karistatud 7 korral, rahatrahvid enamuses tasumata (tl 43 ); tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada U.H KarS §
§ 25lg 2 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. Kar
S § 65 lg 1 alusel liita karistusega 18.02.2010.a Viru Maakohtu otsusega kriminaalasjas 110-2158 mõistetud karistus ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis U.H-le mõista üksikkaristustest raskema suurendamise teel 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha 18.02.2010.a otsusega mõistetud karistuse osaliselt ärakantud osa, mis on 20 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks U.H-le mõista 2 (kaks) kuud 10 (kümme) päeva vangistust. Sisse nõuda U.H-lt menetluskuludena riigituludesse kaitsetasu 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni advokaat Aivar Hinti poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskuludena kaitsjale RÕS § 21 lg 1 ja „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja korra p 52 ja 57 alusel välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas 724 krooni 80 senti ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 6525 krooni, tuleb jätta riigi kanda. U.H suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada tema vangistuse kandmisele asumisel. Karistuse kandmise algust lugeda U.H kinnipidamiskohta ilmumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK U.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargused KarS § 218 lg 1 järgi 04.12.2008 ja 24.09.2009, 03.11.2009 kl 14.20 paiku Jõgevamaal Mustvee linnas Tartu tn 3 asuvas Jõgeva Majandusühistu kaupluses „Konsum” ebaseadusliku omastamise eesmärgil püüdis ära võtta võõrast vallasasja - 2-liitrilist pudelit õlut „Taurus” maksumusega 36.50 krooni, kusjuures kuritegu jäi lõpule viimata seoses müüjate sekkumisega. Seega pani U.H toime KarS §
KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS §
§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust. Kar
S § 65 lg 1 alusel käesoleva kuriteo eest mõistetud karistusega liita 18.02.2010 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja otsusega mõistetud karistus üks kuu üheksa 2
(3)päeva vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks kolm kuud vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 41 üldkasuliku töö tundi, s o 20 päeva vangistust, arvata liitkaristusest maha. Kandmata karistus on kaks kuud ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda U.H kinnipidamiskohta ilmumisest. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja kaitsetasu, mis KrMS § 180 lg 1 alusel tuleks süüdimõistva kohtuotsuse korral sisse nõuda süüdistatavalt. Kaitsja esitas taotluse, milles palus U.H vabastada sundraha tasumisest. Prokurör toetas esitatud taotlust ja selgitas, et käesolevas asjas arutusel olev kuritegu toime pandud enne eelmise kohtuotsuse tegemist ja sellega seoses toimuks isikult topelt sundraha väljamõistmine. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja käesoleva asja menetluskuludest sundraha tuleb jätta täies ulatuses riigi kanda. Süüdistatava kanda ei saa jätta menetluskulusid, mis on tingitud asja lahendamisel uurimisasutuse poolt tehtud veast, mis tõi kaasa süüdistatava poolt toimepandud kuritegude lahendamise erinevate kriminaalasjade raames. Lisaks jätab kohus riigi kanda kaitsjale riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest ning Korra punkt 57 alusel riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulud. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. RÕS § 21 lg 3 kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009.a otsusega. Eelnimetatud korra punkti 14 kohaselt on riigi õigusabi korras määratud kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, Korra punktide 24 ja 25 alusel istungil osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks Korra punkt 52 alusel tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest ning Korra punkt 57 alusel riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale väljamaksmisele määratud 1684 krooni 80 senti. Kohus leiab, et süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes ja kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 960 krooni (2x350 kr + 100 kr = 800 kr + 20%, s.o 160 kr = 960 kr). Tasu, mis on kaitsjale makstud Korra p-de 52 ja 57 alusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Tartust), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud juhul 724.80 kr). Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad. Kohtunik 3
(3)