lg 1 p 2 ja
lg 3, 4 alusel vabastada I.K talle 09.10.2007.a Tartu Maakohtu, Võru kohtumaja kohtuotsusega
lg 2 p 4,7 järgi
lg 2 alusel karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest. Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 02.03.2010.a ja I.K vabaneb vangistusest 02.03.2010.a, siis 4 kuud vangistust) ei pöörata I.K suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle
lg 1 ja
lg 2 p 1,2,4,7,8 ning
lg 4 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas - xxx; 2 • • • • • • • • • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, ei tarvita alkoholi ja narkootikume, ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, osaleb vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb selles osalemise kohustuslikuks; asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele, tööle asumisele järgnevast 3.-st kuust alates tasub igakuiselt vähemalt 300.krooni süüteomenetluste käigus väljamõistetud rahaliste nõuete (karistused, menetluskulud, hagid jmt) katteks kuni nende täieliku hüvitamiseni ja esitab selle kohta tasumist tõendavad dokumendid kriminaalhooldajale.
lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 aasta.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja I.K vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 300.- krooni advokaat Marina Valge süüdimõistetu I.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 432 lg 3, § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista I.K-lt riigituludesse menetluskuluna 300.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „I.K, 1-07-12562, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „I.K, 1-07-12562, menetluskulu“. Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud. Määruse koopia edastada prokurörile, kaitsjale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele ning allkirja vastu I.K-le. 2 3 EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Kahel korral varguste eest kriminaalkorras karistatud I.K kannab vangistuses karistust esmakordselt. 09.10.2007.a Tartu Maakohtu, Võru kohtumaja kohtuotsusega karistati I.K
lg 2 p 4,7 järgi 2 kuu vangistusega;
lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 11 kuud 24 päeva vangistust, mis
lg 5 ja
alusel asendati 708 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 01.jaanuariks 2009.a. 03.09.2009.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja määrusega pöörati ärategemata üldkasuliku töö ulatuses vangistus 11 kuud 8 päeva I.K suhtes täitmisele ja karistuse kandmise alguseks loeti 23.07.2009.a. Käesolevaks ajaks on I.K ära kandnud vähemalt poole talle karistuseks mõistetud vangistusest ja enam kui 6 kuud vangistust.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud vangistust. 17.02.2010.a kohtuistungil kinnitas I.K soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. I.K kannab karistust II astme kuritegude – varguste eest ning nende toimepanemise asjaolud ei ole sellise raskusega, mis välistaksid tema suhtes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise kohaldamise. I.K viibib vangistuses ning kannab vanglas karistust esmakordselt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Nii kinnipeetava iseloomustusest kui ka kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on I.K motiveeritud edasiselt oma elu elama seaduskuulekalt; tal on olemas lähedaste toetus, kindel elukoht ja tema suhtumine kriminaalhooldusesse on muutunud ja ta on avaldanud soovi ja nõusolekut kriminaalhooldajaga koostöö tegemiseks ja kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete ja kohustuste täitmiseks. Kuna I.K kannab vangistuses karistust esmakordselt ja I.K on kriminaalhooldaja arvamusest ja kinnipeetava iseloomustusest ning I.K enda kohtuistungil avaldatust nähtuvalt teinud vangistuses viibimisest endale 3 4 edaspidiseks eluks vajalikud järeldused seaduskuuleka eluviisi järgmiseks, siis peab kohus põhjendatuks I.K vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Hetkel ei ole uue kuriteo toimepanemise riskid I.K puhul kõrged. Seetõttu on põhjendatud ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Uue kuriteo riski madaldavateks on ka kindla töökoha olemasolu (võimalus asuda vangistusest vabanemise järgselt tööle ehitustöölisena OÜ-sse xxx) ning elukaaslasega ühise lapse olemasolu (7-kuune). Vangistusest vabanemise järgselt jätkab I.K kooselu oma elukaaslasega ja lapsega ühise perekonnana. I.K kohtuistungil avaldatu kohaselt on ta katkestanud suhted endise kuritegeliku suhtlusringkonnaga. 17.02.2010.a kohtuistungil kinnitas I.K, et ta soovib teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • osaleb vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalabiprogrammis, • asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele, • tööle asumisele järgnevast 3.-st kuust alates tasub igakuiselt vähemalt 300.- krooni süüteomenetluste käigus väljamõistetud rahaliste nõuete katteks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks on põhjendatud panna I.K-le katseajaks eelmärgitud kohustused. Esimest korda vangistuses karistust kandva I.K vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.