← Eesti

1-09-21133/7

Kriminaalasi nr. 1-09-21133 K O H T U M Ä Ä R US

  1. veebruaril 2010.a Harju Maakohtu kohtunik Sten Lind, vaadanud avalikul kohtuistungil prokuröri Robert Saarekese, kaitsja Talvi Vaske ja süüdistatava D.G osavõtul ning sekretäri Kertu Hanni ja tõlgi Julia Griškova juuresolekul läbi kriminaalasja nr 09230101785 D.G (ik xxx; elukoht: xxx, Eesti Vabariigi kodanik; emakeel venekeel; põhiharidus; töökoht puudub) süüdistuses KarS § 169 järgi, tuvastas: Kriminaalasjas on D.G-le esitatud süüdistus KarS § 169 järgi selles, et tema, olles vanemana kohustatud Harju Maakohtu 02.10.2006.a kohtumäärusega nr 2-06-19830 maksma elatist alates 01.10.2006.a igakuiselt 3000.- krooni oma noorema kui kaheksateistkümne aastase tütre KL(XXX) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni JT kasuks. D.G on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust alates oktoobrist 2006.a kuni detsembrini 2009.a jättes süstemaatiliselt maksmata elatusraha ettenähtud ajal ja ulatuses. Arvestades ülalpidamise kohustusest kõrvalehoidumise pikaajalisust rohkem kui kolme aasta jooksul on tegemist kuritahtlikkusega. Kohtuistungil esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Taotlust põhjendas prokurör sellega, D.G süü ei ole suur ning ta on asunud elatusraha tasuma, mistõttu avalik huvi antud menetluse vastu puudub. Prokurör taotles KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 alusel süüdistatavale järgmiste kohustuste panemist: Kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahju järgmises ulatuses – tasuda 6 kuu jooksul kannatanule 10000 krooni kuus ja kohustus tasuda 6 kuu jooksul 3000 krooni riigituludesse. Samas märkis prokurör, et nimetatud summa sisse peaks jääma ka menetluskulud. Menetluskuludeks on määratud kaitsjale riigi poolt makstud tasu 1080 krooni. Süüdistatav oli kohustustega nõus. Ta selgitas, et Eestis tal tööd ei ole, kuid tal on võimalik töötada välismaal ja sellisel juhul on tal võimalik kohustus täita. Süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kohtuistungil kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Arvestades prokuröri poolt välja toodud asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Samuti on süüdistatav nõustunud KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 sätestatud kohustustega. Seega on alust lõpetada kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, 2, lg 4, kohtunik määras:
  2. Lõpetada D.G suhtes kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
  3. Kohustada D.G maksma kannatanule 10 000 krooni kuus 6 kuu jooksul.
  4. Kohustada D.G maksma riigituludesse 1920 krooni 6 kuu jooksul.
  5. Kohustada D.G tasuma riigituludesse menetluskulud 1080 krooni 6 kuu jooksul. Punktides 3 ja 4 nimetatud kohustused tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
  6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: D.G, 1-09-21133, rahaline kohustus/menetluskulud. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Antud kohtumäärust ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Sten Lind Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.