Ärakiri Kriminaalasi nr. 1-08-10699 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 11.02.2009.a. Viru Maakohus koosseisus: kohtunik L.SARNET rahvakohtunikud M.Tiidemaa, K.Raudla sekretäri V.Roots juuresolekul proku

§ 289

alusel vastuolu tõttu kohtus antud ütlustega avaldas kohus prokuröri taotlusel toimiku lk. 38 alt 6. reast 4 rida T.L eeluurimisel 12.03.2008.a. antud ütlusi järgmises sõnastuses: „Alkoholijoobes olen kergesti ärrituv, ma ei mäleta, mis täpselt F jutus mulle ei meeldinud, aga ma lõin talle mõned korrad rusikaga näkku. Olime istunud elutoas laua taga, löökide tagajärjel kukkus F põrandale, ta vist üritas isegi vastu hakata, aga kuna oli nii purjus, siis sellest ei tulnud midagi välja“. Vastuolu kohta süüdistatav T.L kinnitas, et kogu peksmine oli teisel korral.

§ 289

alusel vastuolu tõttu kohtus antud ütlustega avaldas kohus prokuröri taotlusel toimiku lk. 39 14. reast alates 2 rida T.L eeluurimisel 12.03.2008.a. antud ütlusi järgmises sõnastuses: „Lõin talle veel mõned korrad rusikaga näkku, ta kukkus põrandale maha, siis peksin teda veel põrandal edasi, lõin talle rusikatega vastu ülakeha“. Vastuolu kohta süüdistatav T.L kinnitas, et talle ei tule see löögimoment meelde, ta ei oska öelda, kas ta rääkis uurijale tõtt rusikatega kehasse löömise kohta.

§ 289

alusel vastuolu tõttu kohtus antud ütlustega avaldas kohus prokuröri taotlusel toimiku lk. 40 5. reast alates 2 rida T.L eeluurimisel 12.03.2008.a. antud ütlusi järgmises sõnastuses: „ Tunnistan, et joobes olekus ärritun ma kergesti, vahel piisab mulle mõnest valesti öeldud sõnast, et endast välja lähen“. Vastuolu kohta süüdistatav T.L kinnitas, et ta oli siis veel närvišokis, kui see ülekuulamine oli.

§ 289

alusel vastuolu tõttu kohtus antud ütlustega avaldas kohus prokuröri taotlusel toimiku lk. 44 alt 2. reast 2 lauset T.L eeluurimisel 07.07.2008.a. antud ütlusi järgmises sõnastuses: “Ta hakkas mingit jama rääkima ja ma vihastasin ning lõin teda mõne korra rusikaga näkku. Sel ajal istus A laua taga ja löökidest kukkus ta põrandale“. Vastuolu kohta süüdistatav T.L kinnitas, et esimesel korral löömist ei olnud ja uurijale rääkis nii, sest oli sellises seisundis.

§ 289

alusel vastuolu tõttu kohtus antud ütlustega avaldas kohus prokuröri taotlusel toimiku lk. 45 ülalt

1. reast 3 lauset T.L eeluurimisel 07.07.2008.a. antud ütlusi järgmises sõnastuses: „Lõin F mõne korra rusikaga näkku, millest ta kukkus põrandale. Peksin teda edasi. Lõin teda rusikatega põhiliselt rindkeresse“. 3 Vastuolu kohta süüdistatav T.L kinnitas, et rääkis nii, kuna oli sellises seisundis, mõtles, et läheb teistmoodi läbi. Vastates kaitsjale kinnitas süüdistatav T.L, et lõi kannatanut 3-4 korda näkku ja kaela pihta paar korda. Ta ei tea, kui tugevalt ta lõi ja ta ei tea, kas tema löökidest võis inimene surra. Ta püüdis öösel Al F elustada mõne minuti, keeras teda ümber, tahtis äratada, mitu korda raputas rinnakorvi peal. Siis võttis laualt pudeli ja jõi ühe joonega ära kahjutundest, et mis juhtus sõbraga. Kellelegi ta ei rääkinud, et kannatanut peksis, sest ei tahtnud rääkida, liigset juttu küla peale pole vaja lahti lasta. Vastates prokurörile kinnitas süüdistatav T.L, et elustamine oli enne vere koristamist, ta keeras kannatanu algul kõhuli ja pärast selili ja siis hakkas raputama. Kui kannatanu ära viidi, oli kannatanu selili. Vastates kohtule kinnitas süüdistatav T.L, et A F oli vintis, kui tuli tema poole ja eelnevalt kukkus lihtsalt tänaval maha. Kui nad läksid pärast poeskäiku rahulikult tuppa, siis vigastusi kannatanul ei olnud ja nad jõid koos ära 2 toodud odekolonni. Seejärel jäi A F põrandale magama. Talle oli sinna ase tehtud, võis sinna pikali visata, kui purju jäi. Teist korda poes käies ostis ta odekolonni ja ühe Ice õlle. Õlut ta A F ei andnud, see oli talle endale mõeldud. Kutsudes kannatanut jooma ei olnud tal plaanis teda maha lüüa. Ta andis kannatanule kere peale, sest kannatanu oli kunagi enne varastanud temalt ja teised inimesed on talle ka kere peale andnud. Teda on küll kaks erinevat uurijat üle kuulanud ja ta tahtis kohe õiget juttu rääkida. Esimesel korral ta valetas, aga nüüd räägib kohtus õigust. Peale tema kedagi korteris ei olnud ja järelikult sai kannatanule vigastused ainult tema tekitada. Ise kannatanu ju ei saanud tekitada neid. Kuna kannatanu magas asemel, siis ainult tema lõi seal pikali olevat kannatanut, kes vastupanu ei osutanud, lõpus ütles vaid, et ära löö. Kunagi varem lõi kannatanu teda hästi palju, võttis ahjuroobi teise inimese juures, lõi tal pea lõhki, kuigi ta elama jäi. Tal oli kannatanu vastu mingi vimm, ta ei saanud nüüd pidama, lõi valimatult. Tunnistaja A T kinnitas kohtus (tl. 117), et ta töötab Ida Politseiprefektuuris vanemkonstaablina ja ööl vastu
2. märtsi
3. a. kutsuti ta väljakutsele xxxx korterisse, kus pidi olema surnud inimene. Ta sõitis kohale koos konstaabel Aimar Anijärvega. Kohapeal oli suur segadus, igal pool olid asjad laiali. Surnud mees oli põrandal pikali ja toas oli see kohtualune, kes oli nad kohale kutsunud. T.L oli joobetunnustega ja rääkis, et tunneb surnud meest, too tuli talle külla, oli peksa saanud, tema oli talle süüa andnud, siis oli magama jäänud ja kõik. Laibal oli silm sinine ja paistes, muud silma ei hakanud. Ta tegi sündmuskohal fotod (tl.17-20), mis on lisatud tema esmasele ülekuulamisele ja tegi A F lahangule saatmise määruse. Kohapeal tal kahtlusi ei tekkinud, kuna kannatanu oli asotsiaalse välimusega meesterahvas. Tunnistaja M T kinnitas kohtus (tl. 118), et 08.03.
4. a. öösel kella nelja-viie vahel tuli tema korteri uksele T.L, kes ütles, et tal on surnuautot vaja, et üks mees on ära surnud. Ta läks T.L korterisse ja nägi, et seal oli põrandal maas üks surnud mees, keda ta varem oli näinud, kuid kelle nime ta ei teadnud. Mehel oli nägu verine, tema meest ei puutunud. Korteris kedagi teist ei olnud. Kui politsei oli ära käinud, siis mingi aja pärast nägi ta T.L ja küsis temalt, miks ta mehe maha lõi ja T.L vastas talle, et ah, hakkas varastama. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr. 108 nähtub, et A F surma põhjuseks oli rindkere, pea ja kaela kinnine tömp trauma rinnakukeha murru, roiete hulgimurdude, ninaluude murru ning keeleluu vasaku suure sarve murruga, mille tüsistusena arenes välja äge kopsu-südame puudulikkus raske alkohoolse joobe foonil. Kõik arvamuse esimeses lõigus loetletud vigastused on tekitatud lühikese aja jooksul orienteeruvalt 6-12 tundi enne surma saabumist, mida tõestab murdude piirkondades paiknevate nahaaluste verevalumite morfoloogiline leid, samas roietevaheliste lihaste histoloogilisel uuringul verevalumite piirkonnas sedastatud erütrotsüütide lagunemine, leukotsüütide enamasti perifokaalne paiknevus demarkatsioonivalli puudumisel. Rinnakukeha ristimurd on tekitatud tõmbi vägivalla toimel löögist (löökidest) piiratud pinnaga esemega (näiteks kängitsetud jalaga) rindkere piirkonda. 4 On vähetõenäoline, et rinnakukeha ristimurd võis tekkida A F kukkumisel. Otsesed roidemurrud (tõenäoliselt vasak VII-VIII roie) on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löökidest piiratud pinnaga esemega või kukkumisel kõvale ebatasasele pinnale. Kaudsed roidemurrud (tõenäoliselt vasak III-IV roie ning parem IV roie) võisid tekkida rindkere kokkusurumise tagajärjel eest-taha suunas näiteks löökide ajal rinnaku piirkonda. Keeleluu vasaku suure sarve murd on tekitatud tõmbi vägivalla toimel löögist piiratud pinnaga esemega kaela piirkonda või kägistamisest kätega. Kohtukeemilisel uuringul leiti A F surnukeha verest 3,57 mg/l etanooli ja uriinist 3,52 mg/l etanooli. Selline etanooli kontsentratsioon veres vastab elaval isikul raskele alkohoolsele joobele. Kohtuarst-ekspert Mihhail Vassin kinnitas kohtus (tl. 115), et ta jääb oma arvamuse juurde. Ekspert selgitas, et alkohoolse joobe foon tähendab seda, et surnukeha verest leiti alkoholi, kontsentratsioon oli 3,57 mg /l etanooli ehk promille, see vastab elaval isikul raskele joobele. Tegelikult see surmaga ei ole otseselt seotud. See täiendab arvamuse esimeses lõigus kirjeldatut, et kannatanu oli surma momendil alkoholijoobes, aga surma põhjuseks on rindkere ja kaela kinnine tömptrauma. Joove ei tekitanud surma, aga kiirendas. Ilma tömbi traumata kannatanu poleks surnud joobe tõttu. Aga joobeta sellise trauma tõttu ta oleks surnud nagunii. Need vigastused olid eluohtlikud, kuna tekitasid ägeda kopsu-südame puudulikkuse. Põhimõtteliselt, mis puudutab peatraumat, seal kannatanu näol vasakul pool silma ümbruses oli verevalum, see sobib täiesti, et lüüakse rusikaga. Mis puudutab keeleluu murdu, siis kuna see on samuti tekitatud tömbi vägivalla toimel, kas löögist või kägistamisest, seda ta ei oska täpselt öelda, aga võib tekkida rusikaga kaela löömisest. Kõige olulisem oli rinnakukeha murd ja roidemurd. On äärmiselt vähetõenäoline, et rinnakukeha murd tekib kukkumisel. Peaaegu 100 % juhtumitel tekitatakse see tugevast löögist sinna piirkonda või rinnakul hüppamisest. Rusikalöögist on võimalik rinnakukeha murd, aga peab olema tugev löök. F vanus oli 57 aastat, luu sel ajal on veel piisavalt vastupidav ja tugev. Elustamise käigus tavaliselt rinnakumurd ei teki. Võib tekkida siis kui inimese vanus on 70-80 eluaastat või rohkem, sest selles vanuses luud hakkavad kaotama kaltsiumi ja hõrenema ja muutuvad hapramaks, aga 57 aastat pole see vanus, mille puhul luu purunemiseks aitab vajutamisest, selleks peab olema tugev löök. Kõik vigastused võisid olla saadud 6-12 tundi enne surma saabumist, see põhineb histoloogilisel uuringul. Verevalumid enamasti lüüsunud erütrotsüütide ning perifokaalselt paiknevate leukotsüütidega, demarkatsioonivalli ei täheldata - see tähendab, et kui tekib verevalum löögikohas, siis löögi mõjust nahaalused veresooned purunevad, veresoone valendikust imbub veri läbi, veri voolab, imbub läbi kudede, erütrotsüüdid jäävad sinna, umbes 6-12 tunni pärast hakkab arenema regionaalne põletik ehk tema arvamus on meditsiiniliselt põhjendatud täielikult. Kui F oleksid sellised vigastused olnud juba enne T.L juurde jõudmist, siis ta ei oleks saanud käituda kirjeldataval moel: viina võtta, kõndida, vabalt suhelda, sest see oleks olnud hästi valulik. Vigastus nägi histoloogilisel uuringul välja värske, tavaliselt patsient sellises seisundis vajab kunstlikku hingamist, ise ta selles seisus praktiliselt hingata ei saa, sest see on väga valulik. Kukkudes võis A F saada vaid otsesed roidemurrud, näiteks vasak
5. ja
6. roie, aga rinnakukeha murd kukkumisel on äärmiselt vähe tõenäoline, ta pole oma praktikas kohanud selliseid asju. A F siseorganid kops ja süda olid normaalse inimese omad. Igasugused ägedad haiguslikud seisundid nagu probleemid südamega, kopsudega, näiteks kopuspõletik tekitavad ka ägedat kopsu-südame puudulikkust, aga antud juhul ei leitud mitte ühtegi sellist ägedat haiguslikku seisundit. Äge kopsu-südame puudulikkus oleks tekkinud sel isikul ka joobeta. Kannatanul leiti maksa rasvväärastus, mis tähendab, et inimene elus tarvitas krooniliselt alkoholi. Steatoos oli mõõdukas, mis tähendab, et maks on alkoholitarvitamisega kohanenud juba ja alkoholimürgistust sellises seisundis ei teki. Alkoholimürgistus ise võib põhjustada peaajus hingamise kestvuse pidurduse ja järgneva hingamispuudulikkuse, aga see puudutab vaid neid, kelle organism ei kohane alkoholiga. Antud juhul inimene tarvitas alkoholi pidevalt, krooniliselt, üsna sageli ja üsna palju ja organism on adapteerunud sellega, kuid polnud 5 jõudnud sellele tasemele, kus maks ei jõua alkoholi metaboliseerida. Aleksandr Filatovil ei ole olnud mingit peaajutraumat ja võimalik õlatrauma ei mõju sellele juhtumile. Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu, mille õiguskaitse tuleneb otseselt Põhiseaduse §-st
7. Tapmine on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on ühtlasi suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga (RKKK 3-1-1-28-01). Maakohus leiab, et tapmise objektiivse süüteokoosseisu olemasolu T.L tegevuses on kohtus tõendamist leidnud, sest ta peksis A F ööl vastu
8. märtsi
9. a., seejuures lõi ta valimatult tugevaid lööke kannatanu elutähtsaisse organeisse – pähe, vastu kaela ja rindkeresse ning selle tagajärjel saabus kannatanu surm. T.L kinnitas kohtus, et tema lõi kannatanut korduvalt rusikaga pähe ja vastu kaela, kuid eitas algul kannatanu peksmist rindkeresse. Vastates kohtu küsimustele kinnitas T.L, et ta lõi valimata kohta vastupanu mitteosutavat maaslamavat A F , peksis teda valimatult ja kohtus avaldatud tema eeluurimisel antud ütlustega loeb kohus tõendatuks, et T.L lõi A F korduvalt ka tugevalt rindkeresse. Seda, et löögid olid tugevad, kinnitab kohtus üle kuulatud kohtuarst-ekspert Mihhail Vassin, kes kinnitas, et A F surma põhjuseks olid rindkere ja kaela kinnine tömptrauma, mis olid eluohtlikud vigastused. Kohtus on tuvastamist leidnud, et A F peksmine kestis pikemat aega ja vähemalt kahel korral, seda on kinnitanud süüdistatav eeluurimisel ja seega realiseeris ta talle süüksarvatud käitumise objektiivse teokoosseisu. Isiku süü tõendamiseks on vaja tuvastada, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel (RKKK 3-1-1-101-96). Samuti ei ole tähtsust kausaalahela täpsel kulul. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjuslik seos süüdistatava T.L käitumise ja saabunud tagajärje – A F surma - vahel olemas, tegemist on kannatanu surma vältimatu eeldusega. T.L poolt korduv tugev A F löömine pähe, kaela piirkonda ja rindkeresse tõi kaasa kannatanu eluohtlikud vigastused, mille tagajärjel ta suri. Määrav on sellisel juhul subjektiivne koosseis. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste - surmava teo, surma ja nendevahelise kausaalseose - suhtes. Kui keskmise inimese jaoks on kausaalahela kulg ettenähtav, on tegu toime pandud kaudse tahtlusega. Seega on tapmine toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma, ning möönab seda. Riigikohus on oma lahendites korduvalt öelnud, et isik möönab mis tahes tagajärge, kui ta peksab kannatanut rusikate ja jalgadega valimatult keha elutähtsatesse osadesse nagu pea, rindkere ja kõht (RKKK 3-1-1-107-96; 3-1-1-106-97). Isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (RKKK 3-1-1-142-05). Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne ja -järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult kujul. T.L, pekstes valimatult A F korduvalt tugevate löökidega elutähtsa organi – pea, kaela ja rindkere - piirkonda, möönis mistahes tagajärge, sealhulgas kannatanu surma saabumist, seejuures ei kontrollinud T.L mingilgi viisil sündmuste edasist käiku ning tema käitumine tõi kaasa tema poolt mittekontrollitava sündmuste käigu ning tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu surma ja seetõttu on tegu toimepandud kaudse tahtlusega. T.L oli kohtu arvates alust eeldada, et temapoolne pikaajaline ja tugev kannatanu peksmine pähe, kaela ja rindkeresse võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi. Kohus jõudis tõendeid kogumis analüüsides ja neid siseveendumuse alusel hinnates järeldusele, et T.L süü toimepandud kuriteos on täielikult tõendatud, eelkõige tema enda kohtus antud ja kohtuistungil avaldatud eeluurimisel antud ütlustega, kohtuarst-eksperdi Mihhail Vassini kohtus antud ütlustega, tunnistajate A T ja M T ütlustega, surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr. 108 tuleneva järeldusega, et A F surma põhjuseks oli 6 rindkere, pea ja kaela kinnine tömp trauma rinnakukeha murru, roiete hulgimurdude, ninaluude murru ning keeleluu vasaku suure sarve murruga, mille tüsistusena arenes välja äge kopsu-südame puudulikkus raske alkohoolse joobe foonil. Puuduvad igasugused usaldusväärsed tõendid, et keegi teine peale kohtualuse oleks A F löönud. T.L teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Seega T.L, tappes teise inimese, pani toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Rahuldamisele ei kuulu kaitsja taotlus ümber kvalifitseerida kohtualuse tegevus tahtlikult tapmiselt KarS § 117 järgi, kuna kohtualune väidetavalt põhjustas kannatanu surma ettevaatamatusest, sest kohtuistungil on tema süü ülaltoodu alusel täielikult tõendamist leidnud KarS § 113 järgi. Tsiviilhagi ei ole. Kannatanu A F matusekulud kaeti suures osas riiklikust matusetoetusest, Rakke vald süüdlase vastu tsiviilhagi esitada ei soovi (tl. 59). Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest. T.L karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendav asjaolu on oma süü osaline tunnistamine ja kahetsus juhtunu suhtes. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus ka toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kohtualuse isikut iseloomustavaid andmeid. T.L on varem kriminaalkorras karistatud, tal on kindel elukoht, ta ei tööta. KarS § 113 näeb ette karistusena kuue kuni viieteistaastase vangistuse. Maakohus leiab, et kohtualuse T.L puhul ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada, vabastades ta KarS § 74 lg. 2 ja 3 alusel tingimisi karistuse kandmisest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus T.L süü suurust ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid ning peab vajalikuks karistada kohtualust reaalse vangistusega sanktsiooni alammäära lähedases määras. Kohtul puuduvad andmed erandlike asjaolude kohta, mis võimaldaksid mõista karistust alla sanktsiooni alammäära. Juhindudes

§ 306-313 ja 315, maakohus otsustas: Süüdi mõista T.L Kar

S § 113 järgi ja karistada teda 8 (kaheksa) aastase vangistusega. Tõkend - vahi all pidamine jätta muutmata, T.L karistusaja alguseks lugeda 11.03.2008.a., s.o. tema kinnipidamise päev. Välja mõista T.L-ilt (eluk. xxxx): - 6800 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) teostatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest; - 65 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) toimiku paljundamise eest; - 10875 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900)

§ 175

lg.1 p.9 ja179 lg.1 p.1 alusel ja - 23411.20 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. A. Aasmaa osalemise eest kohtueelsel menetlusel ja kohtus Asitõendid – A F riided, mis asuvad Rakvere politseiosakonna asitõendite hoiuruumis - hävitada kohtuotsuse jõustumisel Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 15 päeva möödumisel apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul. 7 Kohtunik Rahvakohtunikud /allkiri/ /allkirjad/ Ärakiri õige №oremreferent L.Sarnet M.Tiidemaa, K.Raudla I.Golubev Tartu Ringkonnakohus 21. mail 2009.a otsustas: Juhindudes

§-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu

1. veebruari 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-10699 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista T.L-ilt kohtukulud, s. o kaitsja tasu advokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 6897 krooni 10 senti riigituludesse. T.L tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Bank nr 10220034800017 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „T.L kriminaalasjas nr 1-08-10699 kohtukulud”. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus jõustus
3. augustil 2009.a Riigikohtu kohtumäärusega №oremreferent I.Golubev