1-06-3235/7

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht 03.märts 2010 Tartu maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi täitemenetluses Kohtulahend Menetlus nr 1-06-3235 (kohtueelses menetluses nr 06284000070) Tartu Maakohtu

1. mai 2006 otsus G.B süüdimõistmises KarS § 121 järgi ja karistamises rahalise karistusega 30 päevamäära, s. o 1500 krooni osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Täitmiskohtunik Kalev Kuningas Prokurör Süüdimõistetu Marja-Liina Talimaa G.B (isikukood xxx; viimane teadaolev elukoht x.xxxxxxxx x xxxxx-xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx ) Taive Peedosaar Kohtutäitur RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus
2. Tunnistada KarS § 82 alusel Tartu Maakohtu
3. mai 2006 otsuse täitmine G.B-le mõistetud tasumata rahalise karistuse 1500 krooni osas aegunuks. Täiendavad otsustused
4. Saata määruse koopia sissenõudjale, kohtutäiturile, prokuratuurile. Selgitused kohtumäärusele
5. Selgitada: 3.1 rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (täitemenetluse seadustiku (™S) § 207 lg 2); 3.2 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED 1.Asjaolud G.B on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
6. mai 2006 otsusega ja karistatud karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära, s. o 1500 krooni. Kohtuotsus on jõustunud 18.mail 2006 ja täitmisele pööratud. Kohtutäitur on esitanud 28.septembril 2009 kohtule avalduse asenduskaristuse määramiseks. Kohtutäitur on esitanud 19.veebruaril 2010 kirja, mille kohaselt kohtutäiturile ei ole teada aegumist välistavaid asjaolusid. 2.Kohtu põhjendused KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Täitemenetluse seadustiku (™S) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (™S § 207 lg 1) KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat. Kohtutäitur on loendanud täitetoimingud, millised ta on kohtuotsuse täitmiseks läbi viinud. Kohus eeldab, et kohtutäitur on teinud kõik vajalikud täitetoimingud võlgnevuse sissenõudmiseks. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei ole tuvastanud asjaolusid otsuse täitmise aegumise peatumise kohta. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. G.B on süüdi mõistetud KarS § 121 järgi, s. o II astme kuriteos. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga. Kuivõrd rahalise karistuse täitmise aegumist ja rahalise karistuse sissenõude aegumise kohaldamiseks ettenähtud asjaolud saabusid enne KarS § 82 muudatuste jõustumist, siis puudub igasugune alus kohaldada KarS § 82 lg-s 5 sätestatut. Kuivõrd rahalise karistuse täitmise aegumist ja rahalise karistuse sissenõude aegumise kohaldamiseks ettenähtud asjaolud saabusid enne KarS § 82 muudatuste jõustumist, siis puudub alus võtta seisukoht rakendusssätete puudumise suhtes. Kuivõrd puuduvad asjaolud, millest saaks järeldada rahalise karistuse täitmise aegumist või rahalise karistuse sissenõude aegumist välistavate asjaolude olemasolu, otsuse jõustumisest on möödunud rohkem kui 3 aastat, asenduskaristuse regulatsioon ei ole täitemenetluses piisavalt toiminud, siis tuleb tunnistada KarS § 82 alusel Tartu Maakohtu
7. mai 2006 otsuse täitmine G.B-le mõistetud tasumata rahalise karistuse 1500 krooni osas aegunuks. Seega tuleb kohtutäituri avaldus asenduskaristuse määramiseks jätta sisuliselt läbivaatamata seoses otsuse täitmise aegunuks tunnistamisega. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
8. peatüki §-des 383 –
9. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalistele, keda see puudutab. Kalev Kuningas Kohtunik