1-07-8845/7

Kriminaaltoimik nr 1-07-8845 MÄÄRUS 5.11.2009.a Paide kohtumajas. Pärnu Maakohtu kohtunik Heino-Vello Pihlak vaatas läbi kriminaalhooldusaluse H.N-i määruskaebuse, mis on esitatud 6.10.2009.a kohtumääruse nr 1-07-8845 peale. H.N on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 9.10.2007.a otsusega nr 1-07-8845 ja karistatud vangistusega, mis on jäetud tingimisi kohaldamata 2-aastaseks katseajaks, kui ta ei pane toime uut kuritegu ja jälgib kontrollnõudeid, mille hulgas on kohustus käia registreerimisel. Erakorralise ettekande esitamise aluseks oli süüdimõistetu poolt registreerimise kohustuse rikkumine. Ettepanek oli pikendada tema katseaega ühe aasta võrra ja katseaja lõpuks määrata

1. oktoober
2. Kohus lähtus KarS §-st 74 lg 4 ning pikendas määratud katseaega ühe aasta võrra. Selle peale esitas H.N määruskaebuse, milles märgib, et temal oli kriminaalhooldajaks kriminaalhooldusametnik A. Vahtra, kelle nõusolekul muudeti kohalkäimist ja seda kuni katseaja lõpuni. Kui ametnikku A. Vahtrat kohal ei olnud, siis öeldi, et helistatakse ja öeldakse päev, millal tuleb uuesti tulla. Ühel korral on olnud puudumine haiguse tõttu, kuna on invaliid, siis ei saanud kõndida. Ühel korral on päeva ära unustanud, siis tuli nädal hiljem. Vaatamata kõigele ei olnud ametnikuga probleeme. Viimane kohtumine temaga oli augustis. Septembris oli määratud uus hooldaja. Kohe tekkisid arusaamatused. Uus aeg määrati oktoobris, kui katseaeg oli lõppemas. Kohale tulles selgus, et hooldaja on haige ja ta on teinud kohtule erakorralise ettekande. Katseaja pikendusega ei saa olla nõus, kuna on täitnud ametniku A. Vahtra poolt määratud käitumiskorda. Uue ametnikuga sõlmitud kokkuleppeid ei ole ta rikkunud. Kriminaalhoolduse talitus on esitanud vastuse määruskaebusele. Vastuses märgitakse, et tuvastatud rikkumised on olnud ametniku A. Vahtra ajal. Kui septembris 2009 oli asemele määratud teine ametnik, siis enam rikkumisi ei esinenud. H.N-i väide, et ta on täitnud registreerimiskohustust kokkulepitud päevadel, pole õige. Klienditoimiku põhjal on ta eiranud registreerimiskohustust mitmetel kordadel, mistõttu on olnud kriminaalhooldusest eemal mitmeid kuid. Seejuures toimik ei sisalda põhjuseid, mis selgitaksid sellist käitumist. Talitus leiab, et määruskaebus ei ole võimalik rahuldada. Kriminaalhooldusalune on suhtunud kohustustesse kergekäeliselt ja vastuoluliselt. Kohus, olles läbi vaadanud määruskaebuse asjaolud ja uuesti üle kontrollinud erakorralise ettekande asjaolud ning kriminaalhoolduse talituse vastuse määruskaebusele, leiab, et määrus katseaja pikendamise kohta tuleb tühistada. Tema kriminaalhooldajaks on olnud kuni septembrini 2009.a, s.o 23 kuud, A. Vahtra, kes pole tema kohta teinud ühtegi erakorralist ettekannet ega talle ette heitnud kontrollnõuete ega kohustuste rikkumist alates
3. oktoobrist 2007 kuni
4. septembrini 2009.a, kuigi ettekandele lisatud registreerimislehest nähtub
5. novembrist 2007 kuni oktoobrini 2009.a on olnud mitmeid hilinemisi. Mitteilmumist on olnud kahel korral, s.o veebruaris 2008 ja 2009.a. Kriminaalhooldaja A. Vahtra ei ole nende kohta teinud erakorralisi ettekandeid. Uue kriminaalhooldaja R. Pedosoni ajal rikkumisi ei ole esinenud. Veel on võimalik tuvastada, et registreerimislehe järgi ei ole olnud kohustust käia iga kuu kuni septembrini 2009.a. Nii on mais 2008 antud talle võimalus tulla juulis 2008, siis septembris 2008, siis detsembris 2008, siis veebruaris 2009 ja edasi ei ole võimalik aru saada kuud, millal määratakse aeg septembris
6. Endise kriminaalhooldaja hooldus hõlmab enamuse aja kahest aastast, uue hooldaja järelevalve pisut üle ühe kuu. Selle vähese aja ja ainult registreerimislehe abil tagantjärele ei saa otsustada teisiti, kui pole teada põhjus, miks varem ei ole kriminaalhooldusaluse käitumise kohta esitatud erakorralist ettekannet kriminaalhooldaja poolt. Kohus saab järeldada, et endine kriminaalhooldaja ei leidnud hoolduse ajal vajadust esitada ettekannet või ei olnud selliseid riske, mis oleks pannud teda seda tegema või kahtlema hooldusaluse isikus. Kohus tühistab
7. oktoobri 2009.a määruse katseaja pikendamise kohta. Kateaeg tuleb lugeda läbituks ja kriminaalhooldus lõpetada. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 389 lg 2 ja lg 3 kohtunik määras: tühistada H.N-ile (isikukood xxx) määratud katseaja pikendamine 1 aasta võrra. Määruse ärakirjad saata H.N-ile ja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talitusele. Heino-Vello Pihlak Kohtunik