Obsah (5)
§ 424§ 66§ 50§ 33§ 56KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.04.2010.a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-10-4563 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidear
§ 424järgi RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi Kr
MS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.D
§ 424
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o. 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni.
§ 66
lg 1, 3 alusel määrata S.D-le rahalise karistuse kandmine ositi kümne järjestikuse kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist. S.D kohustub tasuma igakuuliste maksetena 1250 krooni hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni.
§ 50lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära S.D-lt mootorsõiduki juhtimisõigus viieks
(5)kuuks. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeerium ühele järgnevatest kontodest: SEB-s 10220034796011, viitenumber 4100065035; Swedbank 221023778606, viitenumber 1 4100065035 ; Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002, viitenumber 4100065035. Selgitusse märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. KrMS § 179
(1)p.2 alusel välja mõista S.D-lt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigieelarvesse. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista S.D-lt välja riigituludesse menetluskuludena määratud kaitsjatasu õigusabi eest 420 (nelisada kakskümmend) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 20 (kakskümmend) krooni ja 80 senti, kokku 440 (nelisada nelikümmend) krooni ja 80 senti. Menetluskulud ja sundraha tasuda S.D KrMS § 423, § 424 alusel kuue kuu jooksul võrdsetes osades, alates kohtuotsuse jõustumist. Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank); 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu 1 S.D süüdistatakse selles, et tema rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 3 p1 sellega, et juhtis alkoholijoobe seisundis 28.03.2010.a kella 11:58 ajal Tartumaal Elva linnas Kirde tänaval mootorsõidukit JCB (ekskavaator) riikliku registreerimismärgiga XXXXXX, millega pani toime
§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.
mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. II Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Varaline kahju puudub. III Kriminaalasjas on kogutud järgmised tõendid: 1) Tunnistaja Tarmo Säälik ütlused tl 1-2 2) Lõuna Prefektuuri indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 28.03.2010 koos alkomeetri tulemi väljatrükiga tl 4-5 3) isikusamasuse tuvastamise akt 23.03.2010.a kell 12:05 tl 6 4) Süüdistatava S.D ütlused tl 8-9 IV Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra kohta KrMS § 252 lg 1 p 5 alusel taotleb prokuröri abi Ruti Kilg kohtult tunnistada süüdi S.D
§ 424
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära (arvestatud toimepanemise ajal kehtinud päevamäära suurusega, mis on 50 krooni), s.o. summas 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni.
§ 50lg 1 p 1 järgi taotleb prokurör süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist viieks
(5)kuuks. 2 V Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad süüdistusaktis S.D-le esitatud süüdistust – mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Tunnistaja Tarmo Säälik kinnitab ülekuulamise protokollis (tl 1-2), et olles 28.03.2010.a kella 11:58 paiku teenistuskohustuste täitmisel koos liikluspolitseinik Peeter Planken´iga Elva linnas, märkas mööda Kirde tänavat liikumas ekskavaatorit reg.nr-ga XXXXXX, mille sõidustiil oli kahtlane. Peatumismärguande peale ekskavaator peatus. Ekskavaatorijuhil dokumente kaasas ei olnud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ekskavaatorijuhi suust tunda alkoholilõhna ja seetõttu teostati indikaatorvahendiga ALCOQUANT 6020 nr A111199 alkoholikontroll. Indikaatorvahendi tabloole ilmus näit 0.92 mg/l kohta. Politseisõidukis toimus ekskavaatorijuhi isiku tuvastamine politsei andmebaasi ja isikusamasuse akti järgi. Juhiks osutus süüdistatav S.D. Kontrollimisel selgus, et S.D puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Juht oli nõus kohapealse alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0035, mille lõplikuks mõõtetulemiks oli 0.82 mg/l juhi väljahingatavas õhus. Tunnistaja ütluste kohaselt puudus S.D sõiduki peatamise hetkest kuni joobe tuvastamiseni võimalus tarbida alkoholi ja suitsetada. S.D-le koostati indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Tunnistaja ütluste järgi oli S.D protokollide koostamise ajal üleoleva käitumisega. Süüdistava S.D ülekuulamiseprotokollist (tl 8-9) nähtub, et S.D saab aru kahtlustuse sisust. Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta tarbinud vahetult enne rooli istumist piiritust, aga ise ta ei tundnud ennast joobeseisundis olevat. Eeltoodud tõendid kinnitavad S.D poolt
§ 424kuriteo koosseisu realiseerimist, s.o.
joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine. Maksim Karpets on
§ 33
mõttes süüvõimeline isik ning tema käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
§ 424
näeb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ette rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistuse. Kohus arvestab karistuse määramisel, et S.D on varem kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses on teda eelnevalt korduvalt karistatud.
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Antud juhtumi puhul koosseisuvälised raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodule tuginedes kohus nõustub prokuröri poolt tehtud ettepanekuga karistuse liigi ja määra kohta ning mõistab S.D-le rahalise karistuse 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o. 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni.
§ 50lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära S.D-lt mootorsõiduki juhtimisõigus viieks
(5)kuuks.
66 lg 1, 3 alusel määrata S.D-le rahalise karistuse kandmine ositi kümne kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist. 3 VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS §-le 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179
(1)p.2 alusel välja mõista S.D-lt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigieelarvesse. KrMS § 180 lg 1 alusel kanda süüdimõistetul menetluskulud. Menetluskuludena on S.D-le määratud kaitsjatasu õigusabi eest 420 (nelisada kakskümmend) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 20 (kakskümmend) krooni ja 80 senti, kokku 440 (nelisada nelikümmend) krooni ja 80 senti. Menetluskulud tasuda S.D KrMS § 423, § 424 alusel kuue kuu jooksul võrdsetes osades, alates kohtuotsuse jõustumist. Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel. Peet Teidearu Kohtunik 4