summas 11 400 krooni koos lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 4 kuud – tühistada osaliselt rahatrahvi suuruse osas.
-19 lg.2 alusel mõista V.H-le karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 9000 (üheksa tuhat) krooni. Ülejäänud osas jätta Ida nr.2440,09,013866 muutmata. Politseiprefektuuri 24.11.2009 otsus väärteoasjas 1 V.H kaebus rahuldada osaliselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 12.03.
lg.4 ja pani toime
Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Andres Visnapuu 24.11.2009 otsusega väärteoasjas nr.2440,09,013866 määrati V.H-le
summas 11 400 krooni ja
V.H esitas 15.12.2009 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kergendada karistust rahatrahvi suuruse ja juhtimisõiguse äravõtmise osades. Kaebuse kohaselt leidis selle esitaja, et määratud karistus on väga karm. Väärteo toimepanemist kaebuse esitaja kahetses ja kinnitas, et sõidab väga korralikult ilma Liikluseeskirja rikkumisteta. Kaebuse kohaselt on alkoholi sisaldumine seotud preparaadi Doppel Herz kasutamisega. Kaebuse esitaja majanduslik seisukord ei ole hea, kuna kasvatab alaealist last. Maakohtu istung Maakohtu istungil toetas kaebuse esitaja kaebust karistuse osas, palus rahatrahvi suurust vähendada ja lisakaristust mitte kohaldada. Kaebuse esitaja selgitas, et alaealisele tütrele maksab ta vabatahtlikult elatist, lisaks sellele kasvab tema peres veel alaealine poeg ja võimalusel toetab ta oma täiskasvanut tütart, kes on üliõpilane. Kaebuse esitaja elukaaslane on lapsehoolduspuhkusel tasuga 3600 krooni kuus. Kaebuse esitaja saab ise kuus umbes 5000 krooni sissetulekut. Kohtuvälise menetleja esindaja maakohtu istungil kaebusega ei nõustunud ja palus see jätta rahuldamata. 2 Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning ära menetlusosalised, leidis, et V.H kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. kuulanud Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et V.H-le on koostatud väärteoprotokoll
-19 lg.2 rikkumise kohta ja teda on karistatud samal alusel rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmisega.
-19 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi. Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas alkoholijoove on tuvastatud seaduse kohaselt, kas V.H juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis ja kas karistus selle teo eest on määratud kooskõlas kehtiva seadusega. Vastavalt
Vastavalt Politseiseaduse §15-8 lg.1 kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga. Nagu nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise 05.11.2009 protokollist ning selle väljatrükist (t.l.7-8), on alkoholijoove V.H tuvastatud indikaatorvahendiga Lion 500 nr. 11638A391 ja tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARAF – 0006. Vastavalt eelnimetatud protokollile oli indikaatorvahendi näit 0,49 mg/l ja tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus 0,53 mg/l. Ülaltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et eeltooduga, samuti kaebuse esitaja kinnitusega nii kaebuses kui maakohtu istungil, on tõendatud, et V.H juhtis väärteoprotokollis sätestatud ajal ja kohas mootorsõidukit, ületades seejuures lubatud alkoholipiirmäära. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt nii asja materjalide kui asja kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega leidnud kaebuse esitaja poolt väärteo toimepanemine tõendamist, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta 3 on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorras kaitsmise huvisid.
-19 lg.2 kohaselt karistatakse sellise väärteo eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja määranud kaebuse esitajale karistuseks rahatrahvi 190 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puudusid. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleval juhul on sanktsiooni keskmine määr 150 trahviühikut. Karistuse (rahatrahvi) suuruse mõistmisel arvestab maakohus järgmisi asjaolusid: - karistust kergendava asjaoluna väärteo toimepanemise tunnistamist nii kaebuses kui ka maakohtu istungil - karistust raskendavate asjaolude puudumist -
-19 lg.2 sätestatud vahemik alkoholisisalduse kohta ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,25 – 0,74 milligrammi, keskmine sisaldus seega 0,50 milligrammi ühes liitris. Kaebuse esitajal oli tuvastatud alkoholisisaldus 0,53 mg/l, seega veidi keskmist näitu ületavana - kaebuse esitaja varasemat karistatust väärteo korras - kaebuse esitaja sissetulekut ja ülalpeetavaid. Maakohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurus 190 trahviühiku ulatuses ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Arvestades kõiki asjaolusid leiab maakohus, et kaebuse esitajale tuleb mõista rahatrahv ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, seega 150 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 9000 krooni. Maakohus leiab, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada ka eelnimetatud suurusega rahatrahviga. Eeltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja 24.11.2009 otsus väärteoasjas nr.2440,09,013866 tühistada rahatrahvi suuruse osas ja mõista kaebuse esitajale rahatrahv väiksemas summas. V.H kaebus selles osas kuulub rahuldamisele. Vastavalt
-19 lg.3 p.1 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise 4 õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Karistusregistri väljavõttest (t.l.15-17) nähtub, et kaebuse esitajat on küll korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, kuid mitte kordagi
Samas nõustub maakohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et käesolevas asjas on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine vastavalt
Maakohus arvestab siinkohal muuhulgas nii varasemate väärtegude arvu, kui seda, et käesolev väärtegu on väärteoprotokolli järgi toime pandud Jõhvis Jaama tn.4 juures, s.t. linnas. Alkoholijoobes auto juhtimine linnas tekitab lisaks kaebuse esitajale ohu ka paljudele teistele liiklejatele. Nagu nähtub Karistusregistri väljavõttest, on kaebuse esitajale juba 2008.aastal määratud lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 2 kuud. Maakohus leiab, et väärtegude, k.a. analoogsete väärtegude, toimepanemisest hoidumiseks on lisakaristuse määramine käesoleval juhul põhjendatud, samuti peab maakohus põhjendatuks määratud lisakaristuse tähtaega – 4 kuud. Kuigi
-19 lg.3 p.1 näeb lisakaristuse minimaalmäärana ette lisakaristuse kohaldamise tähtajaga 3 kuud, ei ole minimaalmäära kohaldamine antud juhul põhjendatud. Samas on käesolevas asjas määratud lisakaristuse tähtaeg – 4 kuud – lähedal minimaalsele tähtajale.Maakohus leiab, et vaid rahatrahvi määramine ei avalda kaebuse esitajale vajalikku mõju edaspidi süütegude toimepanemisest hoidumiseks. Eeltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja 24.11.2009 otsus väärteoasjas nr.2440,09,013866 jätta lisakaristuse kohaldamise ja selle tähtaja osas muutmata. V.H kaebus selles osas rahuldamisele ei kuulu. Kaebuse esitaja põhjendusi rahatrahvi suuruse vähendamiseks maakohus arvestas. Eraldi ühtegi põhjendust lisakaristuse kohaldamata jätmiseks, mida maakohus saaks hinnata, ei ole kaebuse esitaja esitanud ei kaebuses ega maakohtu istungil. Nagu nähtub kaebuse esitaja poolt maakohtu istungil väljendatust, töötab ta käesoleval ajal ühes firmas raamatupidajana. Maakohus ei leia, et sellisel ametikohal töötades on ilmtingimata vajalik juhtimisõigus. Anne PALMISTE Kohtunik Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 16.06.10 №oremreferent Liivi Õun 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.