p 1 järgi Lühimenetluses Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav F.A Ik: xxx, VF kodanik, emakeel vene keel, keskharidus, töökoht: töötab lepingu alusel rehvitöökojas, elukoht: xxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 16.05.2008 kuni l7.05.2008, so 2 päeva, Harju Maakohtu 15.10.2009 määrusega vahistatud 27.10.2009 Varem kriminaalkorras karistatud: Tallinna Linnakohtu 11.07.2003 otsusega KrK § 186 järgi vangistus l aasta, KrK § 143 lg 2 p l, ll, 2 järgi vangistus 3 aastat, KrK § 1489 järgi vangistus 6 kuud,
Tallinna Linnakohtu 09.02.2005 määrusega pöörati karistus
F.A süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.A-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 3.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 16.05.2008 kuni l7.05.2008, so 2 päeva, samuti kohtu määruse alusel vahi all viibitud aeg 27.10.2009 kuni 05.11.2009, so 10 päeva, kokku 12 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud ja 8 (kaheksa) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta F.A-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ja 8 (kaheksa) päeva F.A suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et F.A temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 5.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada F.A järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel registreerimisele Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.
p 1 alusel arvestada F.A-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 05.11.
Kohtuistungil süüdistatav F.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 22.05.2008 koostatud kannatanu AO´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.05.2008 kella 21.30 paiku läks ta kauplusesse Konsum. Nägi oma tuttavat, kes töötab selles kaupluses turvamehena. Ta rääkis kahe noormehega. Seisis ja ootas, millal nad lõpetavad kõneluse. Üks noormeestest läks minema. Teine noormees teeskles, et läheb ära, kuid vaevalt tegi mitu sammu, kui tuli kauplusesse tagasi. Turvamehed hakkasid teda kauplusest välja viima. Kui nad jõudsid kauplusest välja, hakkas see noormees end turvameeste käest vabaks võitlema ja rusikatega vehkima. Otsustas, et läheb koju ja ei hakka segama. Neist mööda minnes, pööras noormees tema poole ja lõi üks kord jalaga paremasse jalga. Pärast lööki kõverdus kannatanul jalg ja ta kukkus, püüdis jalule tõusta, kuid ei suutnud. Turvamehed pidasid selle noormehe kinni ja kutsusid politsei. Kannatanule tekitati kehavigastusi ja füüsilist valu. Tal oli parema jala murd ja tehti operatsioon. (t/l 2-6) • 16.05.2008 koostatud I K ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.05.2008.aastal kell 21.30 oli ta aadressil Virbi 12 asuvas kaupluses Konsum turvatöötajana tööl. Ta nägi kuidas 35-40 aastane purjus meesterahvas saalis korda rikkus ja teisi ostjaid segas, siis läks ta õue ning lõi teist inimest 44 aastast meesterahvast käte ja jalgadega ning vigastas tema jalga. Ta lõi teda mitu korda, pärast seda kukkus ostja maha ja ei suutnud iseseisvalt püsti tõusta. Ta palus kutsuda välja kiirabi ja ütles, et tal on jalg katki. Tunnistaja leiab, et see huligaan lõi ostjat sellepärast, ei too tegi talle tema ebaväärika käitumise kohta märkuse. Kuni politsei saabumiseni pidi ta huligaani kinni hoidma, sest ta üritas minema joosta. (t/l 12-14) • 17.05.2008 koostatud kahtlustatava F.A ülekuulamisprotokolli kohaselt ta tunnistab end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 16.05.2008.aastal kella 20.00 paiku oli ta minemas oma kodu poole, oli alkoholijoobes, sisenes Virbi tänaval asuvasse Konsumi kauplusesse. Tema juurde tuli turvatöötaja ja palus tal kauplusest väljuda. Ta keeldus. Naeris talle näkku. Turvatöötaja väänas ta käe selja taha ja viis ta välja. Õues lõi ühe korra rusikaga vastu nägu. Pärast seda lööki mäletab ta kõike halvasti, talle tundus, et ta kakles turvatöötajaga. Aga võimalik, et seal oli veel keegi ja ta ei eita, et ta kedagi käte ja jalgadega peksis, kedagi lükkas. Ta ei teinud seda tahtlikult. On valmis hüvitama moraalse kahju, oma tegevust kahetseb. (t/l 26-30) • 07.08.2008 koostatud isiku ekspertiisiakti nr 155 eksperdiarvamusest nähtub, et AO tuvastati 16.-23.05.2008 AS Ida-Tallinna Keskhaiglas parema sääreluu spiraalmurd keskmise ja alumise kolmandiku piiril ja pindluu murd samal tasemel, nahakriimustused parema sääre eesmis-sisemisel küljel. Luumurrud vajasid operatiivset ravi. Vigastused • võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal so 16.05.2008. a löögist kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks kängitsetud). Nimetatud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ja paranevad tavapäraselt nelja kuu jooksul. Raske kehalise haiguse tunnused puudusid.(t/l 35-37) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 0 krooni. (t/l 41) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel F.A süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu AO´i ütlusi, tunnistaja IK ütlusi, isiku ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamust, asub seisukohale, et süüdistatava F.A süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatakse süüdistatavat selles, et ta pani toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise sellega, et lõi kannatanut jalgade, kätega ning lükkas ta maha, tekitades kannatanule füüsilist valu ja parema sääreluu spiraalmurru. Kohus asub seisukohale, et taoline käitumine kannatanu suhtes oli lugupidamatuse väljendamine ja aadressil Virbi 12 viibivate inimeste rahu häiriv tegevus. Taoline käitumine leidis aset tänaval, mistõttu oli tegemist avaliku kohaga. Süüdistatav rikkus oma käitumisega peale teiste isikute rahu häirimise ja lugupidamatuse väljendamise ka kannatanu õigust privaatsusele ja rikkus isiku õigust turvatundele avalikus kohas ning pani sellega toime avaliku korra rikkumise
Süüdistatav lõi kannatanut ja selle tagajärjel tervisekahjustuse tekitamine on kohtu arvates hinnatav vägivallana
Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub, mistõttu kuulub süüdistatav süüditunnistamisele
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem ühel korral kohtu poolt karistatud vangistusega, milline jäeti tingimisi kohaldamata, kuid pöörati hiljem täitmisele. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse süüdistatavat avaliku korra raskes rikkumises, mille tagajärjel tekitati kannatanule luumurd, mis vajas operatiivset ravi. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt avaldatud kahetsust toimepandus, millise kahetsuse siiruses kahtlemiseks kohtul alus puudub. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalides nähtuvalt süüdistataval puudub alaline ja legaalne sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus peab oluliseks asjaolu, et avaliku korra ja rahu rikkumise käigus tekitas süüdistatav kõrvalisele isikule tervisekahjustuse, milline vajas operatiivset ravi, samuti seda, et süüdistatav oli kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Seetõttu arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuriteo iseloomu ja tekitatud tagajärge, leiab kohus, et süüdistatav on oma käitumisega näidanud, et ta ei pea ei avalikku korda ega teiste isikute turvalisust millekski ja suhtub teiste isikute õigustesse viibida turvaliselt avalikus kohas üleolevalt, mida ta oma käitumisega ilmekalt tõestas. Kuivõrd süüdistatava käitumises esineb karistust kergendav asjaolu, so kahetsus, siis leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Süüdistatav on varem kohtu poolt karistatud, kuid seda üle 6 aasta tagasi. Mõistetud karistus pöörati täitmisele ning süüdistatav vabanes karistuse kandmiselt ennetähtaegselt tingimisi 31.10.2006. Hilisemate õiguserikkumiste toimepanemise kohta kohtul andmed puuduvad. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav ei ole oma isikuandmetelt süstemaatiline õigusrikkuja, kellele mõistetav karistus tuleks reaalselt ära kanda. Arvestades asjaolu, et süüdistatava käitumisest ilmneb alkoholilembus, leiab kohus, et karistuse kohaldamata jätmisel tuleb süüdistatav allutada käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavale võimaluse järelevalve tingimustes tõestada oma soovi elada edaspidi õiguskuulekalt. Arvestades asjaolu, et inkrimineeritud teo toimepanemisest on möödunud juba poolteist aastat ja puuduvad andmed uute süütegude toimepanemise kohta peab kohus võimalikuks määrata katseaja lühiajalisena. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.