4-10-1369/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-10-1369 (2390.10.000316) Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2010.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Sekretär Kersti Särgava Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kärdla jaoskonna piirkonnapolitseinik Kaupo Känd Väärteo asi E.M-i kaebus Lääne Prefektuuri Kärdla konstaablijaoskonna
2. aprilli 2010.a otsuse nr 10220092831769 muutmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
3. juuni 2010.a Menetlusalune isik E.M – sündinud xxx *, *, * kodanik, IK xxx, *, ülalpeetavaid *, * töökoht * *, elukoht *. RESOLUTSIOON
4. Jätta E.M-i kaebus rahuldamata.
5. Jätta E.M-ile, IK xxx, elukoht *, Lääne Prefektuuri Hiiumaa konstaablijaoskonna
6. aprilli 2010.a otsus nr 10220092831769 LS § 74 36 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse osas muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, teatades Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul põhjendatud kassatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. konstaabli- haridus, ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 36 Kaevatava otsusega karistati E.M LS § 74 lg 2 p 1 alusel rahatrahviga 21 trahviühiku ulatuses 1260.- krooni suuruses summas, kuna tema viibis
7. aprillil
8. a kell 04.28 Hiiumaal Käinas Mäe tänaval alkoholijoobes 0,66 mg/l ja liikus pimedal ajal kõnniteeta ja valgustamata teel ilma helkuri või süüdatud laternata. E.M karistusega ei nõustu. Ta tunnistab küll, et viibis pimedal ajal väljas ilma helkurita või laternata ja tunnistab ka eelnevat alkoholi tarvitamist, kuid leiab, et temale määratud karistus on liiga range, sest midagi ju ei juhtunud. E.M oli
9. aprilli 2010.a õhtul alustanud Käinas sõbra sünnipäeva tähistamist mitme pudeli õllega ning keskööl suundunud alkoholi tarvitanuna ja ilma helkurita, mille kandmine on pimedal ajal jalakäijale kohustuslik, Carriba klubisse, kus pidu kestis koos alkoholi tarvitamisega kuni baari sulgemiseni öösel kell 04.
10. Baarist lahkus E.M koos sõpradega ning liikus jälle ilma helkurita ja alkoholi tarvitanuna tagasi sünnipäevalapse kodu poole, kuid varsti pidas neid kinni politseipatrull. Kuna E.M laulis Saaremaa valssi, siis heitis politsei neile ette lärmamist ja kuna neil puudusid helkurid, siis karistas politsei teda ning veel üht sõpra kiirmenetluse korras helkurita liiklemise eest. E.M ei saanud algul aru, miks teda karistatakse, kuid siiski karistusele vastu ei vaielnud. Laulmist ta lärmamiseks ei pidanud ning midagi ei kahetsenud. Hiljem sai E.M aru, et teda oli karistatud helkurita liiklemise eest ja sõpra samuti, kuid sõber oli saanud tunduvalt väiksema karistuse. Seetõttu peab ta oma karistust liiga rangeks ja palub trahvi vähendamist. Tema arvates oli ka väärtegu vähese ohtlikkusega. E.M töötab ning teenib kuus 15 000 kuni 16 000 krooni, mis on elamiseks piisav. Sõber õpib ning oli väärteo toimepanemise ajal praktikal. Seetõttu palub E.M temale mõistetud karistust vähendada. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt liikus E.M koos sõpradega
11. aprilli 2010.a öösel Käinas pärast baari sulgemist tiheda liiklusega, kõnniteeta, valgustamata teel, olles alkoholijoobes ja ilma pimedal ajal kohustusliku helkurita või süüdatud laternata. Kuna seltskond üritas laulda, mis tundus aleviku uneajal lärmina, pidas politseipatrull nad kinni ning selgus, et E.M on alkoholijoobes ning ilma helkurita. Sellise käitumisega seadis E.M ohtu nii enese kui ka kaasliiklejate turvalisuse, kuid ta ei saanud sellest aru ning midagi ei kahetsenud. Seetõttu oli ta karistuse ära teeninud ning politsei karistas teda kiirmenetluse otsusega rahatrahviga 21 trahviühiku ulatuses 1260.- krooni suuruses summas, arvestades väärteo raskust ja süüaluse sissetulekut. Maksimaalselt oleks teda võinud karistada kuni 6000.- kroonise trahviga. E.M oma väärteost aru ei saanud ning midagi ei kahetsenud ning seetõttu on kohtuvälise menetleja arvates selline karistus igati põhjendatud. Karistuse mõistmisel on arvestatud väärteo raskust, süü suurust ja ka menetlusaluse sissetulekut. Seetõttu palub kohtuväline menetleja
12. aprilli
13. a. kiirmenetluse otsuse nr 10220092831769 E.M-i suhtes jätta muutmata. KOHTU PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, sealhulgas poolte ütlusi ja kirjalikke tõendeid, leiab, et E.M viibis
14. aprilli
15. a öösel kell 04.28 Käinas Mäe tänaval alkoholijoobes 0,66 mg/l ja liikus pimedal ajal kõnniteeta ja valgustamata teel ilma helkuri või süüdatud laternata, mis on pimedal ajal kohustuslik, rikkudes LE § 25 sätteid ja pannes seega toime LS § 74 36 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. E.M tunnistab, et on eeltoodud viisil käitunud ja süüdi helkuri kasutamata jätmises, kuid ei nõustu temale määratud 1260.- kroonise rahatrahviga, sest ei saa aru oma süü raskusest ning pealegi on sõbrale sama teo eest määratud karistus märksa kergem. Kohus leiab, et selline karistus on aga E.M-i suhtes igati õiglane, vastab seaduse mõttele ja on sellega kooskõlas. LS § 74 36 lg 2 p 1 näeb sellise väärteo eest karistusena ette rahatrahvi kuni 6000.- krooni. E.M-ile on määratud karistuseks trahv 1260.- krooni, mis on tunduvalt alla neljandiku. E.M oli väärteo toimepanemise ajal alkoholijoobes ja väljendas end uneajal valjuhäälselt. Tema poolt toimepandud õigusrikkumine oli ohtlik, sest seadis pimedal ajal ohtu mitte ainult tema enda vaid ka kaasliiklejate elu ja tervise. Vaatamata öisele ajale liikus Käinas pärast baari sulgemist tänavatel ja teedel ka teisi liiklejaid, kasvõi politseiauto ja süüaluse venna sõiduk. E.M ei saa ikkagi veel aru oma teo raskusest ja ei kahetsenud midagi, seega kergendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. E.M-i puhul on kohtuväline menetleja arvestanud ka asjaoluga, et menetlusalune töötab ja saab korralikku sissetulekut 15 000.- – 16 000.- krooni kuus ning määratud trahvi maksmine ei saa talle osutuda ülejõu käivaks. E.M-i käitumise ja sissetuleku arvestamist näitab ka sõbrale määratud väiksem karistus, sest sõber tunnistas oma süüd ning praktikandina ei omanud ta märkimisväärset sissetulekut. Seega on kohtuväline menetleja talitanud igati seaduspäraselt ja õiglaselt ning arvestanud kõiki asja tehisolusid ja süüdlase isikut. Seetõttu on ka E.M-ile määratud kariostus igati õiglane ning seaduslik ja tuleb jätta muutmata. Arvestades eeltoodut ja juhindudes V™S §-dest 132-134 ja 155 jätab maakohus E.M-i kaebuse Lääne Prefektuuri Kärdla konstaablijaoskonna
16. aprilli
17. a. kiirmenetluse otsuse nr 10220092831769 muutmiseks rahuldamata ning otsuse muutmata. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik