← Eesti

4-10-260/5

Väärteoasi nr.4-10-260 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 25.02.2010.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Karine Vartla Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 07.01.2010.a. otsusega väärteoasjas 2230,09,004260 määratud lisakaristuse tühistamise ja määratud rahatrahvi vähendamise ning ositi tasumise nõudes Kaebuse esitanud isik Z.K, isikukood: xxx, elukoht: xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: Z.K, kohtuvälise menetleja esindaja: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse konstaabel Triinu Riigor KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Z.K kaebus ning Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 07.01.2010.a. otsus väärteoasjas 2230,09,004260 muutmata. Kohaldades KarS § 66 lg. 2 sätteid määrata rahatrahv tasumisele osade kaupa, igakuiselt summas 1000,00 (üks tuhat) krooni, 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbankis, kohustuslik on märkida viitenumber 10220105005330 ning selgitus: Z.K, 4 – 10 – 260, rahatrahv. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse politseimajor Oleg Lodeikini 07.01.2010.a. väärteoasjas nr. 2230,09,004260 tehtud otsusega tuvastati, et Z.K juhtis 16.12.2009.a. kella 12:40 ajal Harjumaal, Keila vallas, Klooga alevikus, Männi tänaval mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,53 mg. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Menetlusalune isik Z.K rikkus seega Liiklusseaduse § 20 lg. 4 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7419 lg. 2 järgi. Kohtuväline menetleja on arvestanud otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholi piirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tabelist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja Z.K-le 19 LS § 74 lg. 2 karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 12000 krooni ja KarS § 50 lg. 1 p.2; LS § 74 19 lg. 3 p. 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 (kolmeks) kuuks. KAEBUSE SISU Z.K esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse politseimajor Oleg Lodeikini 07.01.2010.a. väärteoasjas 2230,09,004260 tehtud otsusega määratud lisakaristus tühistada ja vähendada määratud rahatrahvi ning võimaldada rahatrahv tasuda pikema aja jooksul kui 6 kuud. 1. Faktilised asjaolud Z.K avaldab kaebuses, et 16.12.2009.a. tahtis ta proovida, kas jääsulataja toimib auto esiklaasil. Enne seda oli joonud ca. 1 liitri õlut. Sellest oli tükk aega möödas ning ta ei tundnud ise, et oleks olnud purjus, arvas, et on korras ja sõitis seetõttu oma kodutänavas 500 meetrit. 2. Kaebuse põhjendused Z.K avaldab, et saab toimepandud väärteost aru ja kahetseb siiralt. Määratud rahatrahvi suurust ja lisakaristuse määramist vaidlustab seetõttu, et ta on töötu ning invaliidsuspensionär. Tal ei ole võimalik tasuda rahatrahvi politsei poolt määratud 6 kuu jooksul ning ta elab kohas, kus on igapäevaselt vaja liikumiseks autot. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 1, § 133, § 134, § 135 lõikest 6. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 2 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.