1-09-17914/10

(08244000508)K.R-i süüdistuses KarS § 122 järgi lühimenetluse korras Juhindudes KrMS § 238 lg 2 306; 309 lg 1,3 ;313; 315; 318 lg 1 ; 319 lg 1, 2 kohus OTSUSTAS: K.R kuriteo toimepanemises KarS § 122 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks mõista 4 kuud vangistust. Kars § 65 lg 2 alusel liita kandmata karistus Viru Maakohtu 02.04.2008 otsuse järgi 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista 3 ( kolm) aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. 1 Tõkend- elukohast lahkumise keeld muuta ära vangistuse kandmise asumisel. Vangistuse alguseks lugeda vanglasse saabumise päev. Rahuldada vandeadvokaat Artur Umuršadjantsi taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks kohtumenetluses 660 ( kuussada kuuskümmend) krooni, millest käibemaks on 110 krooni. Välja mõista K.R-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - 6 525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni sundraha - 840 ( kaheksasada nelikümmend ) krooni kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja 660 krooni kohtumenetluses - 7 ( seitse ) krooni kriminaaltoimiku koopiate tegemise eest - 2 875 ( kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis ) krooni ekspertiisi tasu K.R tasuda sundraha ja kriminaalmenetluse kulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedpangas nr

1. maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „ K.R sundraha, kriminaalmenetluse kulud 1-09-17914 „ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluses seadustikus sätestatud korras. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. detsembrist 2009 Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
3. jaanuarist
4. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
5. jaanuarist
6. Süüdistuse sisu : K.R-ile on esitatud süüdistus selles, et tema alates 2006 aastast peksis süstemaatiliselt A N, aga nimelt 2007 aprillis korteris asukohaga xxx, lõi N, kes oli teist kuud rase, mitu korda rusikatega ja jalgadega vastu nägu ja kõhtu, tiris juustest, tekitades talle füüsilist valu. Peale selle tema, 20.06.2008 kella 24.00 paiku korteris asukohaga xxx, haaras A N juustest, tõmbas ta lastetoast elutuppa, kus lõi talle mitu korda rusikatega vastu nägu, pead ja keha, peksis umbes 30 minutit, tekitades N kehavigastused- ninaluu murru, millega põhjustas talle lühiajalise tervisekahjustuse. Peale selle, tema 24.09.2008 kella 18.00 paiku Ida-Viru Keskhaigla nakkusosakonna palatis asukohaga Tervise 1, Kohtla-Järvel, lükkas A N, aga samuti lõi ühe korra vastu nägu, tekitades füüsilist valu. Peale selle tema 28.09.2008 kella 21.00 paiku xxx maja juures lõi rusikatega A.N mitu korda vastu nägu, pani ta pikali ja lõi mitu korda jalgadega vastu keha, tekitades füüsilist valu. 2 Oma nimetatud tegudega pani K.R toime järjepideva kehalise väärkohtlemise ( piinamise ), s.o. KarS § 122 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud . K.R tunnistas end süüdistuses kirjeldatud kuritegudes süüdi ning ütlusi anda ei soovinud. Prokurör palus K.R-i KarS § 122 järgi süüdi mõista ning karistada 6 –kuulise vangistusega, mida vähendada vastavalt lühimenetluse sätetele 4 kuuni ning sellele liita kandmata karistus Viru Maakohtu 02.04.2008 otsuse järgi. Kaitsja palus arvestada, et tegemist on peretülidega ning süüdistatav on asunud eraldi elama, seega tuleks mõista rahaline karistus. Kohus leidis, et KarS § 122 järgne tegude toimepanemise K.R-i poolt on tõendatud alljärgnevate tõenditega . Episood 2007 aprillis Kannatanu A.N ütlused selle kohta, et kui ta oli teise lapsega rase, siis ta oli K.R-i vennanaise R.M juures kodus. Tuli K.R, kes tahtis temaga koos magama heita, kuis ta ei tahtnud, kuna mees oli purjus ja haises alkoholi järele. Selle peale sai ta vihaseks, lõi rusikaga mitu korda vastu keha, kõhtu, tiris juustest. Tal olid näol sinikad, silm paistetas üles ja ta jooksis sealt korterist ära. ( lk 27-28 ). Süüdistatava K.R-i ütlustega selle kohta, et ta kinnitab kannatanu ütlusi, kuid ta on rahvuselt mustlane ja neil on omad reeglid naistega suhtlemisel. Tema arvab, et ta käitub naisega õigesti. ( lk 27-28 ) Episood 20.06.2008 Kannatanu A N ütlused ( lk 1-4, 6-10 ) mille kohaselt tuli 20.06.2008 öösel koju tema elukaaslane K.R ning hakkas teda põhjuseta käte ja jalgadega peksma ning juustest tirima. Näkku peksmise tagajärjel hakkas tal ninast veri jooksma, hilisemal traumapunkti pöördumisel diagnoositi tal ninaluumurd . Kooselu 3 aasta jooksul K.R praktiliselt töötanud ei ole, nende kahe ühise lapse ülalpidamiseks midagi andnud ei ole,. Põhiline elatusallikas on lastetoetused ning abiraha. Süüdistatava K.R-i enda ütlustega selle kohta, et 20.06.2008 peksis ta tõesti oma elukaaslast ja võttis ära telefoni, mille 500 krooni eest maha müüs. Tarvitab amfetamiini. ( lk 11-14 ). Kohtuarstliku ekspertiisi arvamusega ( lk 18-20), mille kohaselt esines A.N haiglasse pöördumisel 02.07.2008 ninaluude murd, mis võib olla saadud rusikalöögist näkku määruses kirjeldatud ajal ja asjaoludel. Episood 24.09.2008 Kannatanu A.N ütlused selle kohta, et 24.09.2008 oli ta lastega Puru haigla nakkusosakonnas, kui ta oli tualetti läinud, siis tagasi tulles kuulis, et keegi on palatis. See oli K.R, kes võttis tema kapisahtlist 200 krooni ja korterivõtmed. Kui ta palus need 3 tagastada, siis K.R lõi teda ühe korra rusikaga vastu nägu ja jooksis ära . ( tl 23-26 ) ta palus med töötajaid, et K.R-i tema juurde rohkem ei lastaks. Episood 28.09.2008 Kannatanu A.N ütlused selle kohta, et 28.09.2008 pani ta lapsed magama ja läks poodi. Tagasiteel läks ta K.R-i venna V.S poolt läbi ja ütles, et K.R märatseb jälle. Koos V.S ja tema naise R.M läksid nad kodu poole ja nägid, kuid K.R tuleb neile vastu poolpaljaste lastega, kusjuures õues oli juba külm. Lapsed olid enne juba haiged ta kannatanu palus rahulikult lapsi koju viia ja magama panna. K.R süüdistas teda laste gaasiga mürgitamises ja hakkas peksma, lõi mitu korda rusikate ja jalgadega vastu nägu ja keha, lükkas ta pikali. Ta tahtis minna hommikul traumapunkti, kuid väiksemal lapsel tõusis palavik ja teda pandi mõlema lapsega jälle haiglasse. ( lk. 23-26). Tunnistaja R M ütlustega selle kohta, et 2008 aastal, kuupäeva täpselt ei mäleta, kuid oli juba külm, lumi oli maas, tuli nende poole A.N, kes palus tema tütrel Š käia tema laste järel, kuna nad olid üksinda kodus ja ta kartis Alekseid. Nemad koos mehe V.S läksid koos A.N elukoha poole ja vastu tuli K.R koos lastega, kes olid väga kergelt riides, mis ei vastanud ilmale. A.N hakkas K.R-i peale karjuma poolpaljaste laste pärast , haaras vankrist ja Aleksei tõukas teda. A.N kutsus välja politsei, kuid et ta ise oli purjus, siis politsei nendega rohkem rääkima ei hakanud. Nende vahel on korduvalt olnud skandaale ja kaklusi, politseid ja kiirabi on korduvalt välja kutsutud. ( lk 38-42 ). Ülaltoodud ütlusi kinnitab tunnistaja V N, kelle sõnade kohaselt on A.N tema tütar ning kohe kooselu algusest peale märkas ta tütrel muhke ja sinikaid. Tütar ei rääkinud tõtt ja ütles, et olla end ise ära löönud. Pärast tütar tunnistas, et K.R peksab teda süstemaatiliselt, on löönud ka siis kui ta rase oli.. 21.06 2008 helistas ta tütrele, kuid see oli välja lülitatud, külla minnes nägi ta näol sinikaid ning ninaluu oli katki. K.R olla teda peksnud, et mobiili ära võtta. Ka 2008 aasta septembris kui tütar oli lastega haiglas, siis helistas tütar ja palus haiglasse tulla laste juurde, et K.R olla käinud, raha ja korterivõtmed võtnud. Ta nägi tütrel silma juures punetust, mis järgmisel päeval läks siniseks. Tema jäänud haiglasse laste juurde ja mõne päeva pärast tuli jälle K.R, kuid ta ajas ta minema. ( lk 53-56 ) Ülaltoodu alusel on kinnitust leidnud asjaolu, et süüdistuses toodud neljal korral on K.R tarvitanud A.N suhtes füüsilist vägivalda, neist ühel korral on tekitanud kehavigastuse . Kolmel korral on vägivalla tarvitamine leidnud aset katseajal, see on peale Viru Maakohtu 02.04.2008 otsust, millega K.R-i karistati tingimisi 2 aasta 11 kuu ja 28 päeva vangistusega. Tegemist on otsese tahtlusega K.R-i poolt A.N valu põhjustada. Objektiivne külg on täidetud, sest igal süüdistuses toodud juhtumil on olemas KarS § 121 toodud koosseis. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 122 järgi. Karistus 4 Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et toimepandud tegu on eriti jõhker, sest see on toime pandud ühel korral raseda naise suhtes, teistel kordadel oma laste juuresolekul ning nende ema suhtes. K.R-i iseloomustavateks andmeteks on toimikus Karistusregistri õiend lk 59-61, mille kohaselt on ta alates 2006 aastast 7 korda väärteokorras trahvidega karistatud, trahvid tasumata, üks kord kriminaalkorras karistatud, teod on toime pandud katseajal, tarbib narkootikume, mille eest ka väärteokorras karistatud. Vastavalt lk. 62- 64 olevast Maksu-ja Tolliameti tõendist nähtub, et isikul puudus 20062007 praktiliselt sissetulek. 2007 aastal deklareeritud aastaseks sissetulekuks 2436 krooni. Seega vastavad tõele kannatanu A.N ütlused selle kohta, et elasid nad põhiliselt laste abirahast ja sotsiaaltoetusest. Ülaltoodu alusel ei ole võimalik K.R-i karistada rahalise karistusega , vaid talle tuleb mõista reaalne vangistus, millele tuleb liita kandmata karistus Viru Maakohtu 02.04.2008 otsuse järgi. Antud tingimusliku karistuse reaalsele täitmisele pööramise kohta on kohtus ka kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, milles taotletakse antud karistuse täitmisele pööramist. Ettekanne käesoleval ajal läbi vaatamata. Kriminaalmenetluse kulud, milleks on sundraha, ekspertiisi tegemise kulud, õigusabi tasu ja toimiku koopia tegemise kulud, tuleb välja mõista K.R-ilt. Karistuse kandmisele asumiseks tuleb lugeda K.R-i vanglasse saabumise päev. Kohtunik Eeva Levina 5