järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Robert Saareke Süüdistatav R.L ik xxx; elukoht: xxx; EV kodanik; keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: puudub; kriminaalkorras karistamata tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Talvi Vaske RESOLUTSIOON Tunnistada R.L
75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.
lg 1 alusel kohustada R.L katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 2 viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. R.L-ile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel mõista R.L-ilt riigituludesse välja kaitsjatasu 960 krooni. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa 3 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja saabumisel menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas a/a-le nr 10220034800017 või Swedbank’s a/a-le nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse märkida: “R.L; 1-09-16763; kaitsjatasu“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja või prokurör esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Süüdistuse sisu R.L süüdistatakse selles, et ta on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust, jättes süstemaatiliselt maksmata elatusraha ettenähtud ajal ja ulatuses, alates jaanuarist 2008.a kuni käesoleva ajani. Nimelt on ta vanemana kohustatud maksma Harju Maakohtu 30.01.2008.a otsusega väljamõistetud elatist alates 08.03.2006.a igakuiselt 2318.- krooni oma noorema kui kaheksateistkümne aastase poja JI(sünd XXX.a) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a VS kasuks. Oma sellise tegevusega, mis seisnes vanema kuritahtlikus kõrvalehoidumises oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani R.L toime
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: elatusraha võlgnevus seisuga mai 2009.a 88084.- krooni. Kokkuleppe sisu Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör
75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.
lg 1 alusel kohustada R.L katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma 3 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kokkuleppe ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb R.L mõista talle
MS § 180 lg 1 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemise korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates siiski süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui nende hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Kuna süüdistataval puudub töökoht, ta on töötuna arvel ning lisaks on tal suur elatise võlgnevus, leiab kohus, et menetluskulud tuleb süüdistatavalt mõista välja osaliselt, nimelt määratud kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses riigi poolt makstud tasu (960 krooni) ulatuses. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta otsust tegeva kohtu õigust määrata menetluskulude tasumine osade kaupa. KrMS § 423 näeb aga ette, et kriminaalmenetluse kulud nõutakse sisse rahalise karistuse täitmise korras. KrMS § 424 annab täitmiskohtunikule õiguse määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda osade kaupa. Seega on täitmiskohtunikul KrMS §-st 423 tulenevalt vastav õigus ka menetluskulude osas. Arvestades, et rahalise karistuse võib ka otsust tegev kohus
alusel määrata tasumisele osade kaupa, leiab kohus, et analoogiat kasutades on võimalik määrata menetluskulu tasumisele osade kaupa võrdsetes osades 3 kuu jooksul.. Sten Lind Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.