lg 2 pde 5,7 ja
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, lõplik karistus vangistus 11 kuud 27 päeva tingimisi 18 kuulise katseajaga,
lg 2 p-de 1,2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume Prokurör Merike Lugna Kriminaalhooldusametnik Kristiina Mikola RESOLUTSIOON
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 11 kuud ja 27 päeva.
lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, allutades süüdimõistetu käitumiskontrollile 18 kuulise katseajaga ning pandi talle
28.07.2010.a esitas kriminaalhooldaja kohtusse erakorralise ettekande J.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt on süüdimõistetu J.R katseaja jooksul korduvalt rikkunud kontrollnõudeid – ta ei ela kohtu määratud alalises elukohas, ta on korduvalt jätnud kokkulepitud kuupäevadel ilmumata registreerimisele ning ta on lühikese katseaja jooksul toime pannud alkoholiseaduse § 71 rikkumisi. Lisaks on Pärnu Maakohtu menetluses kriminaalasi, kus J.R süüdistatakse mitmete varavastaste kuritegude toimepanemises. J.R on kriminaalhooldajale seletanud, et käis koos kaassüüdistatavatega Paide Maksimarketist viina varastamas ning varastatud viin joodi ühiselt ära. Kriminaalhooldaja ei olnud nõus, et J.R vangistus asendatakse üldkasuliku tööga ning jäi ka kohtuistungil selle juurde, et J.R-ile mõistetud vangistus tuleb pöörata täitmisele. Kriminaalasi nr 1-10-6344 SÜÜDIMÕISTETU JA KAITSJA SEISUKOHT Süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et ei ole pidevalt elanud ei kohtuotsusega määratud elukohas ega ka hiljem kriminaalhooldaja nõusolekul muudetud uues elukohas Oisu Perekodus. Juba kohtuotsuse kuulutamise päeval ei ööbinud ta kohtu määratud elukohas. Kriminaalhooldaja juures registreerimisel ta ei käinud kuni septembrikuuni. Nüüd on käinud. Alkoholi on ta alates kohtuotsuse kuulutamisest tarvitanud umbes üle nädala nädalavahetustel ning alkoholi tarvitamise eest on politsei teda kahel korral ka karistanud. J.R kinnitas, et oli teadlik tagajärgedest, mida võib kaasa tuua talle määratud kontrollnõuete ja kohustuste rikkumine. Küsimusele, miks ta kohtuotsusega määratud nõudeid ja kohustust rikkus, vastas süüdimõistetu, et ta ei tahtnud neid täita. J.R avaldas, et vangi minna ta ei taha ning on nõus üldkasulikku tööd tegema. J.R kaitsja leidis, et õiguslikud alused J.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on täidetud, st J.R on rikkunud talle kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Samas leidis kaitsja, et J.R on alles poisike, kellel elu ei ole olnud kerge ning kes on mõjutatav. See, et J.R on septembris kriminaalhooldaja juures registreerimas käinud, annab ehk väikese lootuse, et J.R tahab oma käitumist muuta. Vabadusse jäädes on selleks lootus olemas. Kui teda vanglasse saata, siis on see noor inimene ühiskonna jaoks kadunud. PROKURÖRI SEISUKOHT Prokurör oli seisukohal, et J.R-ile mõistetud karistus, vangistus, tuleb täitmisele pöörata. J.R on teadlikult rikkunud talle kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisaks elukoha nõude ja registreerimisel käimise nõuete rikkumisele on J.R rikkunud ka kohustust mitte tarvitada alkoholi. Teda on alkoholiseaduse rikkumise eest karistatud kahel korral, lisaks on J.R pärast kohtuotsuse tegemist toime pannud kolm õigusvastaseid tegu, millede osas toimub kriminaalmenetlus ja milledes J.R on tunnistatud kahtlustatavaks. Erinevalt kaitsjast oli prokurör seisukohal, et J.R ei pannud neid õigusvastaseid tegusid toime mitte alkoholi mõjul, vaid alkoholi saamiseks. KOHTU SEISUKOHT 1. Karistusseadustiku (
) § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldaja ettekande alusel muuhulgas pöörata karistuse täitmisele. Asjas uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et J.R ei ole järginud talle Pärnu Maakohtu 25.05.2010.a kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid elada kohtu määratud elukohas ja ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele, samuti on ta korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. KrMS § 409 sätestab, et jõustunud kohtuotsust ja -määrust on kohustatud täitma kõik isikud. Erandeid selles osa ei ole. 1.
2. Kaitsja tunnistas, et esinevad kõik asjaolud J.R-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Samas leidis kaitsja, et seni kui J.R on vabaduses, eksisteerib veel lootus, et ta ennast parandab. Kui saata J.R vanglasse, on ta ühiskonnale kadunud inimene. Kaitsja palus, et kohus asendaks vangistuse üldkasuliku tööga. Kohus mõistab kaitsja mõttekäiku ja esitatud taotluse mõtet, rahuldamiseks puudub nii võimalus kui õiguslik alus seda rahuldada. kuid sellise taotluse Juhtudel, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, näeb seadus ette järgmised võimalused: määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele (
Erakorralises ettekandes taotles kriminaalhooldaja karistuse täitmisele pööramist. Selle taotluse piiridest kohus väljuda ei saa. Kohus saab taotluse põhjendatuse korral selle rahuldada ja karistuse täitmisele pöörata või juhul kui taotlus ei ole põhjendatud ja tõendatud, selle rahuldamata jätta. Kohus on eespool tuvastanud, et esinevad
Sealhulgas on kohus tuvastanud, et J.R jättis mitmed kontrollnõuded järgimata ja kohustuse täitmata süstemaatiliselt ja teadlikult. Ning tegi seda lihtsalt seetõttu, et ta ei tahtnud neid täita. J.R oli teadlik talle kohtuotsusega pandud kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise tagajärgedest, st ta teadis, et kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise korral võidakse kohtuotsus talle karistuseks mõistetud vangistuse osas täitmisele pöörata. Kohus usaldas J.R ja andis talle võimaluse mitte vangi minna. J.R ei õigustanud kohtu usaldust ega soovinud kasutada talle antud võimalust mitte vangi minna. Eeltoodut arvestades puudub kohtul edasine usaldus selles, et J.R järgib edaspidi kontrollnõudeid ning täidab talle pandud kohustusi. Erakorralise ettekande rahuldamata jätmiseks puudub igasugune alus. Kohus rahuldab kriminaalhooldaja taotluse ja saadab J.R kandma talle mõistetud lõplikku karistust, vangistus 11 kuud ja 27 päeva. , täitmisele pöörata. KrMS § 427 lg 2 alusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab kohus. 3. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on kriminaalmenetluse kuluks ka postikulu. Käesolevas asjas on kohus teinud kulutusi seoses süüdimõistetule kohtukutse saatmisega 32 krooni. Süüdimõistetu peab kantud kulu hüvitama. Kohus ei pea ei mõistlikuks ega õiglaseks panna selle kulu tasumise kohustust süüdimõistetu eestkostjale. Sirje Lahesoo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.