1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-10-2001 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2010.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-10-2001 (09

§ 121

järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON V.L, ik. xxx, varem kriminaalkorras karistatud: 05. veebruaril 2009.a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsusega

121 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära, so. 10000 krooni, rahline karistus tasutud, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Vandeadvokaat Sulev Raudsepp 2 Süüdi tunnistada V.L kuriteos

§ 121järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus

§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta V.L’ ule mõistetud vangistus tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades V.L’ u katseajal käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 alusel kohustada V.L katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et V.L’ ule mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. V.L anda katseajaks temale elukoha järgi, so. Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so.

1. veebruarist 2010.a. Kohtuotsuse jõustumisel V.L lahkumise keeld - tühistada. suhtes kohaldatud tõkend – elukohast Arvestada riigieelarvest selleks otstarbeks eraldatud vahenditest riigiõigusabi korras kaitse teostamise eest kriminaalmenetluses: Advokaadibüroo OÜ Raudsepa Advokaadibüroo (asukoht Harju 1 Tallinn 10146, Saaremaa osakond Nõmme küla Leisi vald Saare mk. , reg. 10409084) kasuks 1614 (üks tuhat kuussada neliteist) krooni vandeadvokaat Sulev Raudsepa poolt süüdistatavale V.L’ ule riigiõigusabi korras kaitse osutamise eest. Arvestatud tasust on 1150 krooni tasu õigusabi osutamise eest ja 464 krooni sõidukulu ning tasu õigusabi osutamise kohta sõitmise aja eest. Välja mõista V.L’ ult riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjatasu 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) krooni. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 SEB Pangas või arveldusarve nr 221023778606 Swedbank’ is, viite nr 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-10-2001, isik kelle eest tasutakse – V.L, nõude liik – sundraha või kaitsjatasu. Kui sundraha ja kaitsjatasu pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3 Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
2. peatüki
3. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
4. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik V.L’ ut süüdistatakse selles, et tema 25.10.2009 kella 04.14 paiku Kuressaare linnas söögikoha „Panama burger“ juures asukohaga Tallinna 63a lõi M.K.ile korduvalt rusikaga näo piirkonda, tekitades kannatanule vasaku silma alla hematoomi ja vasakul ülalaul väikse hematoomi. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese löömises ja tervise kahjustamises, pani V.L toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku V.L süüdistuses

§ 121

järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. V.L on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav V.L ja tema kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp nõustusid V.L’ ule esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus V.L’ ule nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 121ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kuus

§ 74

alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

V.L selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ta nõustub kokkuleppega. V.L on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, karistusega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadav. Kahetseb toimepandut. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav V.L, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. 4 Kohus leiab, et V.L tuleb süüdi tunnistada

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus on vastavuses

§-s 56 sätestatuga. Tsiviilhagi puudub. KrMS § 175 lg1 p9 , 179, 180 alusel kuulub V.L’ ult väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskuludeks kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 alusel on üheks riigi õigusabi liigiks määratud kaitse teostamine kriminaalmenetluses. V.L-i kaitsjana riigiõigusabi korras esines vandeadvokaat Sulev Raudsepp OÜ Raudsepa Advokaadibüroost. Kaitsja on esitanud kohtule kirjaliku taotluse osutatud riigiõigusabi eest tasu saamiseks summas 1614 krooni, millest 464 krooni on seotud õigusabi osutamise kohta sõitmisega. Büroo ei ole käibemaksukohuslane. Tasu taotluse põhjendused: Kriminaalmenetluse esemeks oli teise astme kuritegu. Tasu kaitseülesande täitmise eest kujuneb järgmiselt: Toiming Tasumäär Tasu arvutus Summa

1. Toimiku tutvumine 350 kr 350 kr 2
4. Toimiku süüdistatavale tutvustamine 350 kr Kokkuleppemenetluse 350 kr läbirääkimistel osalemine Kohtuistungil osalemine 22.02.2010.a. ½ tundi 100 kr poole tunni eest 350 kr 350 kr 100 kr KOKKU Tasumisele kuuluvad ka sõidukulud auto 330 MLU kasutamise eest 2 krooni kilomeetri eest (§ 21 lg3) (1 x Leisist Kuressaarde ja tagasi, a’ 41 km)= 2x41= 82 km, (2x 82 ) on 164 krooni ja tasu õigusabi osutamise kohta (Kuressaarde) sõitmise eest Leisi-Kuressaare Leisi 1x KÕIK KOKKU 300.00=300 krooni SUMMA 100 kr 1150 kr 464 kr 1614 kr Tulenevalt kohtupraktikast (Tallinna Ringkonnakohtu lahend kriminaalasjas nr 1-09-8240 24.08.2009.a. K.Simuste süüdistusasjas) on asutud seiskohale, et juhul, kui määratud kaitsja asub piirkonnast, mis võimaldab kaitsjal taotleda sõidukulusid ja süüdistataval ei ole olnud võimalik kaasa rääkida ning arvamust avaldada selle otsustuse üle, et temale määratakse kaitsja kaugemalt, ei ole sellise summa väljamõistmine süüdistavalt põhjendatud ja tuleb jätta riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele kaitsjatasu summas 1150 krooni, ning arvestatud sõidukulu kuulub jätmisele riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik