Toimik nr 1-09-4340 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.oktoobril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-4340 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Kristiina Erte Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.Z tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 23.10.2009 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu U.Z, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta U.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.09.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. U.Z tunnistati viimati süüdi 05.05.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, Viru Maakohtu 25.10.2007 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu ja 24 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 14.10.2008 ja lõpp 06.08.2010. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.09.2009. 1
(3)Kinnipidamisasutusest U.Z kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud 3 korral. Isik elas enne vangistust Sotsiaalse Rehabilitatsiooni xxxx, kuhu soovib võimaluse korral vabanedes elama minna. Omab enda sõnul keskharidust. Omab kriminaalse taustaga tuttavaid. Varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. On käitunud alkoholijoobes vägivaldselt. Isik on varem 10 korral kriminaalkorras karistatud. Vanglas viibinud üle 20 aasta. Isik on ametnike suhtes tihti ebaviisakas ja üleolev. On vaenulik õigussüsteemi ja seaduste vastu. Sotsiaalprogrammides ei ole osalenud ja suhtub neisse umbuslikult. Rahalise kasu eesmärgil on sooritanud vargusi ja röövimisi. Olulisteks riskiteguriteks on kindla elukoha ja sotsiaalse võrgustiku puudumine ning alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kinnipeetaval puudub toetav sotsiaalvõrgustik, töökoht. Teda on 11 korda kriminaalkorras karistatud ning ta oli kriminaalhooldusel, kuid sooritas viimase kuriteo. U.Z ei taotle kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist, vastav avaldus on esitatud ( kohtutoimik lk 15). Kohtuistungil ta kinnitas, et ei soovi ennetähtagset vabastamist. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Võttes arvesse isiku varasemat elukäiku, ei ole tema vabastamine põhjendatud. Elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et U.Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekohane. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 11 korda kriminaalkorras karistatud sealjuures korduvalt reaalse vangistusega. On varem vabastatud tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 21.05.2008 määrusega katseajaga 1 aasta alates vabanemisest. Katseajal pani toime uue kuriteo, vargused. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused U.Z puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vanglas viibides ei ole U.Z üles näidanud paranemise teele asumist. Vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud 3 distsiplinaarkaristust, kusjuures kõigil juhtudel oli karistuse liigiks määratud kartser, sest kinnipeetav ei allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Rikkumiste suur arv näitab, et vangistuse ajal ei ole U.Z oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Vangistatu õiguspärane käitumine on ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus. ( Riigikohtu lahend 3-1-1-96-06, p 8.1). Isikul on kehtiv isikutunnistus. Vabanedes ei ole U.Z kindlat elu- ja töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal lähedastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel ühiskonda resotsialiseerimisel toetama. Elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. 2
(3)Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele ennetähtaegsel vabastamisel, kuid ta ei suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Kohus nõustub prokuröri ja kriminaalhooldusametnikuga, et U.Z ei sobi kriminaalhooldusele tema sügavalt kriminaalse loomuga käitumise tõttu. Kriminaalhooldus enam ei aita tal hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades U.Z poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu U.Z temale Harju Maakohtu 05.05.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)