Obsah (7)

§ 238§ 10§ 312§ 342§ 237§ 331§ 337

1-08-16681 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoobril 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 08-16681 Kohtukoosseis eesistuja Igor Ama

§ 238lg.2 kohaselt karistati 10 kuu pikkuse vangistusega. Kar

S § 65 lg.2 alusel suurendati karistust eelmise Viru Maakohtu 8. aprilli 2008.a. otsuse järgi kandamat karistuse, 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistuse, võrra ning liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 2 aasta pikkune vangistus. Enne eelmist kohtuotsust toimepandud ja KarS § 209 lg.2 p. 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest karistati J.T

§ 238lg.2 alusel 8 kuu pikkuse vangistusega, mis Kar

S § 65 lg.1 alusel loeti kaetuks KarS § 209 lg.2 p.1 ja 4 järgi mõistetud raskema karistusega, s.o. 2 a. pikkuse vangistusega. Sama kohtuotsusega süüdistatavalt S. Urmuselt mõisteti välja kannatanu I. R. kasuks 11 000 kr. J.T tunnistati süüdi selles, et tema, varem kelmuse eest karistatud isikuna,

1. märtsil 2008.a. XXXXXXXXX, XXXXXXXX XXX XXX-XXX korteris, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel – lubades kannatanule I. R.le
2. aprilliks 2008.a. maksta mobiiltelefoni IPhone 16 GB eest 11 000 kr. sai mobiiltelefoni oma valdusse ning kavatusega lepingut mitte täita, omastas mobiiltelefoni müües selle 7900 kr. eest edasi ning saadud raha kulutas oma tarbeks.; Samuti pöördus süüdistatav J.T 2008.a. aprilli kuus internetis, Hinnavaatluse.ee foorumis, avalikkuse poole trummikomplekti müügipakkumisega.
3. aprillil 2008.a. saatis kannatanu K. P. süüdistatavale sõnumi, milles avaldas soovi osta trummikomplekt hinnaga 4800 kr.
4. aprillil 2008.a. tegi süüdistatav J.T kannatanule K. P. ettepaneku trummikomplekti eest 2500 kr. suuruse ettemaksu tasumiseks S. A. kontole ning ülejäänud summa ulatuses süüdistatava interneti kodulehele koodi tegemiseks.
5. aprillil 2008.a. kandis kannatanu K. P. S. A. kontole Ühispangas 2500 kr. ning edastas maksekorralduse koopia süüdistatavale J.T-le. Trummikoplekti lubas süüdistatav J.T kannatule K. P. posti teel kätte toimetada 11.maiks 2008.a.
6. mail teatas süüdistatav J.T internetifoorumi kaudu kannatanule K. P., et trummikomplekti ei saa ja lubas ettemakstu tagastada. Kavatsemata lubatud trummikomplekti üle anda ja ettemaksuna saadud 2500 kr. tagastada, holidus süüdistatav J.T kannatanu telefonikõnedele ja internetis edastatud sõnumitele vastamast. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsiooni väidete kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja vääralt kohaldanud materiaalõigust. Kohtu järelduste kujunemine pole jälgitava ning need ei põhine kogutud tõenditele. Lühimenetluse korras tehtud kohtuotsuse puhul peab kohus otsuses tegemisel järgima

§ 10. peatüki 6.

jao sätteid.

§ 312

kohaselt tuleb kohtuotsuses esitada kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, mida kohus peab usaldusväärseteks ning põhjendus tõendite mitteusaldusväärseks pidamise kohta, samuti karistust kergendava ja raskendava asjaolud. Vaidlustatud kohtuotsus neile nõuetele ei vasta. Kohus on otsuses vaid loetlenud toimikus asuvaid tõendeid ning avaldanud osaliselt nende sisu, kuid pole jälgitava kohtu siseveendumuse kujunemine ega nähtav, millised asjaolud millistele tõenditele tuginedes on tõendatuks loetud ja millised tõendid ebausaldusväärsetena kõrvale jäätud. Seetõttu ei vasta maakohtu otsus Riigikohtu lahendites nr-d. 3-1-1-142-05, 3-11-63-08, 3-11-85-00, 3-1-1-47-04 , 3-1-1-100-06 antud juhistele kohtuotsuse põhiosas kajastatavate asjaolude kohta. KarS § 209 lg.1 järgi kvalifitseeritakse kelmusena tahtlik tegu, mis seisneb varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kohus on tõendeid hinnates ebaõigesti järeldanud, et süüdistatav J.T on teadvalt loonud kannatanutele I. R. ja K. P. tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Kummaski episoodis ei varjanud süüdistatava J.T oma isikut ja tegi plaanitava tehingu kohta kirjaliku kokkuleppe sõlmimise ettepaneku. Süüdistatav J.T informeeris kannatanut I. R. rahaliste vahendite saamisest aprilli keskele või lõpus. Kannatanu tegi ettepaneku kohtuda

1. märtsil 2008.a.tema elukohas müügilepingu sõlmimiseks ja mobiiltelefoni üleandmiseks. Süüdistatav ei ole kunagi teinud ettepanekut mobiiltelefoni eest osade kaupa tasumiseks, vaid ühekordset makset ligikaudu ühe kuu jooksul. Ebaõige on kohtu järeldus, et süüdistatav J.T on kannatanu koostatud lepingus näidanud aadressi, millele ta pole tegelikult elanud. Kriminaaltoimikus olevast isikuandmete kaardist nähtub, et süüdistatava J.T elukoha aadressiks on XXXX XX X-X XXXXXXX. Prokurör ega kohus pole süüdistatavale tema elukoha aadressi kohta küsimusi esitanud. Kriminaalasja toimikuga polnud süüdistataval võimalik tutvuda, sest kohtu poolt kaitsja määramisest sai ta teada ja kohtus kaitsjaga vahetult enne kohtuistungi algust. Süüdistatava J.T ütluste kohaselt oli ta mobiiltelefoni ostu-müügilepingut sõlmides veendunud, et saab 11 000 kr. kokkulepitud päevaks, sest tegeles interneti kodulehekülgede ja reklaami kujundamisega. Mobiiltelefoni võõrandamise ajal ei teadnud süüdistatav, et ta tööpakkumisi ja seetõttu ka mobiiltelefoni eest maksmiseks vajaliku rahasummast
2. aprilliks 2008.a.ei saa. Maksetähtaja saabudes süüdistatav ise teatas kannatanule I. R. raha puudumisest ning suhtles lahenduse leidmiseks kannatanu kui ka tema elukaaslasega. Pärast seda kui kannatanule said teatavaks süüdistatava varasem kohtulik karistatus ei lahendatud vaidlust mobiiltelefoni ostusmüügilepingu p. 9.3 kohaselt, läbirääkimiste teel või tsiviilkohtumenetluse korras, vaid esitati politseile kuriteoteade. Kohus on ebaõigesti viidanud tunnistaja H. V. ütlustele kannatanu I. R. mobiiltelefoni võõrandamise asjus. Ülekuulatud tunnistaja H. V. ütlustest ei nähtu, et tea oleks telefoni omandanud süüdistatavalt J.T-lt. Süüdistatavat ennast pole sellele tunnistajale äratundmiseks esitatud. Vastupidiselt kohtuotsuse märgitule, ei müünud ega pakkunud interneti vahendusel trummikomplekti süüdistatav, vaid ettepaneku konkreetse trummikomplekti hinnapakkumiseks ja hankimiseks tegi kannatanu K. P.. Süüdistatav J.T on ütlustes kinnitanud, et kannatanu K. P. soovitud trummikomplekiti tellimisvõimalused internetis osutusid postiivseks ja ta sai aru, et veebikeskkonnas orienteerumise tõttu on tal lihtsam trummid osta ja kannatanule Eesti kätte toimetada. Süüdistatav soovis tehingust saada vaheltkasu. 2500 kr. suuruse ettemaksu tasumise ettepane tegi kannatanu K. P., mitte süüdistatav. Trummide hanke ebaõnnestumisel, teavitas süüdistatav J.T sellest kannatanut ning kinnitas ettemaksu tagastamist.
3. maist kuni
4. juulini 2008.a. suhtles kannatanu K. P. süüdistatavaga. Kriminaaltoimikus on süüdistatava poolt kannatanule K. P. lähetatud SMS-d, kuid puuduvad nende vastused. Seetõttu pole võimalik kannata vastureaktsioone hinnata. Toimikus on kannatanu K. P. ja kellegi K. privaatsõnumid kannatanule K. P., milles kannatanut kallutatakse teatama internetipettusest politseile ning tuvastama A. nimelise isiku ebausaldusväärsed väited süüdistatava J.T võlgadest temale ja mitmele teisele firmale. Karistust kergendava asjaoluna pole kohus arvestanud, et esimesel võimaluse, s.o. juuni kuul saadud palgast maksis süüdistatav kannatanule K. P. ettemaksu ja viivisena 3000 kr. Apellandi hinnangul puudub süüdistatava J.T teos KarS § 209 lg.2 p.1,4 järgi kvalifitseeritava kelmuse koosseis ning seetõttu taotletakse ringkonnakohtult uue õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Veel leiab apellant , et maakohus on ebaõigel alusel rahuldanud kannatanu I. R. tsiviilhagi, kuna süüdistatava ja kannatanu vahel oli sõlmitud tsiviilõiguslik tehing ning kannatanu nõue ei kuulu rahuldamisele lepinguvälist kahju hüvitamist reguleerivate sätete järgi. Ringkonnakohtu istungil teatas kaitsja A. Viilver, et kannatanu I. R. tsiviilhagi rahuldamiseks on kannatanu avalduse alusel on tsiviilkohtumenetluse korras tehtud jõustunud kaks kohtumäärust. Kaitsja esitas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas tsiviilasjas nr.2-0868474/6 20.oktoobril 2008.a. ja
5. aprillil 2009.a. tehtud kohtumäärused makseettepaneku ja maksekäsu kohta, kus avaldajaks on I. R. ja võlgnikuks J.T. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et süüdistatava J.T suhtes tehtud Pärnu Maakohtu kohtu
6. mai 2009.a. otsus tuleb jätta muutmata. Õiged on apellatsiooni väited selles, et süüdistatav J.T kannatanutega I. R.ga ja K. P.ga suheldes oma isikut ei varjanud. Samas pole apellandi sellel tõdemusel puutumust süüdistatavale J.T-le esitatud süüdistuses kirjeldatud kelmuse toimepanemise viisiga. Nimelt ei süüdistata J.T varalise kasu saamise eesmärgil kannatanute I. R. ja K. P. petmises süüdistatava poolt enda kohta valede isikuandmete esitamise teel, vaid kannatanute eksitamisest lepingute sõlmimisega , millest teine pool järeldas süüdistatava J.T tegelikku täitmistahet. Kannatanuga I. R.ga mobiiltelefoni ostu-müügi kirjalikus vormis lepingu sõlmimine ja kannatanuga K. P.ga elektronposti teel trummikomplekti tarimise tehingu sõlmimine olid tähenduslikud teod, millest kannatanutel tekkis kujutlus süüdistatava tahtest lepinguid täita, s.o. maksta mobiiltelefoni eest kokkulepitud ajaks kokkulepitud hinda ning kokkulepitud tasu eest anda üle trummikomplekt. Süüdistatava J.T poolt moonutatav asjaolu oli tema enda varaline seisnud, mis tal raha puudumise tõttu tegelikult ei võimaldanud lepinguid täita – maksta kannatanule I. R. mobiiltelefoni eest 11 000 krooni ja soetada ning anda kannatanule K. P. üle 5000 kr.-se väärtusega trummikomplekti. Süüdistatava J.T poolt eelpool kirjeldatud tegudega loodud väärkujutlus tema tahtest ja varalisest võimest kokkuleppeid täita, motiveeris kannatanuid oma vara käsutama. Kannatanu I. R. andis süüdistatavale üle mobiiltelefoni IPhone 16 GB ja kannatanu K. P. kandis ettemaksuna tunnistaja S. A. pangakontole 2500 kr. Süüdistatava J.T ja tunnistaja S. A. ütlused selles, et kannatanult I. R.lt saadud mobiiltelefon müüdi igapäevaelu väljaminekute katmiseks kohe edasi, samuti kasutati kannatanult K. P.lt ettemaksuna saadud raha elamiskuludeks, tõendavad vaieldamatult süüdistataval tehingute tegemise ajal nende täitmise tegelikku võimaluse ja rahaliste vahendite puudumist. Samuti tõendavad need faktilised asjaolud, et süüdistatav J.T eesmärgiks oli kannatanutega lepinguid tehes neid lepingute täitmise osas petta ning kannatanute poolt üleantud vallaasja ja raha omastades ise varalist kasu saada. Ringkonnakohus nõustub apellatsiooniga selles, et kelmusena on karistatava tahtlik tegu. Tahtluse tuvastamine on võimalik teo toimepanemise objektiivsete asjaolude põhjal. Asjas puudub vaidlus, et kannatanuga I. R.ga tehigu tegemise ajal ei lubanud süüdistatava varaline seisnud üleantud mobiiltelefoni eest kokkulepitud hinda maksta. Süüdistatav ei teinud seda valdusse saadud mobiiltelefoni edasimüümise järel ega ole kokkuleppitud hinda püüdnud isegi osaliselt tasuda rahast, mille omandas kannatanu I. R. mobiiltelefoni edasimüügist Kannatanult K. P.lt saadud 2500 kr. ega muud summat ei kasutanud süüdistatav kokkuleppe järgi lubatud trummikomplekti hankimiseks ega tagastanud raha, kui selgus hanke võimatus. Mõlemal juhul pööras süüdistatav valdusse saadud vara oma kasuks - kattes selle arvel enda igapäeva elamiskulusid. Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad need asjaolud kogumis, et süüdistatav J.T teadis kannatanutega tehinguid tehes, et ta varaline olukorra tõttu lepinguid ei täida ja täitmistahe osas eksitab kannatanuid. Samuti tõendab üleantud vara kohene omakasuks pööramine, ilma püüdeta selle abil kannatanutega sõlmitud leppeid täita, süüdistatava soovi pettuse abil kasu saada. Kelmus on kuriteona lõpule viidud kui süüdlase poolt eksitusse viidud kannatanu on teinud varakäsutuse, mille tulemina süüdlane sai varalist kasu ja kannatanul tekkis varaline kahju. Seega oli süüdistatava J.T poolt KarS § 209 lg.1 kirjeldatud kuriteokoosseis täidetud kui kokkuleppest eksitusse viidud kannatanu I. R. andis üle mobiiltelefoni, hinnaga 11 000 kr. ja kannatanu K. P. kandis 2500 kr. suuruse summa üle süüdistatava poolt nimetatud pangakontole. Seetõttu pole süüdistatava J.T poolt toimepandud tegude hindamisel õiguslikku tähendust apellatsiooni väidetel, millede kohaselt teavitas süüdistatav lepingutähtaegade saabudes kannatanuid võimatusest tasuda kokkulepitud hinda üleantud mobiiltelefoni eest või anda üle soovitud trummikomplekti. Samuti pole toimepandud teo juriidilisel kvalifitseerimisel tähendust asjaoludel, kelle poolt oli kirjalikus vormis leping koostatud või kes tehingu pooltest internetikeskkonnas esimesena ühenduse võttis. Kirjalikus vormis lepinguprojekti koostamine ega internetifoorumites pakkumiste tegemine pole iseenesest õigusvastased või kuriteona karistatavad teod. Tunnistaja H. V. ütlused internetiportaali vahendusel umbes
7. aasta vanuselt noormehelt 7000 kr. eest IPhone 16 GB mobiiltelefoni ostmise kohta ei kuulu süüdistatavale J.T-le KarS § 209 lg. 2 p.1,4 järgi esitatud süüdistuse tõenduseseme asjaolude hulka. Seetõttu pole asjakohane apellandi etteheide, süüdistatava J.T mobiiltelefoni ostnud tunnistajale äratundmiseks esitamata jätmise kohta. Apellatsiooni väide, nagu oleks maakohus tähelepanuta jätnud süüdistatava J.T poolt kannatanule K. P. 2008.a. juuni kuul 3000 kr. maksmise fakti, ei vasta tegelikele asjaoludele. Maakohtu otsuse põhiosa
8. lehekülje ülevast esimese lõigu lõpus on märgitud süüdistatava J.T poolt 3000 kr. suuruse summa kannatanule K. P. tasumine . Ringkonnakohus nõustub apellatsiooni väitega selles, et maakohtu otsuses pole kelmuses süüditunnistatud J.T karistust kergendava asjaoluna arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohus on otsuses märkinud, et võtab karistuse mõistmisel arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samas pole kohus nende asjaolude esinemist kindlaks teinud. Vaidlustatud kohtuotsusest ja kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatav J.T pole end kelmuse toimepanemises süüdi tunnistanud ega saa kuriteo toimepanemise osas puhtsüdamliku kahetsust avaldada mida maakohus võinuks karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna arvesse võtta. Vaidlus puudub selles, et süüdistatav J.T on kannatanule K. P. kuriteoga tekitatud kahju vabatahtlikult heastanud ning see asjaolu on KarS § 57 lg.1 p.2 järgi tema karistust kergendavaks asjaoluks. Maakohus on põhjendanud KarS § 209 lg.2 p.1,4 järgi süüditunnistatud J.T karistamist vangistusega karistusseadustiku eriosa sätte sanktsiooni alammääras. Liitkaristus on moodustatud õigesti. Neil asjaoludel nõustub ringkonnakohus täies ulatuses esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ning kasutades

§ 342lg.3 p.

1 antud õigust, ei pea nende kordamist vajalikuks.

§ 237

lg.4 kohaselt võivad lühimenetluse korras asja arutamisel kohtus kohtuistungist osavõtjad tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalidele.

§ 331

kohaselt juhindub ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni korras arutades

§ 10. peatüki sätetest arvestades 11.

peatüki erisusi. Seega pole kohtumenetluse poolel lühimenetluse korras tehtud kohtuotsuse vaidlustamisel apellatsiooni korras võimalik esitada ringkonnakohtule tõendeid, mis polnud uuritud esimese astme kohtus ja millele esimese astme kohus otsust tehes tugineda ei saanud. Kaitsja A. Viilveer poolt osundatud maksekäsu kiirmenetluses tehtud jõustunud kohtumäärused on avalikkusele kättesaadavad kohtute infosüsteemis. Kriminaalasjas otsustatakse tsiviilhagi lahendamine samadel materiaalõiguslikel alustel kui tsiviilkohtupidamise korras. Kriminaalasjas tehtud otsust tsiviilhagi lahendamise kohta asutakse täitma kohtuotsuse jõustumisel ning asjaolu, et kannatanu I. R. nõudes süüdistatava J.T vastu on tsiviilkohtupidamise tehtud kohtumäärused jõustunud ei sea kahtluse alla maakohtu otsuse õigust kannatanu I. R. tsiviilhagi lahendamise osas. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Pärnu Maakohtu 12.

mai 2009.a. otsuse J.T suhtes muutmata ja kaitsja Andrus Viilvere apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN I. KESKÜLA M. PREIMER Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 01.03.2010 otsusega nr. 3-1-1-2-10 RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu
2. mai
3. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
4. oktoobri
5. a otsused osaliselt, s.o J.T-lt I. R.-i kasuks 11 000 krooni väljamõistmises.
6. Jätta I. R.-i hagi J.T vastu rahuldamata.
7. Kassatsioon rahuldada osaliselt.