1-09-1767/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil
2. a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-1767 Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Prokurör Ruti Kilg Kriminaalasi V.F süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Taotlus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne V.F-ile tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Margus Suvi Süüdimõistetu V.F Kaitsja elukoht: xxx; isikukood xxx; töökoht: xxx - RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 427 lg 2 ja 432 lg 3, kohus määras: Jätta Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus V.F-ile Tartu Maakohtu 08.04.
3. a otsusega mõistetud liitkaristuse 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Lugeda Tartu Maakohtu 08.04.
4. a otsusega määratud üldkasulikust tööst kantuks 4 töötundi, V.F tuleb teha 846 (kaheksasada nelikümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd. Tõkend – vahistamine – tühistada ja vabastada V.F viivitamatult vahi alt. Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohus tunnistas 08.04.
5. a otsusega kokkuleppemenetluses V.F süüdi KarS § 424 järgi ning mõistis karistuseks 8 kuud vangistust ja liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendas kohus vangistuse 850 tunni üldkasuliku tööga, määrates selle tegemise ajaks kaks aastat. Otsus jõustus 16.04.
6. Kriminaalhooldusametnik esitas 16.12.
7. a Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles V.F-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, kuna ta on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Määratud üldkasulikust tööst ei ole ta sooritanud ainsatki tundi ning on omavoliliselt töökohalt lahkunud. Kohus kohaldas 03.02.
8. a V.F suhtes sundtoomist. Lõuna Prefektuur teatas kohtule, et sundoomist ei olnud võimalik täita, kuna V.F ei ela Tartus Vasara 25-512 ega Aardla 19-
9. Ta elab kusagil Tallinnas, täpne elukoht on teadmata. Tartu Maakohus kuulutas V.F 17.02.
10. a tagaotsitavaks ja kohaldas tõkendiks vahistamist. V.F peeti kinni 04.03.
11. a. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik jäi kohtus taotluse juurde pöörata karistus täitmisele, üldkasuliku töö tegemine ei sobi kokku V.F eluviisiga. V.F selgitas, et ta on elanud Tallinnas, kuid oma elukoha aadressi ta ei tea, tegemist on peatööettevõtja AS x korteriga. Ta tunnistab, et ei ole kriminaalhooldajalt luba küsinud oma elukoha vahetamiseks ja ei ole kriminaalhooldajale teatanud, kus ta viibib. Üldkasulikku tööd ta ei teinud, kuna aega selleks on veel piisavalt. Prokurör on seisukohal, et V.F tuleb saata kandma talle mõistetud vangistust, kuna ta on üldkasuliku töö tegemisest tahtlikult kõrvale hoidunud, kasutanud seda võimalusena lükata vangistust edasi. Samuti on ta käitumiskontrolli nõuded jätnud täitmata. Täitmiskohtuniku seisukoht Vastavalt KarS § 69 lg-le 6 võib kohus juhul, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörata kriminaalhooldusametniku ettekande alusel talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kohtunik leiab, et V.F on hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Kriminaalhooldusametnik on andnud kolmel korral talle võimaluse üldkasulikku tööd sooritada, lükanud selle tegemise aega edasi, et anda võimalus V.F muud tööd teha. Ajakava rikkumise eest on talle tehtud 2 kirjalikku hoiatust. Vaatamata sellele ei asunud V.F üldkasulikku tööd tegema, vaid lahkus 23.09.
12. a peale ca poole tunnist töötamist Eesti Rahva Muuseumist ilma tööandjat teavitamata. Kriminaalhooldaja kohtus V.F-iga viimast korda 06.10.
13. a, kui koostati uus ajakava töö tegemiseks. V.F tööle ei läinud ja ei olnud sellest ajast alates kriminaalhooldajale enam kättesaadav. V.F jättis ilmumata 10.11.
14. a kokkulepitud registreerimisele, lahkus oma elukohast ilma kriminaalhooldusametnikku informeerimata. Seega on süüdimõistetu rikkunud ka KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. V.F on Tartu Maakohtu 08.04.
15. a kohtuotsusega karistatud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et tal tuvastati 14.06.
16. a indikaatorvahendiga joove väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,75 mg/l kohta. 2 Alates
17. juulist
18. a loetakse liiklusseaduse § 20 lg 31 kohaselt juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. 01.07.
19. a muutus joobe tuvastamise kord. Joobeseisund tuleb tuvastada politseiseaduse peatükis V2 sätestatud korras. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma
20. jaanuari
21. a otsuses nr 3-1-1-112-09 öelnud, et kuigi politseiseaduse peatükk 52 reguleerib menetlusõiguslikke küsimusi, ei saa päri olla väitega, nagu saaks ka pärast
22. juulit
23. a tugineda joobe indikaatorvahendiga teostatud mõõtmisele. Nimelt tuleb KarS § 424 ühe objektiivse koosseisu tunnuse - s.o joobeseisundi - sisustamiseks pöörduda LS § 20 poole. LS § 20 lg 3 teine lause sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Nimetatud üldist joobeseisundi määratlust täpsustab alkoholijoobe osas LS § 20 lg 31, millest nähtub, et alkoholijoobe olemasolu on seadusandja sidunud konkreetse numbrilise näitajaga. Just lähtuvalt sellest, et alkoholijoove eeldab vältimatult teatud kindlat alkoholikontsentratsiooni veres, ei ole võimalik lugeda isikut alkoholijoobes olevaks ilma, et tema kehas olev alkoholi hulk oleks kindlaks tehtud. Alkoholi määra kindlakstegemine ei saa aga toimuda indikaatorvahendi abil.
24. novembril
25. a vastu võetud Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 7 lg 4 sätestab, et selle seaduse § 2 punktis 4 sätestatud karistusseadustiku § 424 muudatust ei kohaldata tagasiulatuvalt isikutele, kelle suhtes jõustus kohtuotsus enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega, s.o enne
26. juulit
27. a. Samas on Riigikohus oma 07.12.
28. a lahendis nr 3-1-2-2-07 punktis 17.8 öelnud, et kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel karistusest tingimisi vabastatud süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise küsimuse lahendamisel tuleb kohtul tuvastada, kas tegu, mille eest isikut karistati, on kuriteona karistatav ka kehtiva kriminaalseaduse järgi. Juhul kui see tegu ei ole enam kuriteona karistatav, on varem mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramine välistatud. KarS §-s 424 kriminaalkorras karistatava teoga on tegemist juhul, kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Kuna V.F joobeseisund on tuvastatud indikaatorvahendiga ja alkoholisisaldus on olnud ainult 0,75 mg/l kohta, tekib kohtul kahtlusi selles, kas tegemist oli sellise joobeseisundiga, mis on kuriteona karistatav ka käesoleval ajal. Kui tegemist ei ole kriminaalkorras karistatava teoga, on karistuse täitmisele pööramine välistatud. Antud juhul on tegemist kõrvaldamata kahtlusega, mis tuleb arvestada süüdimõistetu kasuks. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et vaatamata V.F vastutustundetule käitumisele, tuleb talle anda võimalus kanda karistus ära üldkasuliku töö näol ja seda vangistusena täitmisele mitte pöörata. V.F on aega üldkasuliku töö tegemiseks veel üle ühe aasta, s.o kuni
29. aprillini
30. Kuna V.F on viibinud 2 päeva vahi all, tuleb vastavalt KarS § 69 lg 1 lugeda kantud karistuseks 4 tundi üldkasulikku tööd (ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd). Seega tuleb V.F teha veel 846 tundi üldkasulikku tööd. Kohtunik 3