4-09-5222/2

4-09-5222 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-5222 (2302,09,005047; 2316,09,004385) Kohtunik Märt Toming Sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 2, § 74 35 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik V.K (ik: xxx, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON 1
3. V.K süüdi tunnistada LS § 74 lg 2 ja § 74 35 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada KarS § 63 lg 1 alusel teda arestiga 6 (kuus) päeva.
4. V.K-le määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning kuulub kohesele ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav selle tegemisest, so alates 11.06.
5. Otsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 11.03.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1076341 selles, et samal päeval kella 17.40 ajal Sõle 68 maja juures Tallinnas suunaga Kopli tänava poole peatati sõiduk Seat Inca registreerimismärgiga xxx, mida juhtis V.K, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt 1 kõrvaldatud, millega rikkus menetlusalune isik LS § 20 lg 1 sätteid, pannes toime LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli selgitusena märkinud, et sõitis tööautoga töölt koju seoses sellega, et sel ajal ei olnud selle autoga töötada kellelgi. 13.03.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1096132 selles, et samal päeval kella 07.39 ajal Sõle 23 maja juures Tallinnas suunaga Kolde pst poole peatati sõiduk Seat Inca registreerimismärgiga xxx, mida juhtis V.K, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, samuti juhtis mootorsõidukit ja kontrollijale esitamiseks puudus sõiduki omaniku poolt väljastatud kirjalik volitus, millega rikkus menetlusalune isik LS § 17 lg 3 ja § 20 lg 1 sätteid, pannes toime LS § 7435 lg 1 ja § 741 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli selgitusena märkinud, et juhtis sõidukit juhtimisõiguseta, kuivõrd oli vaja sõita tööle. Volikiri oli kuni 01.03.
6. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et 11.03.2009 situatsioon oli selline, et oli vaja sõita. Oli seoses tööga, töölt koju. Trahvist 12 000 krooni tegi järeldused, enam rooli ei istu. Autot ei saanud sinna jätta. 13.03.2009 sõitis tööle. Autos olid instrumendid ja varustus, see oli vaja kohale viia. Eelmine trahv on tasumisel maksegraafikuga kuni 11.08.
7. Töö on seotud videoaparatuuriga, spetsiifiline varustus, laserid jne. Hotronic kolis Õismäelt Mustamäele ja ladu ei olnud. Kui karistatakse, siis palub karistada rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Menetlusalune isik on väärteod toime pannud, karistada esimese episoodi eest arestiga 3 päeva ja teise väärteo eest 4 päeva, millised karistused pöörata koheselt täitmisele. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja väärteoasja kirjalikke materjale, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Menetlusalune isik on tunnistanud, et tal puudub juhtimisõigus, samuti on taoline asjaolu kinnitust leidnud andmebaaside andmetega selle kohta, et menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus. Menetlusalust isikut on juhtimiselt kõrvaldatud ka 04.01.
8. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtuvälisel menetlusel 11.03.2009 ja 13.03.2009 väärteoepisoodides õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteona, so mootorsõiduki juhtimisena vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Peale selle puudus 13.03.2009 menetlusalusel isikul ka sõiduki kasutamise volikiri, milline käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 17 lg 3 nõude rikkumisena ja karistatav LS § 7435 lg 1 järgi. LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arest. LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud LS § 741 lg 2; § 74 7 ; § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest 29.01.2009 otsusega, milline jõustus 20.02.
9. Karistuseks määrati menetlusalusele isikule rahatrahv 12 000 krooni. Varem on menetlusalust isikut karistatud liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest korduvalt nii rahalise karistuse kui ka vangistusega. Määratud karistustele vaatamata jätkas menetlusalune isik järjekindlalt liikluskorra rikkumist ja väärtegude toimepanemist ning teda ei sundinud oma käitumist muutma ka järjestikused kinnipidamised väärtegude toimepanemisel. Seega ei avaldanud senised rahatrahvid sellist mõju, millise tõttu oleks menetlusalune isik loobunud väärtegude toimepanemisest edaspidi. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui 2 karistusliik on end ammendanud ning menetlusalusele isikule tuleb määrata karistuseks arest. Kuivõrd menetlusalune isik on 13.03.2009 üheaegselt toime pannud kaks erinevat väärtegu, siis leiab kohus, et karistuse määramisel tuleb aluseks võtta KarS § 63 lg 1 sätted, mille kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb karistus määrata LS § 741 lg 1 sanktsioonist lähtuvalt. Arvestades seda, et väärteoasjas ei ole tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, siis tuleks määrata karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, siis peab kohus võimalikuks esimesel korral määrata kahe väärteo toimepanemise eest aresti lühemaajalisena, mis peaks välistama menetlusaluse isiku poolt uute väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal, lootuses, et karistus sunnib ka edaspidi menetlusalust isikut väärtegude toimepanemisest hoiduma. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Märt Toming kohtunik 3