4-09-11515/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.september 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-11515 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi V.K väärteoasi NPALS § 15 Menetlusalune isik V.K (isikukood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub) Asja läbivaatamise kuupäev 29.september 2009.a. Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri, esindaja Ivo Tamla 1 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada V.K NPALS § 15 järgi ja mõista karistuseks arest 15 (viisteist) päeva. Kohustada V.K asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 29.10.2009.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. V.K poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada V.K suhtes sundtoomist arestimajja. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Välja mõista V.K-lt ekspertiisitasu 531 (viissada kolmkümmend üks) krooni riigituludesse ning see tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778608 Swedbank, viitenumber

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: V.K suhtes on koostatud 28.05.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1030011 selle kohta, et tema, viibides 27.05.2009.a kella 12.25 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, aadressil Sõpruse pst 8 maja juures tarvitas narkootilist või psühhotroopselt ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. V.K kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti allkirja vastu üle tema emale, LS, 28.08.2009.a. Kooskõlas V™S § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollides toodu juurde ning leidis, et V.K süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust ning seda selleks, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuväline menetleja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada V.K väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumise eest arestiga 15 - päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et V.K süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega, et ta tarvitas 3 päeva tagasi amfetamiini (lk 1), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 1354/256, mille järgi esines V.K esinesid 27.05.2009.a. amfetamiini tarvitamistunnused (lk 2), saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, millisest nähtub, et V.K suhtes läbi viidud joobeseisundi tuvastamise ekspertiis läks maksma 450 krooni, millele lisanud käibemaks 18% (lk 3), saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks, mille kohaselt oli V.K-lt võetud uriinianalüüsi tulemus amfetamiini suhtes positiivne (lk 4) ja õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta (lk 6). V.K poolt toime pandud eelpool kirjeldatud väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15 järgi on õige. 1 Kohtu hinnangul on V.K väärteo toime pannud tahtlikult. Kohtule pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et isikul oli olemas arsti ettekirjutus narkootikumide või psühhotroopsete ainete tarvitamiseks. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et V.K on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuna jättes tasumata varasemad rahatrahvid, väljendab menetlusalune isik oma hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. V.K-le ei ole põhjendatud uue rahatrahvi määramine, kuna isik ei tööta, mistõttu puudub tal sissetulekuallikas. V.K ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et V.K tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga 15 päeva, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 29.
2. 2009.a. Samuti kuuluvad menetlusaluselt isikult – V.K-lt riigituludesse välja mõistmisele viimase joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud kulutused ekspertiisi teostamisel, millised on kogusummas 531 krooni. Aulike Salo Kohtunik