← Eesti

1-09-15468/12

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Prokurör Süüdimõistetu

  1. juuni 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 1-09-15468 Tartu Maakohtu
  2. märtsi 2010 otsus U.N-i süüdimõistmises KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi; vabastatud karistusest ja allutatud KarS § 87 lg 1 p 2 järgi käitumiskontrollile 6 kuuks kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus täitmiskohtunik Toomas Lillsaar kriminaalhooldaja Terje Juks erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Maiken Mardim U.N (isikukood xxx; elukoht xxxxx xxx x xxxxxxxxxx ) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus
  3. Jätta pikendamata U.N-ile KarS § 74 lg 4 alusel kohaldatud käitumiskontroll.
  4. Seoses asja kohtus menetlemisega saata määruse koopia U.N-ile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele
  5. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Asjaolud U.N on alaealisena süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
  7. märtsi 2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi; vabastatud karistusest ning kohaldatud KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit – allutamine käitumiskontrollile 6 kuuks; KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on määratud U.N osaleda sotsiaalabiprogrammis. Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud U.N-i kohta. Ettekandest nähtuvalt U.N ei täida käitumiskontrolli nõudeid. U.N ei ela kohtu poolt määratud elukohas, ei teavita ametnikku elukohast lahkumisest, ei täida perioodilise registreerimise kohustust ja ei osale sotsiaalabiprogrammis. U.N-iga kontakti saada ei ole õnnestunud. Kuna U.N eirab kohtu poolt määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, siis ei ole olnud võimalik isiku suhtes käitumiskontrolli teostada. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pikendada U.N-ile määratud katseaega 1 aasta võrra. U.N on saanud täisealiseks
  8. aprillil
  9. Prokurör ärakuulamisel ei pidanud võimalikuks alaealisele ettenähtud mõjutusvahendi kohaldamist täisealisele.
  10. Kohtu põhjendused 2.
  11. Seaduslikud alused menetlemisel KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1). 2.
  12. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb otsustada süüdimõistetule käitumiskontrolli tähtaja pikendamine. KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vastavalt KarS § 87 lg-le 2 võib kohus noorema kui kaheksateistaastase isiku allutada käitumiskontrollile kuni üheks aastaks. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel käitumiskontrolli tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdimõistetu kaheksateistaastaseks saamiseni. 2.
  13. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Alaealisena süüdimõistetu U.N on alates
  14. aprillist 2010 täisealine ning seoses tema täisealisusega ei ole talle kohaldatav mõjutusvahend, mis on ette nähtud alaealisele. Kohtul puudub võimalus KarS § 87 lg 2 alusel alaealisena U.N-ile kohaldatud mõjutusvahendina käitumiskontrolli pikendamist. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. 2.
  15. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Menetluskulusid ei esinenud. 2.
  16. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
  17. peatüki §-des 383 –
  18. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva. Toomas Lillsaar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.