← Eesti

1-10-2002/5

Obsah (4)§ 424§ 66§ 50§ 44

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-10-2002 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2010.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-10-2002 ( 1

§ 424

järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav V.T, ik.XXX, varem kriminaalkorras karistamata, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Kaitsja Vandeadvokaat Sulev Raudsepp RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.T kuriteos

§ 424

järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära, s.o 7200 (seitse tuhat kakssada) krooni riigituludesse ( 80x90).

§ 66

sätete alusel määrata mõistetud rahaline karistus V.T poolt 2 tasumisele ositi täitmise tähtajaga 12 (kaksteist) kuud, so. 600 (kuussada) krooni kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsusega määratud korras Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064858 ning selgitus: „V.T, 1-10-2002, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses või otsuses määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 50lg1 alusel lisakaristusena võtta V.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks

(3)kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest. V.T suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni endiseks, siis tühistada. Arvestada riigieelarvest selleks otstarbeks eraldatud vahenditest riigiõigusabi korras kaitse teostamise eest kriminaalmenetluses: Advokaadibüroo OÜ Raudsepa Advokaadibüroo (asukoht Harju 1 Tallinn 10146, Saaremaa osakond Nõmme küla Leisi vald Saare mk. , reg. 10409084) kasuks 1614 (üks tuhat kuussada neliteist) krooni vandeadvokaat Sulev Raudsepa poolt süüdistatavale V.T-le riigiõigusabi korras kaitse osutamise eest. Arvestatud tasust on 1150 krooni tasu õigusabi osutamise eest ja 464 krooni sõidukulu ning tasu õigusabi osutamise kohta sõitmise aja eest. Vabastada V.T arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Välja mõista V.T’ ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni . Sundraha tuleb V.T tasuda 652,50 kroonise osamaksena kümne
(10)kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas AS või AS Swedbangas nr 221023778606, viite nr mõlemal juhul 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-10-2002, isik kelle eest tasutakse – V.T, nõude liik – sundraha. Kui pole kohtuotsusega määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  1. peatüki
  2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule 3 kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  3. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik V.T’ t süüdistatakse selles, et tema 11.12.2009.a kella 20:45 ajal juhtis e Saare mk Kärla alevikus endale kuuluvat sõiduautot VW Sharan reg nr XXXXXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,94 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,85 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani V.T toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku V.T süüdistuses

§ 424

järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. V.T on antud kohtu alla kriminaalasja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Prokuröri juures toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav V.T ja tema kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp nõustusid V.T-le süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus V.T-le nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära, so 80x90=7200.-(seitse tuhat kakssada) krooni riigituludesse.

§ 66

sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 7200:12=600.-(kuussada) krooni kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks.

§ 50lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks

(3)kuuks. V.T selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ta nõustub kokkuleppega. V.T on nõus süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ja kokkulepitud karistusega. Karistuse iseloom ja tähendus on arusaadav. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav V.T, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet . Kohus leiab, et V.T tuleb süüdi tunnistada

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus vastab

§-s 56 sätestatule.

§ 44

lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära.

§ 44

lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. 4 Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Kuna V.T päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt 90 krooni, siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta päevamäärana 90 krooni (tl. 18). KrMS § 175 lg1 p9, 179, 180 lg1 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskuludeks kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 alusel on üheks riigi õigusabi liigiks määratud kaitse teostamine kriminaalmenetluses. V.T kaitsjana riigiõigusabi korras esines vandeadvokaat Sulev Raudsepp OÜ Raudsepa Advokaadibüroost. Kaitsja on esitanud kohtule kirjaliku taotluse osutatud riigiõigusabi eest tasu saamiseks summas 1614 krooni, millest 464 krooni on seotud õigusabi osutamise kohta sõitmisega . Büroo ei ole käibemaksukohuslane. Tasu taotluse põhjendused: Kriminaalmenetluse esemeks oli teise astme kuritegu. Tasu kaitseülesande täitmise eest kujuneb järgmiselt: Toiming Tasumäär Tasu arvutus Summa

  1. Toimiku tutvumine 350 kr 350 kr 2
  4. Toimiku süüdistatavale tutvustamine 350 kr Kokkuleppemenetluse 350 kr läbirääkimistel osalemine Kohtuistungil osalemine 22.02.2010.a. ½ tundi 100 kr poole tunni eest 350 kr 350 kr 100 kr KOKKU Tasumisele kuuluvad ka sõidukulud auto 330 MLU kasutamise eest 2 krooni kilomeetri eest (§ 21 lg3) (1 x Leisist Kuressaarde ja tagasi, a’ 41 km)= 2x41= 82 km, (2x 82 ) on 164 krooni ja tasu õigusabi osutamise kohta (Kuressaarde) sõitmise eest Leisi-Kuressaare Leisi 1x KÕIK KOKKU 300.00=300 krooni SUMMA 100 kr 1150 kr 464 kr 1614 kr KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Tulenevalt kohtupraktikast (Tallinna Ringkonnakohtu lahend kriminaalasjas nr 1-09-8240 24.082009.a. K.Simuste süüdistusasjas) on asutud seiskohale, et juhul, kui määratud kaitsja asub piirkonnast, mis võimaldab kaitsjal taotleda sõidukulusid ja süüdistataval ei ole olnud võimalik kaasa rääkida ning arvamust avaldada selle otsustuse üle, et temale määratakse kaitsja kaugemalt, ei ole sellise summa väljamõistmine süüdistavalt põhjendatud ja tuleb jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav V.T on juba pikemat aega töötu, tema ülalpidamisel on kakas alaealist last. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu V.T-lt 5 on juba väljamõistetud sundraha 6525 krooni. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. V.T on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Ta on varem kriminaalkorras karistamata. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks vabastada V.T arvestatud kaitsjatasu summas 1150 krooni tasumisest riigituludesse. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.