Obsah (7)

§ 121§ 199§ 266§ 64§ 65§ 69§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-10-4241 (kohtueelses menetluses n

§ 121

, § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja O.K (isikukood xxx; elukoht xxxxx x-xx xxxxx xxxxxxxxxxxx; töötab töölisena; kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi advokaat Raul Tosmann omab RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada N.U süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 10 kuud ning tunnistada N.U süüdi

§ 266

lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 kuud ning tunnistada N.U süüdi

§ 121

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 kuud;

§ 64

lg 1 alusel kergemate karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista N.U-le liitkaristus vangistusena 10 (kümme) kuud; kohtuotsuse täitmise tagamiseks lugeda N.U-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistatuks peale N.U ilmumist vanglasse karistust kandma; 1.2 tunnistada O.K süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 kuud ning tunnistada O.K süüdi

§ 266

lg 2 p 1 ja 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud;

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista O.K-le liitkaristus vangistusena 5 kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega O.K-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21. novembri 2007 otsusega O.K-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 3 kuud võrra ning mõista O.K-le liitkaristus vangistusena 8 (kaheksa) kuud;

§ 69

alusel asendada O.K-le mõistetud vangistus 8 kuud üldkasuliku tööga 480 (nelisada kaheksakümmend ) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. juuni 2012; üldkasuliku töö tegemisel allutada O.K

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx x-xx xxxxx xxxxxxxxxxxx , Võhma, Viljandimaa; tühistada O.K-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult OÜ Mangeni PM tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt N.U-lt ja O.K-lt 36 750 (kolmkümmend kuus tuhat seitsesada viiskümmend) krooni OÜ Mangeni PM kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult OÜ Kõo Agro tsiviilhagi ning välja mõista O.K-lt 1 500 (üks tuhat viissada) krooni OÜ Kõo Agro kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 N.U-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 930 (üheksasada kolmkümmend) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 (nelikümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 495 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a juuni kuust igakuise menetluskulu osa 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.2 O.K-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 930 (üheksasada kolmkümmend) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 (nelikümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 495 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a juuni kuust igakuise menetluskulu osa 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Raul Tosmannile 180 (ükssada kaheksakümmend) krooni. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.4 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-4241“); 3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.7 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi 2 kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistused 1.1 Süüdistustest nähtuvalt on N.U toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasjas äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega, grupi poolt varem vargusi toime pannud isikuna

§ 199lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi, mis seisnes selles, et ööl vastu 28.

maid 2009 isikute grupis koos O.K-ga tungis seinalaudade lahtikangutamise teel Viljandi maakonnas Kõo vallas Koksvere külas OÜ Mangeni PM kuuluvasse lattu, kust varastas elektrisae väärtusega 2 000 krooni, 3 elektrimootorit 10 KW väärtusega kokku 18 000 krooni ja 30 meetrit roostevaba toru väärtusega kokku 500 krooni, põhjustades vargusega varalise kahju kokku 20 500 krooni; 2) valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimise toime panduna teist korda ja grupis

§ 266lg 2 p 1 ja 3 järgi, mis seisnes selles, et ajal ajavahemikus 15.-20.

mai 2009 Viljandi maakonnas Kõo vallas Koksvere külas tungis valdaja tahte vastaselt koos O.K-ga ukse avamise teel OÜ Külvikast kuuluvasse kuivatisse isikuna, olles varem toime pannud sissetungimise; 3) teise inimese väärkohtlemise, millega tekitati kannatanule valu

§ 121järgi, mis seisnes selles, et 04.

juulil 2009 kella 17.15 paiku Viljandi maakonnas Kõo vallas Koksvere külas Kontori maja juures tungis kallale Ahto S.ule, kellele lõi rusikaga mitmeid kordi näkku ning kui kannatanu kukkus, lõi korduvalt jalgadega kehasse, tekitades füüsilist valu; seejärel tungis ta kallale Merle S.ule, kellele lõi jalaga kehasse, mille tagajärjel kannatanu kukkus ning tundis valu. 1.2 Süüdistustest nähtuvalt on O.K toime pannud kuritegudena: 1) varguse e võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, sissetungimisega ning isikuna, kes on varem vargusi toime pannud

§ 199lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi, mis seisnesid: 1) ööl vastu 24.

maid 2009 olles varem toime pannud vargusi, tungis isikute grupis koos N.U-ga ukse avamise teel Viljandi maakonnas Kõo vallas Koksvere külas asuvasse OÜ Mangeni PM kuuluvasse Mangeni lauta, kust varastas 3 sõnnikukraabi reduktorit väärtusega kokku 30 000 krooni ja 30 meetrit elektrikaablit väärtusega kokku 500 krooni, põhjustades vargusega varalise kahju kokku 30 500 krooni; 2) ööl vastu

1. maid 2009 isikute grupis koos N.U-ga seinalaudade lahtikangutamise teel tungis Viljandi maakonnas Kõo vallas Koksvere külas OÜ Mangeni PM kuuluvasse lattu, kust varastas elektrisae väärtusega 2000 krooni, 3 elektrimootorit 10 KW väärtusega kokku 18 000 krooni ja 30 meetrit roostevaba toru väärtusega kokku 500 krooni, põhjustades vargusega varalise kahju kokku 20 500 krooni; 3)
2. mail 2009 kella 22 paiku isikute grupis koos teise isikuga ukse avamise teel tungis Viljandi maakonnas Kõo vallas Arussaare külas asuvasse OÜ Kõo Agrole kuuluvasse Arussaare lauta, kust püüdis varastada loomade joogikoppasid ja sõnniku väljaveokette kogukaaluga 1 000 kg väärtusega kokku 2000 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata politseiametniku sekkumise tõttu; lõhkumisega põhjustati kannatanule kahju 3 000 krooni väärtuses. 2) omavolilise sissetungimise e valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimise grupiga ning isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise

§ 266lg 2 p 1 ja 3 järgi, mis seisnes selles, et tema ajavahemikul 15.-20.

mail 2009 ühel korral koos teise isikuga ning teisel korral koos N.U-ga olles varem toime pannud sissetungimise, tungis valdaja tahte vastaselt ukse avamise teel Viljandi maakonnas Kõo vallas Koksvere külas asuvasse OÜ Külvikast kuuluvasse kuivatisse. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped 3 Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) N.U

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja karistamiseks vangistusega 10 kuud ning

§ 266

lg 2 p 1 ja 3 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud ning

§ 121

järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud;

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 10 kuud; 2) O.K

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja karistamiseks vangistused 5 kuud;

§ 266

lg 2 p 1,3 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud;

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 5 kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.11.2007 mõistetud karistuse - 3 kuud vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 8 kuud vangistust;

§ 69

alusel asendada karistus 8 kuud vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 480 tundi üldkasulikku tööd; üldkasulik töö tuleb ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel allutada O.K

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx x-xx xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxxx.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 121

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega;

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ja

§ 266

lg 2 p 1 ja 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. OÜ Mangeni PM on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 36 750 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt N.U-lt ja O.K-lt 36 750 (kolmkümmend kuus tuhat seitsesada viiskümmend) krooni OÜ Mangeni PM kasuks. 4 OÜ Kõo Agro on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3 000 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista O.K-lt 1 500 (üks tuhat viissada) krooni OÜ Kõo Agro kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava N.U kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava N.U kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 90 krooni. Süüdistatava O.K kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava O.K kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 90 krooni. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. Kaitsja kohtule esitatud aruandes sisalduv arvestus kohtumenetluses õigusteenuste KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 80 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) N.U-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 930 (840 + 90) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 krooni riigi kasuks; 2) O.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 930 (840 + 90) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 krooni riigi kasuks; Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
5. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale N.U-le elukohast lahkumise keeld lugeda tühistatuks peale N.U ilmumist vanglasse karistust kandma. 5 Süüdistatavale O.K-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Toomas Lillsaar Kohtunik 6