lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Külli Aas Süüdistatav G.S Ik: xxx, VF kodanik, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: töötu, elukoht: xxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 07.08.2009 kuni 08.08.2009, alates 08.08.2008 elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 04.05.2009 otsusega
lg 2 p 4, 7 ja
lg 2 järgi vangistus 4 kuud
alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga (katseaja lõpp: 03.11.2010) väärteokorras karistatud: Põhja Politseiprefektuuri 08.10.2008 otsusega
G.S süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada G.S-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva. 1 3.
lg 1 arvestada karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 07.08.2009 kuni 08.08.2009, so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva. 4.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada G.S-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.05.2009 otsusega mõistetud karistuse, so 4 kuulise vangistuse ärakandmata osa võrra, so 3 (kolm) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva võrra ning mõista G.S-ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 6 (kuus) päeva. 5.
lg 1 alusel asendada G.S-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega võrdub vangistus 156 päeva üldkasulikule tööle 312 (kolmsada kaksteist) tundi. 6.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. 7.
lg 4 alusel allutada G.S üldkasuliku töö tegemise tähtajaks, so 1 aastaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 8.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada G.S järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtuistungil süüdistatav G.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • • • • • • • 07.08.2009 koostatud A-Selver AS-i avaldusest nähtuvalt 07.08.2009 peeti A-Selver AS-i kauplusest aadressil Tammsaare tee 62 kinni isik, kes oli läbinud kassad, jättes tasumata A-Selver AS-ile kuuluva kauba eest summas 433 krooni. Kaup oli rikkumata. A-Selver AS tsiviilhagi ei esita. (t/l 2) 07.08.2009 koostatud tunnistaja AB`i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl aadressil Tammsaare tee 62 nägi, kuidas meesterahvas ja naisterahvas võitsid 2 karpi kalamarja ning suundusid seejärel alkoholiosakonda ning siis kassase. Turvakontrolli käigus selgus, naisterahva käekotis oli kalamari (2 tk) ja pudel viina Nemiroff. (t/l 4-5) 07.08.2009 koostatud kahtlustatava G.S kinnipidamise protokollist nähtuvalt 07.08.2009 peeti kahtlustatavana kinni G.S, keda kahtlustatakse
(t/l 21-23) 08.08.2009 koostatud kahtlustatava G.S ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 07.08.2009 läks ta Tondi Selverisse koos oma tuttavaga. Vaatas kaupluses ringi ning pani oma ostukorvi 2 karpi kalamarja ning pudel viina, mille aitas tal riiulilt võtta tema tuttav. Hiljem pani võetud kaubad tuttava teadmata oma käekotti ning möödus kassadest jättes kauba eest maksmata. Ta peeti kinni turvatöötaja poolt ning kohale kutsuti politsei. Eelnevalt oli ta tarvitanud natuke alkoholi. Varguse toimepanemist põhjendada ei oska, lihtsalt juhtus.(t/l 24-27) Väljatrükk 08.10.2008 väärteootsusest, mille kohaselt
lg 1 alusel mõisteti Natalia Jelisejeva´le karistuseks rahatrahv 1200 krooni (t/l 12-13) 04.05.2009 Harju Maakohtu otsusest nähtuvalt G.S-ile mõisteti karistuseks
(t/l 16-19) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 154,60 krooni. (t/l 33) 3 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava G.S süüd tunnistavaid ütlusi, A-Selver AS-i avaldust, tunnistaja AB`i ütlusi, kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, väärteotsuse väljatrükki, Harju Maakohtu otsuse väljatrükki, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava G.S käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli G.S temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes on varem vargusi toime pannud. Seega oli G.S
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 07.08.2009 G.S võttis Tondi Selveri kaupluse müügisaalist kaupa kogumaksumusega 433 krooni ning möödus kassarivist kauba eest tasumata. Süüdistatav pani temale inkrimineeritud teo toime eelmise kohtuotsusega, so kolm kuud varem määratud katseajal, olles samal ajal karistatud ka
lg 1 järgi, millest saab järeldada, et varavastaste süütegude toimepanemine on legaalse sissetulekuta süüdistatava elatusallikaks. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, mis on toime pandud süstemaatiliselt so
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. Kuivõrd kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval alaline sissetulek, kuigi varavastaste väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid on tasutud, on tema suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabadust piiravat karistust. Arvestades asjaolu, et varavastane süütegu jäi katse staadiumisse ja varalist kahju ei tekkinud ning tegemist oli vaid ühe süüteoepisoodiga, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja alammäära lähedasena. Kuivõrd aga süüdistatavale inkrimineeritud süütegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, siis tuleb mõistetavale karistusele
lg 2 ja 74 lg 5 alusel liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus täies ulatuses. Samas oli süüdistatava poolne rünne suunatud väheväärtusliku vallasasja vastu ning varalist kahju ei tekkinud, kuivõrd varastatu tagastati kauplusele. Süüdistatava karistusandmetest ei ilmne, et süüdistatav oleks süstemaatiline õigusrikkuja, kes elatukski pelgalt võõra vara vargusest ja teda ei ole varem ka reaalse vangistusega karistatud. Käesoleval juhul on süüdistatavale mõistetud suhteliselt pikk vangistus liitkaristuse näol ning selle täitmisele pööramine võib kohtu arvates tingida olukorra, kus süüdistatav pärast vanglast vabanemist ei ole koheselt suuteline tavaellu tagasi pöörduma. Seetõttu leiab kohus, et arvestades prokuröri ja kaitsja taotlust ning süüdistatava nõusolekut, võib süüdistatavale mõistetava vangistuse asendada üldkasuliku tööga, andes süüdistatavale võimaluse kriminaalhooldaja järelevalve tingimustes tõestada, et ta suudab edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduda. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.