Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 27. aprilli 2010.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav H.Z Prokurör Algis Sepp Süüdistatav H.Z isikukood XXX, elukoht XXXX XX-XX XXXXXXX, XXXXXX XXXXXXX, ei tööta, karistatud 18.05.2009.a Harju Maakohtu poolt
Kaitsja Adv Leelo Viil RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 27. aprilli 2010.a otsus osas, millega kohaldati H.Z-ile
Teha uus otsus: Lugeda
2010.a otsusega H.Z-ile mõistetud vangistusest - 9 kuud ja 29 päeva - kantuks 4 kuud ja 21 päeva (seisuga 16.09.2010). Kandmata karistus – 5 kuud ja 8 päeva vangistust asendada
alusel üldkasuliku tööga 316 tunni ulatuses.
Tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel allutada H.Z üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldusele Tallinna Vangla Harju kriminaalosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla, kohustades teda täitma
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tõkend – vahistamine – tühistada ja vabastada H.Z viivitamatult vahi alt. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK H.Z tunnistati Harju Maakohtu 27.04.2010.a otsusega
– sõimas müüjat ebatsensuurselt ja sülitas talle näkku. Kaupluse turvatöötaja J. G. kutsus kohale politsei ning andis H.Z-ile korralduse mitte lahkuda, mispeale H.Z lõi J. G.it kui avalikku korda kaitsvat turvatöötajat näkku. Löögist J. G. kukkus kuklaga vastu põrandat ja kaotas teadvuse. H.Z peeti pärast väljumist politsei poolt kinni. Kohus mõistis H.Z-ile karistuseks 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendas, kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse (5 kuud ja 29 päeva) võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 9 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 25.04.2010.a. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus asjaolu, et H.Z ei tööta, väärteokorras mõistetud rahatrahvid on tasumata ning välistas seega rahalise karistuse mõistmise võimalikkuse. Kuivõrd H.Z
sätete kohaldamisega ei nõustunud, välistas maakohus ka vangistuse asendamise üldkasuliku tööga. APELLATSIOONI SISU H.Z taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja
Palub arvestada, et püüdis konflikti hoopis vältida ja poest lahkuda. Eelmisest karistusest tegi järeldused ja loobus alkoholi tarvitamisest. Kui ta maakohtu istungil üldkasuliku töö kohaldamisest keeldus, ei saanud ta siiski oma olukorrast täiel määral aru, lihtsalt oma rumalusest keeldus. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 2 Prokurör leidis, et maakohtu otsus on seadusega vastavuses, kuid et süüdistatava suhtes
kohaldamise eeldused on käesolevaks ajaks olemas, on otstarbekas üldkasuliku töö kohaldamine. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon tuleb rahuldada. Esmalt märgib kohtukolleegium, et maakohus on H.Z-ile karistust mõistes lähtunud seadusest ning põhjendatult jätnud vaagimata sisulised eeldused, mis võimaldaksid vangistuse asendada üldkasuliku tööga, kuivõrd
§-s 69 lg-s 1 sätestatakse otsesõnu, et vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. H.Z on aga maakohtu istungil nõusolekust keeldunud. Nii apellatsioonis kui ringkonnakohtu istungil avaldas H.Z soovi, et temale mõistetud vangistus asendataks üldkasuliku tööga ning kinnitas, et mingeid tervisest tulenevaid vastunäidustusi tal töö tegemiseks ei ole. Kohtukolleegium leiab, et kuigi süüdistatav on seaduses sätestatud vajaliku nõusoleku karistuse asendamiseks andnud pärast maakohtu otsuse kuulutamist, väärib apellatsioonis esitatud taotlus kui tõsiseltvõetav, kaalumist.
lg 5 kohaselt võib ka juhul, kui süüdimõistetu on pannud katseajal toime uue kuriteo, asendada mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras. Kuivõrd H.Z-ile mõistetud vangistuse kestus ei ületa kahte aastat, siis on tema suhtes üldkasuliku töö kohaldamiseks vajalikud formaalsed eeldused täidetud. Üldkasuliku töö tulemuslik rakendamine eeldab aga tingimata ka materiaalsete eelduste olemasolu, st kuriteo raskuse ja süüdlase isiku arvestamist. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole H.Z-i süü suurus takistuseks
Kriminaalasja materjalide kohaselt ei esine H.Z-i puhul ka selliseid asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla või välistaksid üldkasuliku töö reaalse täideviidavuse – sõltuvusprobleeme alkoholi, narkootikumide vms suhtes ei ole tema puhul tuvastatud. Kohtukolleegiumi hinnangul on arvestatav ka asjaolu, et olles käesolevaks ajaks mõistetud vangistusest ligi poole reaalselt ära kandnud, on H.Z-i poolt ringkonnakohtu istungil avaldatud enesekriitika ja soov edaspidi hoiduda seaduserikkumistest, tõsiseltvõetavam kui seda isiku puhul, kes ei ole kogenud vangistuse kui kõige kahjulikuma karistusliigi tõsidust. Kohtukolleegium on seisukohal, et H.Z-ile mõistetud kandmata vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on otstarbekas ja sobiv. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 4, 340 lg 2 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 27.04.2010.a otsuse H.Z-ile mõistetud liitkaristuse täies ulatuses reaalse kandmise osas ning asendab kandmata vangistuse
Malle Preimer Meelika Aava 3 Sten Lind 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.