KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.november 2009.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-09-17396 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Kriminaalasi J.F süüdis

§ 201

lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav J.F J.F; isikukood: xxx, xxxxxxxxx Kaitsja Viktor Kozlov Prokurör Pille Juhkov RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.F

§ 201

lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 30 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 270 krooni), s.o. 8100 (kaheksa tuhat ükssada) krooni.

§ 66

alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 4 kuu jooksul, määrates igakordselt tasumisele kuuluvaks 2025 krooni. KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 5 lg 2 alusel välja mõista J.F-ilt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning tasu riigi õigusabi eest 420 (nelisada kakskümmend) krooni. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga

1. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „J.F 1-0917396, rahaline karistus“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Pangas või Swedbankas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber
3. Selgitusse märkida „J.F, 1-09-17396, menetluskulud“. Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK J.F süüdistatakse selles, et tema 21.09.2009a. ajavahemikul kella 12.00 kuni 12.45-ni, olles x maakonnas x linnas x mnt x asuvas kaupluses x x, nägi kaupluse kassa kotiriiulil must värvi rahakotti väärtusega 100 krooni, mille I.J oli sinna unustanud ning omastas selle, pöörates rahakoti, koos seal olnud 1800 krooni sularaha ja tähtsate dokumentidega – isikutunnistus ja x pangakaart, oma kasuks, tekitades I.J`ile varalise kahju 1900 krooni. Seega tema, võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega, pani toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. J.F on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole ilmnenud karistust raskendavaid asjaolusid, kergendavate asjaoludena arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust ja kahju vabatahtlikku hüvitamist. J.F on varem kriminaalkorras karistatud.

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Arvestades J.F poolt tema puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et süüdistava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samas arvestab kohus karistuse mõistmisel, et J.F on kriminaalkorras varem karistatud, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu. Kohus leiab, et J.F-ile tuleb määrata sanktsiooni alammäära lähedane rahaline karistus. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistavat 30 päevamäära, s.o 8100 krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt

§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 270 krooni. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 270 krooni. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2ja § 2565 lg 2. Kohus mõistab sundrahana välja summas 6525 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu summas 420 krooni. Anu Tammeniit kohtunik