lg-le 1 ei tohi aga K.F vastavalt valitud tõkendile lahkuda elukohast ilma menetleja loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. Kuivõrd süüdistatava poolt kohtule antud aadressidele saadetud kohtukutsed on jäänud tagajärjetuks, on alust arvata, et K.F rikub tema suhtes valitud tõkendit ning hoiab kuritahtlikult kohtumenetlusest kõrvale. Kohtule tagastatud kutsetel on seejuures märgitud, et isik ei ela nimetatud aadressil juba aastaid ning teisel juhul on tagastatud kutse hoiutähtaja möödumisel. Kriminaalkolleegium leiab, et kirjeldatud situatsioonis on ringkonnakohtul võimalik lahendada kriminaalasi ilma süüdistatava osavõtuta
5. Ühelt poolt tuleb kriminaalmenetluses tagada tõepoolest isikule võimalus ennast kaitsta ja viibida oma kohtuasja arutamise juures. Teisalt peab aga arvestama ka menetluse ökonoomiat ja avalikku huvi, seda et kuriteole järgneks hukkamõist. Isiku õiguste tagamine riigi poolt peab olema efektiivne - s.t riik peab kehtestama reaalselt toimiva mehhanismi, et isik saaks enda õigusi (sh protsessuaalseid garantiisid kriminaalmenetluses) realiseerida. Samas ei saa sellises riigi kohustuses näha absoluutset nõuet, et riik peaks isiku huvide tagamise nimel ohverdama kõik muud huvid ka olukorras, kus isik enda huvide paremast tagamisest huvitatud ei ole. Seega tuleb siin leida mõistlik tasakaal, milleks kehtivas kriminaalmenetluses isiku oma kohtuasja arutamisest osavõtu kontekstis on ringkonnakohtu hinnangul
lg 1 p-s 5 sätestatud võimalus arutada apellatsiooni ilma süüdistatava osavõtuta, kui viimane hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale. Seejuures on ka Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et juhul, kui isiku suhtes on valitud tõkendiks elukohast lahkumise keeld, võib juba selle tõkendi rikkumises näha kriminaalasja uurimisest kõrvalehoidumist (RKKKo 3-1-1-30-04). 6. Käesoleval juhtumil on K.F ilmselgelt rikkunud tema suhtes valitud tõkendit elukohast lahkumise keeldu. Sisuliselt tuleneb tagastatud kutsete põhistusest, et K.F esitas kohtule enda elukoha suhtes valeandmeid. Seejuures tuleb silmas pidada ka apellatsioonimenetluse eripära. Esimese astme kohtus on süüdistatava osavõtt menetlusest sisuliselt vältimatu,
seab selles küsimuses üheselt piirangud.
lg 2 p 2 kohaselt saab isikuta arutada kriminaalasja vaid siis, kui lisaks kohtust kõrvalehoidumisele on tuvastatav, et isik viibib ka väljapool Eesti Vabariigi piire. Selle sätte tõlgendusest nähtub, et kui isik viibib Eestis, tuleb kasutada sisuliselt kohustuslikus korras isiku kohtusse toimetamise meetmeid – milleks on esmajoones sundtoomine ning kui see ei toimi, isiku tagaotsitavaks kuulutamine.
lg 1 p 5 sellist lisatingimust aga ei sea, sätestades üksnes seda, et kriminaalasja võib apellatsioonikohus menetleda ka juhul, kui isik hoidub kõrvale kohtusse 3 ilmumisest. Seejuures ei sätesta seadus, et peaks rakendama vältimatult kõiki meetmeid, mis tagaksid isiku osavõtu kohtumenetlusest. See tuleneb ka p-s 5 kirjeldatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast. Kui kohtust kõrvalehoidumine on tõsikindlalt tuvastatav, võib apellatsioonikohus koheselt lahendada kriminaalasja ilma süüdistatava osavõtuta. Isiku kohaoleku nõue oleks vältimatu ehk juhul, kui on kasutatud apellatsiooniõigust, mille tulemil võib raskeneda isiku olukord; sellisel juhul on alust kasutada meetmeid isiku kohtusse toomise tagamiseks. Käesolevat kaasust ei iseloomusta ka see. K.F-i suhtes on tehtud süüdimõistev otsus, mõistetud karistuse on ta ka täielikult ära kandnud. Süüdistatav on küll avaldanud soovi kohtuotsuse vaidlustamiseks, kuid pole teinud midagi selleks, et apellatsioonimenetlus saaks toimuda tema osavõtul. Kohtule esitatud aadressidel ta tegelikkuses ei ela, ta on vahetanud enda kontakte, mille tulemil ei ole süüdistatavaga ühendust saanud ka tema kaitsja. Eelnevast nähtub üheselt, et K.F ei ole huvitatud enda kriminaalasja arutamisel osalemisest, rikkudes tema suhtes kohaldatud tõkendit ning hoidudes kõrvale kohtusse ilmumisest. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et
7. Esitatud apellatsiooni osas leiab ringkonnakohus, et see on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on põhjalikult käsitlenud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis ning nende alusel tõsikindlalt leidnud, et K.F on süüdi talle inkrimineeritud kuritegudes. Seejuures on täielikult põhjendatult avaldatud kannatanu I. K. kohtueelses menetluses antud ütlused
Juhindudes
lg 3 p-st 2 ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks maakohtu asjassepuutuvaid argumente seetõttu täiendavalt korrata. 8. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1 p-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 2 jätab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Paavo Randma Ivi Kesküla Malle Preimer 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.