1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-10-2048 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2010.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-10-2048 (92

§ 215

lg2 p1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav N.I, ik. xxx, varem kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, viimased kaks korda: 05.08.2008.a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsuse alusel

§ 199

lg2 p4 ja 266 lg1 järgi liitkaristusega vangistus 10 (kümme) kuud, vabanes kinnipidamiskohast 29.04.2009.a.; 02.09.2009.a. Pärnu maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt

§ 266

lg2 p1 alusel vangistusega neli kuud tingimisi 2 aastase katseajaga; väärteomenetluse korras karistatud korduvalt, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.I kuriteos

§ 215lg2 p1 järgi ja mõista karistuseks vangistus kaks

74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata N.I suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 02.09.2009.a kohtuotsusega

§ 266

lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus vangistus 4 (neli) kuud ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust vangistus 2 (kaks) kuud eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa nelja

§ 69sätteid ja asendada temale mõistetud ning tema poolt ärakandmisele kuuluv karistus kuus

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg2 p1 alusel kohustada N.I kohtuotsuse jõustumisest arvates kolme

§ 69lg 6 sätestatud vahekorras.

Liitkaristus mõistetakse vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. N.I suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse 3 jõustumisel tühistada. Arvestada riigieelarvest selleks otstarbeks eraldatud vahenditest riigiõigusabi korras kaitse teostamise eest kriminaalmenetluses: Advokaadibüroo OÜ Raudsepa Advokaadibüroo (asukoht Harju 1 Tallinn 10146, Saaremaa osakond Nõmme küla Leisi vald Saare mk. , reg. 10409084) kasuks 1614 (üks tuhat kuussada neliteist) krooni vandeadvokaat Sulev Raudsepa poolt süüdistatavale N.I-le riigiõigusabi korras kaitse osutamise eest. Arvestatud tasust on 1150 krooni tasu õigusabi osutamise eest ja 464 krooni sõidukulu ning tasu õigusabi osutamise kohta sõitmise aja eest. Vabastada N.I arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. N.I mõista N.I’ lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-10-2048, isik kelle eest tasutakse – N.I , nõude liik – sundraha. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik N.I süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 04.11.-11.11.2009.a kasutas isikuna, kes on varemalt toime pannud varguse, omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Kuressaare linnas R.Ü.ale kuuluvat jalgratast Panther maksumusega 2500.-krooni. Oma selliste tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises isiku poolt, kes on varemalt toime pannud varguse, pani N.I toime

§ 215lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku N.I süüdistuses kuritegudes

§ 215

lg2 p1 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. N.I on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. 4 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav N.I ja tema kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp nõustusid N.I’ le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus N.I’ ile nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 215lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kaks

74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata N.I suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 02.09.2009.a kohtuotsusega

§ 266

lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus vangistus 4 (neli) kuud ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust vangistus 2 (kaks) kuud eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa nelja

§ 69

sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 6 (kuus) kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 6 (kuuele) vangistuskuule (6x30=180) ehk 180 vangistuspäevale vastab (180x2) 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 360 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. N.I selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ning ta nõustub sõlmitud kokkuleppega. N.I kinnitas, et on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, kokkulepitud karistusega. Teda võiks usaldada ja üldkasulikke töid ei ole ta seni pidanud tegema. Ta loodab need tunnid kiiresti ära teha. N.I on nõus, et temale pandaks kohustada hüvitada kannatanule tekitatud materiaalne kahju kolme kuu jooksul. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav N.I , prokurör ja kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kohus leiab, et N.I tuleb süüdi tunnistada temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus vastab

§-is 56 sätestatule. N.I on varem karistatud nii kriminaal- kui väärteomenetluse korras, temale mõistetud karistused on aga jäänud tulemusteta kuna ta on toimepannud uusi õigusrikkumisi samas võib üldkasulike tööde tegemise kohustus anda tulemusi. N.I on andnud kirjaliku nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Kannatanu on esitanud kahjutasu nõude summale 300 krooni, millisele nõudele N.I vastuväited puuduvad. 5 KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub N.I’ lt riigituludesse väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuritegudes süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskuludeks kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 alusel on üheks riigi õigusabi liigiks määratud kaitse teostamine kriminaalmenetluses. N.I kaitsjana riigiõigusabi korras esines vandeadvokaat Sulev Raudsepp OÜ Raudsepa Advokaadibüroost. Kaitsja on esitanud kohtule kirjaliku taotluse osutatud riigiõigusabi eest tasu saamiseks summas 1614 krooni, millest 464 krooni on seotud õigusabi osutamise kohta sõitmisega . Büroo ei ole käibemaksukohuslane. Tasu taotluse põhjendused: Kriminaalmenetluse esemeks oli teise astme kuritegu. Tasu kaitseülesande täitmise eest kujuneb järgmiselt: Toiming Tasumäär Tasu arvutus Summa

1. Toimiku tutvumine 350 kr 350 kr 2
4. Toimiku süüdistatavale tutvustamine 350 kr Kokkuleppemenetluse 350 kr läbirääkimistel osalemine Kohtuistungil osalemine 22.02.2010.a. ½ tundi 100 kr poole tunni eest 350 kr 350 kr 100 kr KOKKU Tasumisele kuuluvad ka sõidukulud auto 330 MLU kasutamise eest 2 krooni kilomeetri eest (§ 21 lg3) (1 x Leisist Kuressaarde ja tagasi, a’ 41 km)= 2x41= 82 km, (2x 82 ) on 164 krooni ja tasu õigusabi osutamise kohta (Kuressaarde) sõitmise eest Leisi-Kuressaare Leisi 1x KÕIK KOKKU 300.00=300 krooni SUMMA 100 kr 1150 kr 464 kr 1614 kr KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Tulenevalt kohtupraktikast (Tallinna Ringkonnakohtu lahend kriminaalasjas nr 1-09-8240 24.08.2009.a. K.Simuste süüdistusasjas) on asutud seiskohale, et juhul, kui määratud kaitsja asub piirkonnast, mis võimaldab kaitsjal taotleda sõidukulusid ja süüdistataval ei ole olnud võimalik kaasa rääkida ning arvamust avaldada selle otsustuse üle, et temale määratakse kaitsja kaugemalt, ei ole sellise summa väljamõistmine süüdistavalt põhjendatud ja tuleb jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav N.I on juba pikemat aega töötu. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. N.I-lt on juba väljamõistetud sundraha 6525 krooni. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. N.I on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut., ta on varem kriminaalkorras karistamata. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks vabastada N.I arvestatud kaitsjatasu summas 1150 krooni tasumisest riigituludesse. 6 Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189,
5. Kristel Pedassaar kohtunik