, § 238, § 274 lg 1, § 329 järgi üldmenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen Prokurör Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON R.V, isikukood xxx, elukoht: xxx, töökoht: xxx, kohtulikult karistatud 15.03.2007 Viru Maakohtu poolt
järgi rahalise karistusega 300 päevamäära,
MS § 309 lg 3, §311, § 313, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1-3, kohus OTSUSTAS: R.V
MS § 301 alusel prokuröri loobumise tõttu süüdistusest. R.V
MS § 199 lg 1 p 1 alusel. R.V tunnistada süüdi
R.V tunnistada süüdi
järgi ja karistuseks mõista vangistus 3(kolm) kuud.
lg 1 kohaldamisega, suurendades raskemat karistust, mõista R.V-le liitkaristuseks vangistus 8(kaheksa) kuud.
lg 1 alusel lugeda R.V karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.05-04.05.2007, kokku 2 päeva , on tema ärakandmata vangistus 7(seitse) kuud ja 28(kakskümmend kaheksa) päeva.
lg 1,3 kohaldamisega mitte pöörata karistust täitmisele kui R.V katseajal 2(kaks) aastat ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid: Elama kohtu määratud elukohas xxx.Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta.Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ja elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks. Anda R.V katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust arvestada alates 14.jaanuarist 2009. Tõkend- elukohast lahkumise keeld - tühistada R.V suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Jätta kriminaaltoimiku juurde asitõendid: videokassett ”Sony dv Premium 60 nr 34HC4913F1338”, lisa tunnistaja U. S ülekuulamise protokollile 03.05.2007; ”Sony 700 MB CDR” plaat, lisa tunnistaja I. S ülekuulamise protokollile 03.05.2007; CD-plaat, lisa asitõendi vaatlusprotokollile 24.05.2007;Sony CD-R 700 MB plaat, lisa tunnistaja M. R ülekuulamise protokollile 05.05.2007 ja CD-plaat fotodega 27.04.2007 Jõhvi linnas Keskväljakul toimunud sündmustest. Välja mõista R.V-lt riigituludesse menetluskulud: 6525 krooni sundraha ja 119.90 krooni kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulu. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. I.Süüdistus. R.V 27.04.2007.a ajavahemikul kella 15.30-st kuni 17.00-ni Jõhvi linnas Keskväljaku platsil, rikkudes Avaliku koosoleku seaduse (edaspidi AKS) §-s 7 lg 1 toodud nõuet, mille kohaselt peab avaliku koosoleku korraldaja vähemalt seitse päeva enne avaliku koosoleku läbiviimise päeva esitama AKS §-s 8 tähendatud teate, organiseeris ja viis läbi AKS § 3 p 3,4 mõttes keelatud avaliku koosoleku, millel osales kümneid inimesi. Keelatud avaliku koosoleku läbiviimise käigus R.V poolt koosolekul osalejatele peetud kõnes õhutas ta lausetega ”Aga nad ongi nürimeelsed, kes praegu võimule tulid, neil lõi uriin pähe.”, ”Las nad teavad, et me ei karda neid ega politseid ega sõjaväge.”, ”Kui on vaja, siis seisame alati enda eest, meie lapsed, lapselapsed tõusevad üles.” ”Kui nad ei tahtnud elada rahus, viisteist aastat me kannatasime, ei puutunud midagi, ei kakelnud.” poliitilist vihkamist ja vägivalda ühiskonnakihtide vahel ning rikkuma avalikku korda. Oma tegevusega R.V pani toime keelatud avaliku koosoleku korraldamise, s.t pani toime
Peale selle, 27.04.2007.a õhtusel ajal Jõhvi linnas Keskväljaku platsil massirahutuste käigus esitas R.V üleskutseid vägivalla kasutamisele, rahvusliku vihkamise õhutamisele, politseitöötajatele mitteallumisele, samuti kutsus ta üles inimesi rüüstamise ja purustamise sooritamisele Jõhvi linnas, mille tagajärjel purustati klaasid Jõhvis Keskväljak 4 asuvas kaubanduskeskuses ”Tsentraal”, Ida-Viru Maavalitsuse hoone aadressil Jõhvi Keskväljak 1 aknaja ukseklaasid, ”Peremarket” ja ”Elion” kaupluste asukohaga Jõhvi Raklvere 3 aknaklaasid, SEB Eesti Ühispanga asukohaga Jõhvi Rakvere 3A ukseklaasid. Oma tegevusega R.V pani toime paljusid inimesi hõlmavate korratuste organiseerimise, millega kaasnesid rüüstamised, purustamised ja muu selline tegevus, s.o pani toime
Peale selle R.V 27.04.2007 Jõhvi linnas õhtusel ajal toimunud massirahutuste käigus ei allunud Kaitseipolitseiameti töötaja A.T ja Ida Politseiprefektuuri töötajate I.M ja V.T seaduslikele korraldustele lõpetada rahvamassi süütegude toimepanemisele õhutamine ning tulla kaasa avalikku korda kaitsvate isikutega. R.V kasutas A.T, I.M ja V.T suhtes psüühilist vägivalda, mis seisnes selles, et hakkas kutsuma endale appi Jõhvi linnas Keskväljakul viibivat rahvamassi selleks žestikuleerides ja karjudes, eesmärgiga et rahvamass tema kinnipidamist tõkestab ja kasutab avalikku korda kaitsvate isikute suhtes vägivalda. R.V tegevuse tulemusena ca 20-liikmeline inimeste grupp, kellest osad olid alkoholijoobes ning hoidsid käes klaasist pudeleid, hakkas liikuma A.T, I.M ja V.T poole. R.V sõnade kohaselt käib rahvamassi A.T, I.M ja V.T lihtsalt üle s.o tekitab neile kehavigastusi. R.V tegevuse tulemusena ei osutunud tema kinnipidamine võimalikuks. Oma tegevusega R.V pani toime võimuesindajate suhtes vägivalla toimepanemise seoses nende poolt ametikohustuste täitmisega s.o pani toime kuriteo
lg 1 järgi Peale selle R.V, olles isikuks, kellelt Viru Maakohtu 02.04.2007 jõustunud kohtuotsusega
lg 1 ja
alusel ära võeti ära juhtimisõigus 12 kuuks, juhtis taas 11.10.2007.a kella 11:45 ajal Kohtla vald, Ida –Viru maakond Tallinn-Narva teel, mootorsõidukit XXX r/nr XXX. Oma tegevusega R.V hoidus kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud karistuse täitmisest. Oma tegevusega R.V pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise s.o pani toime kuriteo
1.Süüdistuses
MS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. 2.Süüdistus
R.V tunnistas end süüdi
Tunnistaja N V ütlustega on tõendatud, et 11.10.2007 Tallinn-Narva maanteel peatas politseipatrull sõiduauto, mida juhtis R.V. Juhil oli juhtimisõigus ära võetud. Viru Maakohtu 15.03.2007 kohtuotsus nr 1-07-3161 (kd 2 t.31-32) tõendab, et R.V-le mõisteti käskmenetluses
järgi
Kohtuotsus jõustus 02.04.
R.V pani teo toime otsese tahtlusega. Ta teadis, et rikub kohtuotsusega pandud keeldu juhtida mootorsõidukit ning tahtis seda rikkuda. Seda tõendab asjaolu, et kohtuotsuses nr 1-07-3161 on ära näidatud lisakaristuse algus (alates kohtuotsuse jõustumisest) ja asjaolu, et R.V oli kohtuotsuse kätte saanud. Teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. R.V tegu on õigesti kvalifitseeritud
3.Süüdistus
KoosS § 3 p 3, p 4 järgi keelatud avaliku koosoleku korraldamine. Lisaks sellele on süüdistuses viited ka AvKoosS § 7 lg 1 rikkumisele, mis seisnes AvKoosS § 8 ettenähtud vormis teate esitamata jätmises, mis ei ole
KoosS § 14-2 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu.
lg 5 sätestab, et kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo-ja kuriteokoosseisule, siis karistatakse isikut üksnes kuriteo eest.
Seega peab kohus analüüsima, kas süüdistuses nimetatud ajal toimus avalik koosolek, kas sellel avalikul koosolekul olid AvKoosS § 3 p 3 ja/või p 4 (keelatud avaliku koosoleku) tunnused, mis on kirjeldatud süüdistusaktis, ja kas R.V oli selle korraldaja. 3.1.Avaliku koosoleku seaduse (AvKoosS) § 2 kohaselt mõistetakse avaliku koosolekuna väljakul, pargis, teel, tänaval või muus avalikus kohas vabas õhus korraldatavat koosolekut, demonstratsiooni, miitingut, piketti, religioosset üritust, rongkäiku või muud meeleavaldust. Eesti Kirjakeele Seletussõnaraamatus määratletakse koosolekut kui isikute rühma kokkutulekut ühiste küsimuste arutamiseks, otsuste tegemiseks või ettekannete kuulamiseks. Tunnistaja U S ütluste kohaselt oli 27.04.2007 kella 16 paiku Jõhvi Keskväljakule kogunenud hinnanguliselt 50-70 inimest. Arutati (Tallinnas toimunud) mälestusmärgi teisaldamist. Rahva ees põhikõnelejaks oli R.V, juures oli ka V M, kuid tema vist ei kõnelnud. Kaitsepolitsei töötajana täitis tunnistaja kohapeal oma tööülesandeid- jälgis ja filmis toimuvat. Filmitud materjal on tema poolt esitatud kriminaalmenetluse käigus menetlejale ülekuulamise käigus. Tunnistaja V M kinnitas, et Jõhvi Keskväljakul toimus 27.04.2007 koosolek, kus arutati mälestussamba teisaldamist (Tallinnas Tõnismäel 26.04.07) ja seda, et valitsus rahvaga ei arvesta. Tema Jõhvi kui Konstitutsioonipartei esindaja ja Jõhvi linnavolikogu liige viibis kohal selleks, et veenduda, et asi ei väljuks kontrolli alt. Tunnistajad V Š, V A ja I K kinnitasid, et nad kuulsid R.V esinemist koosolekul rahvale. I K ja V A kinnitasid, et esinejaid oli kolm, nende hulgas ka R.V . Asitõendiks oleval videokassetil on näha Ida-Viru Maavalitsuse ees kogunenud inimesed, keda hinnanguliselt on mõnikümmend. Nende ees peab kõnet ärritunud vanem meesterahvas, kes muuhulgas teatab, et ta on R.V. Trepil olev mütsiga mees ( V M) kõnet ei pea. Teisi kõnepidajaid ei ole. Seega on tõendatud, et 27.04.07 kella 16-16.50 ajal toimus avalikus kohas- Jõhvi linnas Ida-Viru Maavalitsuse hoone ees Keskväljakul- avalik koosolek, kus ühise küsimusena oli arutusel rahulolematus pronkssõduri teisaldamise suhtes. 3.2.Asitõendiks oleval videosalvestisel on näha, et Keskväljakule kogunenud rahvahulk suhtleb omavahel, kuni väljaku kõrgemaks kohaks oleval Maavalitsuse hoone trepil alustab kõnet näoga kogunenute poole seistes ja kõva häälega karjudes ärritunud vanem mees, kelles võib ära tunda R.V. Ja kes kõne käigus end R.V-na ka esitleb. Esimese lausega esitab ta koosoleku teema: “Seltsimehed, te teate, et lõhuti mälestusmärk?“. Teisi kõnepidajaid ei ole. Tunnistaja V M ütluste kohaselt enne koosoleku algust tegi ta R.V-le ettepaneku teatada koosolekust maavalitsusele ja Jõhvi linnavalitsusele. R.V käis koos V M Jõhvi vallavanema Tauno Võhmari juures ja Ida-Viru Maavalitsuses, et kutsuda valla- ja maavanemat rahvaga rääkima. Tunnistajad V M, V Š, U S, I K ja V A andsid üttlusi, et R.V esines koosolekul rahvale. I K ja V A ütluste kohaselt oli ta üks mitme kõneleja seas ja rääkis lühikest aega. Kohus loeb need ütlused mitteusaldusväärseks Need on ümber lükatud asitõendi- videosalvestisega, millel on näha, et kõnega esines ainult R.V. Kohus leiab, et tunnistajad I K ja V A andsid kohtus valeütlusi selleks, et pisendada süüdistatava rolli sündmuse toimumise ajal. Nende tõenditega on tõendatud, et R.V korraldas avaliku koosoleku. Korraldamine, ehk tegevus, mis oli suunatud avaliku koosoleku toimumiseks, oli pöördumine Jõhvi linnavalitsusse ja maavalitsusse teatega koosoleku kohta, vallavanem Tauno Võhmari kutsumine rahvale esinema, pöördumine maavalitsusse, et kutsuda koosolekule maavanem. Korraldav tegu oli ka koosoleku alustamine kõnega, pöördudes rahvahulga poole. 3.3. AvKoosS § 3 p 3 kohaselt on keelatud korraldada avalikku koosolekut, mis õhutab (…) poliitilist vihkamist ja vägivalda (…) ühiskonnakihtide vahel. (AvKoosS) § 3 p 4 kohaselt on keelatud korraldada avalikku koosolekut, mis õhutab rikkuma avalikku korda (..). Kohus loeb üldtuntud asjaoludeks: 1.Tallinnas Tõnismäel asunud mälestussamba asukoha ja tähenduse kohta on aastate jooksul erinevates ühiskonna kihtides olnud erinevad vastandlikud arvamused. Mälestusmärgi asukoha säilitamise pooldajate ja vastaste vahel toimus nii sõnalisi kui vägivallaga seotud konflikte. Vastandlike seisukohtadega inimeste hulk oli suur. 26.04.2007 mälestussammas veeti Tõnismäelt ära, millele järgnesid ulatuslikud massilised korratused ja purustamised koos poliitiliste nõudmistega- seega oli mälestusmärgi asukoht ja selle teisaldamine muutunud poliitiliseks küsimuseks. Asitõendiks oleval videosalvestisel on näha, et R.V, pöördudes Jõhvi Keskväljakul kogunenud inimeste poole, alustab oma kõnet lausega “Seltsimehed, te teate, et lõhuti mälestusmärk?“ Kõne jätkub süüdistuses kirjeldatud lausetega: ”Aga nad ongi nürimeelsed, kes praegu võimule tulid, neil lõi uriin pähe.”, ”Las nad teavad, et me ei karda neid ega politseid ega sõjaväge.”, ”Kui on vaja, siis seisame alati enda eest, meie lapsed, lapselapsed tõusevad üles.” ”Kui nad ei tahtnud elada rahus, viisteist aastat me kannatasime, ei puutunud midagi, ei kakelnud.” Sekka kostavad hüüded rahva hulgast. Tunnistajate väitel ei õhutanud R.V avalikul koosolekul poliitilist vihkamist ega vägivalda ega ka rikkuma avalikku korda. Kaitsja leidis, et süüdistuses nimetatud laused olid olukorra konstateerimine või süüdistatava isiklikud hinnangud: inimene ei peagi kartma oma riigi sõjaväge ega politseid, kaklema, tal on õigus seista enda eest ja avaldada oma arvamust võimulolijate suhtes. Kohus leiab, et tavalise kõrvalseisja seisukohast lähtudes süüdistusaktis kirjeldatud lausete kogumis esitamine videosalvestiselt nähtud viisil (karjudes, üles kutsudes) inimestele, kes kogunesid arutama 26.04.2007 Tallinna sündmusi, õhutas nii poliitilist vihkamist kui vägivalda erinevate põhimõtetega inimeste (ühiskonnakihtide) vahel , samuti avalikku korda rikkuma. Olles avaliku koosoleku korraldaja, muutis R.V selle AvKoosS § 3 p 3, p 4 järgi keelatud koosolekuks kõnega, mis õhutas poliitilist vihkamist ja vägivalda erinevate ühiskonnakihtide vahel ning õhutas rikkuma avalikku korda. Seega korraldas ta keelatud avaliku koosoleku. Tema teos on
Eesti Vabariigi Põhiseadus(PS) sätestab inimeste põhiõigused ja-vabadused, sh PS § 45 õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni ning PS § 47 õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Need õigused ei ole piiramatud: PS § 12 teine lõige sätestab, et rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. PS § 47 sätestatud õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada on piiratud ka vajadusega tagada riigi julgeolek, avalik kord, kõlblus, liiklusohutus ja koosolekust osavõtjate ohutus. Seega ei teostanud süüdistatav PS järgseid põhiõigusi lubatud viisil, vaid rikkus PS sisalduvaid keelde ja piiranguid. Tema teos on
KoosS § 3 p 3, p 4 järgi keelatud koosoleku pani R.V toime otsese tahtlusega- ta tahtis oma kõnega muuta avaliku koosoleku selliseks, kus õhutatakse poliitilist vaenu, vägivalda ja avaliku korra rikkumisele ja soovis selle muutumist keelatud avalikuks koosolekuks. Ta teadis, et tema poolt karjutud väljendid õhutavad vaenu Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra ja võimu teostavate põhiseaduslike organite vastu. Teadlikult kutsus ta üles üles rikkuma avalikku korda vägivallaga (”kaklema”). Seda, et ta soovis nimetatud tagajärgi, kinnitavad nii ta esinemise sõnad kui viis, kuidas üleskutsed esitati (karjudes, tigedalt, vaenulikult, vastandudes kogu võimule, üleskutsuvalt).Süüdistatava teo õigusvastasust väistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus ei tuvastanud ka R.V süüd välistavaid asjaolusid. R.V tegu on õigesti kvalifitseeritud
4.Süüdistus
4.1.R.V end
4.2.Kannatanute V T ja I M ütluste kohaselt olid nad koos teiste politseiametnikega avalikku korda tagamas 27.04.2007 õhtul Jõhvis Keskväljakul. Plats oli rahvast täis. Enamus oli alkoholivõi narkojoobes inimesi, kes käitusid ebaadekvaatselt. R.V nägid nad seismas rahvahulga poole näoga, vehkimas kätega ja midagi rääkimas. Nad arutasid olukorda KAPO direktori A T. A T hakkas rääkima R.V-ga. V Y ütluste kohaselt läks ta (kaubanduskeskuse)Tsentraal poole teistele politseinikele appi, sest sealt kostis juba akende lõhkumise klirinat. R.V ei ähvardanud teda ega tema kuuldes ka mitte A T ega I M. I M kinnitas samuti, R.V ei ähvardanud teda, A.T ega V.T vägivallaga. A T oli küll plaan R.V kinni pidada, kuid sellest ta loobus, sest kohal oli palju agressiivselt meelestatud inimesi. Kui A.T oleks sellise käsu andnud, siis oleks see ka täidetud. Pealegi R.V isik oli teada, ta ei osalenud lõhkumises. Kuna loobiti katki kaupluste aknaid, siis läks ta sinna politseinikele appi. Kannatanu A T ütluste kohaselt 27.04.07 õhtusel ajal toimus Jõhvi Keskväljakul rahvakogunemine, kus oli palju purjus ja agressiivseid inimesi. Seetõttu oli karta massirahutusi. Selleks, et sündmused ei väljuks kontrolli alt, oli vaja liidrid eemale viia. Üheks liidriks võis käitumise järgi pidada R.V, kes käitus bravuurikalt. Päeval sealsamas oli R.V korraldanud Keskväljakul koosoleku, kus kutsus üles vägivallale. Politseiametnike I M ja V T juuresolekul kutsus ta R.V kõrvale, olles enne öelnud, kes ta on. Kui ta palus R.V endaga kaasa tulla, siis tõstis see käed üles ja hüüdis lähedal seisva joobnud noortekamba poole kahel korral „hei poisid, tulge appi“. №ored hakkasid lähenema. Mõnel neist olid käes pudelid, nad olid meelestatud agressiivselt. Seejärel teatas R.V temale, I.M ja V.T: „see mass käib teist lihtsalt üle“. Oli reaalne oht, et rünnatakse politseitöötajaid, olukord võib väljuda kontrolli alt, mistõttu pole võimalik täita oma avaliku korra tagamise kohustust. Seetõttu tuli muuta otsus R.V väljakult ära viia. Reaalset ohtu oma tervisele tunnetasid nii tema kui I M kui V T. Tunnistajad A K ja J F kinnitasid, et 27.04.07 õhtul Jõhvi Keskväljakul toimunud massilistes korratustes oli näha R.V aktiiset tegevust- ta esines rahvale, vehkis kätega, jagas näpunäiteid jne. A K ütluste kohaselt tema politseijuhina suhtles ta R.V-ga, tegi ettepaneku, et rahvamass laiali läheks. R.V ütles, et tema seda tegema ei hakka. 4.3.Kannatanute A T, I M ja V T ütlustega on tõendatud, et R.V pani toime süüdistuses kirjeldatud teo: kaitsepolitsei Ida-Virumaa direktor A T seaduslikule korraldusele minna kaasa politseinikega I M ja V T reageeris te sellega, et hüüdis appi lähedal seisvat gruppi joobes inimesi, kellest mitmel olid käes pudelid. Saanud nende isikute tähelepanu, teatas ta politseiametnikele „see mass käib teist lihtsalt üle“. A.T muutis kavatsuse R.V kinni pidada, sest massilise korratuse ajal väljakul viibinud joobnud ning agressiivselt käituvate isikute grupp reageeris R.V appihüüetele ning hakkas politseinike poole lähenema. Oli reaalne oht, et nad R.V kinnipidamise korral ründavad nad politseinikke, mida kinnitab R.V ähvardus „see mass käib teist lihtsalt üle. 4.4.
lg 1 järgi kvalifitseeritavaks kuriteoks on võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vägivald
lg 1 koosseisulise tunnusena on ka
tunnustel toime pandud psüühiline vägivald: ähvardamine tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega (...) kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Appihüüdeid ja ähvardust „see mass käib teist lihtsalt üle“ ei saa hinnata ähvardusena politseinikke tappa või tekitada neile tervisekahjustusi (
koosseis).
lg 1 kuriteokoosseisu moodustab psüühiline vägivald(ähvardus) peab vastama
Seega puudub R.V teos
Süüdistuses kirjeldatud tegudega politseiametnike poolt kinnipeetav R.V kallutas korratustes osalenud isikute gruppi vastu hakkama politseiametnikele A.T, I.M ja V.T, kes seaduslikult tõkestasid massilisi korratusi.Nimetatud isikute grupil (täideviijad) kadus vajadus politseiametnikele vastu hakata nende ja R.V tahtest sõltumatu asjaolu tõttu, milleks oli politseitöötajate otsustus loobuda R.V kinnipidamisest. Seega on R.V teos
§
MS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Kuna
lg 1 kuriteokoosseis ja
, § 22 lg 1, lg 2 kuritegude ründe objektideks on erinevad õigushüved (
on riigivõimu vastane kuritegu,
lg 1- avaliku võimu teostamise vastane kuritegu), siis kohtul puudub võimalus ümber kvalifitseerida süüdistatava tegu
lg 1-lt
Eeltoodust lähtudes mõistab kohus R.V õigeks
MS § 199 lg 1 p 1 alusel. III.Karistuse mõistmine. 1.
lg 1 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 2.Kohtumenetluses on tuvastatud R.V süü kahes teise astme kuriteos. Nii
kui § 329 sätestavad kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni 1aastase vangistuse. 3.Kohus ei tuvastanud
lg 1, lg 2 järgi R.V karistust kergendavaid asjaolusid ega
4.R.V on korduvalt toime pannud erinevaid süütegusid. Ajavahemikus 20022007 süstemaatiliselt toime pandud erinevate väärtegude eest on talle määratud rahatrahve rohkem kui 100.000 krooni eest Suur osa rahatrahvidest on maksmata. 15.03.2007 tunnistas Viru Maakohus ta süüdi
järgi ning mõistis rahalise karistuse 15.000 krooni koos mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohtuotsuse jõustumisest vähem kui 1 kuu möödudes pani R.V toime
Olles
järgi kahtlustatav, pani ta 11.10.2007 toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, eirates 15.03.07 kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmise kohustust. Sellest järeldub, et rahatrahvid ja rahalised karistused ei ole süüdistatavat mõjutanud loobuma süütegude toimepanemisest. Selleks, et mõjutada teda lõpetama süütegude toimepanemine ja kaitsta sel moel õiguskorda, tuleb R.V-le mõista karistuseks vangistus. 5.Lähtudes
, § 265 sanktsioonidest, mis sätestavad vangistuse 30 päevast kuni 1 aastani ning arvestades seda, et ühe-episoodiliste kuritegudega ei tekitatud varalist kahju ega muid raskeid tagajärgi, mõistab kohus R.V-le karistuseks
järgi vangistuse 5 kuud ja
järgi vangistuse 3 kuud.
lg 1 alusel liitkaristuse moodustamisel tuleb lähtuda sellest, et kuritegude ründeobjektideks olid erinevad õigushüved, kuriteod on toime pandud erineval ajal ja erinevates kohades. Seetõttu ei ole põhjendatud moodustada liitkaristust kergema karistuse raskema karistusega kaetuks lugemise teel. Liitkaristus tuleb moodustada mõistetud raskema karistuse suurendamise teel. Suurendades R.V-le
järgi mõistetud vangistust 5 kuud
järgi mõistetud 3-kuulise vangistuse võrra, on tema karistuseks vangistus 8 kuud.
lg 1 alusel, arvestades karistusaja hulka eelvangistuse aeg 2 päeva ((03.0504.05.2007), on tema ärakandmata vangistus 7 kuud ja 28 päeva. 6.Arvestades seda, et kuritegude toimepanemisest möödunud aja jooksul ei ole süüdistatav toime pannud uusi õigusrikkumisi, samuti arvestades süüdimõistetu tervist (invaliidsus ja väidetav hiljutine südameoperatsioon), peab kohus võimkalikuks kohaldada
lg 1,3 sätteid ja mitte pöörata karistust täitmisele, kui R.V katseajal 2 aastat ei pane toime uut kuritegu ja täidab
MS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus R.V-lt välja kriminaalmenetluse kulud summas 6644 krooni, mille moodustavad vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 sundraha 6525 krooni ja vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 119 krooni. Kohtunik Anu Ernits
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.