Otsus kiirmenetluses oli isikule kätte antud allkirja vastu 01.05.2010. 03.05.2010 esitas V.F kaebuse Viru Maakohtule tema suhtes 01.05.2010 kiirmenetluses tehtud otsuse peale. KAEBUS Kaebaja väidab, et talle määratud rahatrahv summas 1800 krooni on ebaproportsionaalselt suur toimepandule. Arvestada tuleks kaebaja arvates järgmisi asjaolusid. Rikkumine leidis aset teelõigul, kus tavaliselt lubatud kiirus on 90 km/t. Piirang oli ajutine teeehitustööde tõttu. Kuna piirangumärgid vaheldusid 50 km/t, 70 km/t ja kohati 30 km/t, on lihtne eksida õige kiiruse valikul. Rikkumine leidis laupäeval, mis teeehitustöid ei teostatud. Seega rikkumisest tulenev oht on väiksem. Kaebaja ei ole kordagi varem karistatud. 3 Arvestada tuleks kaebaja karistust kergendavaid asjaolusid. Otsuse märgitud sõna „kahetseb“ ei näita tegelikult, et kohtuväline menetleja oleks kahetsusega arvestanud karistuse määra valimisel. Karistus eesmärk pole riigikassa täitmine ega tohi isikut põhjendamatult koormata. V.F avaldas (05.05.2010 esitatud avalduses), et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjendused: Isikule määratud karistus 1800 krooni ei ole ebaproportsionaalselt suur.
Kuna isik nõustus kiirmenetlusega, samuti väljendas kahetsust, mis on kergendav asjaolu, siis arvestati sellega, et karistusmäär võib olla alla sanktsiooni kesmise määra- alla 3000 krooni. Kiiruse režiimi rikkumine on suurema korduvusega rikkumised, mille tõttu karistuse määramisel arvestatakse õiguskorra katimise huvidega ehk jälgitakse, et karistuse määr oleks piisavalt mõjuv. Piisav hoolikas juht on võimaline jälgima piiranguid puudutavat info. Oht on küll väiksem, kui rikkumise ajal konkreetset teedeehitustöid ei toimu, kuid see ei anna alust rikkumise õigustamiseks. Kehtivate karistuste puudumine on karistuse määramisel arvestatud. KOHTU SEISUKOHT V™S § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga millest nähtub, et 01.05.2010 kell 11.05 xxx mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker Dual nr DC083479, seadmele tehtud test 01.05.2010 kell 10.30, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati seisvast patrullautost. Mootorsõiduk lähenes 2 sõidurajaga vastassuunalisel teel, liikus üksinda. Kiirust mõõdeti sirgel teelõigul 2-3 sekundi jooksul. Kiiruse mõõtmisel oli 4 seadme lugem 74 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 50 km/h, määramatus +- 3 km/h, seega ületamine on 21 km/h võrra. Fikseeritud näitu näidati juhile. Tunnistajaks on kaasatud M. Vxxx. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Menetlusalune isik ei vaidlustanud ega vaidlusta ka kaebuses tema juhitud auto kiirust väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas. Ka kohtul ei ole alust kahelda kiiruse mõõtmise õigsuses. Kohus tuvastas, et V.F poolt juhitud mootorsõiduk liikus Ida-Viru maakonnas Kohtla vallas Narva mnt 160.kilomeetril kiirusega 74+- 3 km/h. LE § 126 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini kui liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. Eelnimetatud teelõigul on lubatud maksimaalse sõidukiiruse piiranguks on 50 km/h. V.F sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 74 +3 km/h, seega ületamine vähemalt 21 km/h võrra.
-22 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ( see on 6000 krooni – 1 trahviühik on 60 krooni). Seega pani menetlusalune isik toime
-22 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut. Kaebuse esitaja palus vähendada rahatrahvi summat, leides, et rahatrahvi summa on esimese rikkumise puhul ebapropüorsionaalselt suur. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Kohus leiab, et karistuse määramisel arvestati karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, samuti muid KarS § 56 tulenevaid karistamise aluseid – õiguskorra kaitsmise huvisid ning võimalust mõjutada süüdlast. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole märgitud, et on olemas isiku karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on põhjendatult arvestatud kahetsus.
Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on 30 trahviühikut, s.o 1800 krooni. See on veidi üle ühe neljandiku sanktsiooni maksimummäärast. 5 V.F ületas kiirust 21 km/t võrra, kusjuures
Sellest tulenevalt leiab kohus, et V.F-i poolt toimepandud rikkumine on selle sanktsiooni piirides väiksema ohu tasemega.
-22 lg 1 järgi ettenähtud rikkumine ( kiiruse ületamine kuni 20 km/t võrra) on karistatav rahatrahviga kuni 30 trahviühikut ehk kuni 1800 krooni. Seega on loogiline ja põhjendatud, et
-22 lg 2 alusel ettenähtud kiiruse rikkumise eest võib määrata rahatrahv 1800 krooni, kui kiirust on ületatud selle raamistiku, 21-40 km/t võrra, alla poole lähedale. Sellest tulenevalt, ei leia kohus, et V.F-ile määratud rahatrahv summas 1800 krooni kiiruse ületamise eest 21 km/t võrra oleks ebaproportsionaalselt suur. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ja rõhutab, et kiiruse ületamise puhul on tegemist rikkumisega, mis esineb liikluses suurema korduvusega ja selle rikkumise olemusest tulenev oht on liiklusturvalisuse seisukohalt oluliselt märgatav. Isegi kui laupäeval ei teostata teel ehitustöid, ei tähenda see, et piiranguid võib teatud määral eirata. Ka sel juhul ei lange rikkumisest tulenev oht ära. Ja seda on põhjusel, et teistel juhtidel, kes täidavad piiranguid ka laupäeval ehk teedeehitustööde puudumise ajal, on õigus arvata, et kõik teised juhid käituvad piiranguid järgides. Kohus nõustub, et juht ei ohusta sel juhul teedel ehitustöölisi. Ühe liiklusosaleja mittekorrapärane ja ettearvamatu käitumine teel ohustab liiklusturvalisust. Kohus leiab, et V.F-ile karistuse määramisel summas 1800 krooni arvestati õiguskorra kaitmise huvidega piisaval määral. Samuti selline karistuse määr on kohtu arvates piisav, et mõjutada V.F-i hoiduda edasoidi süütegude toimepanemisest. V.F on varem karistamata. Kohus ei tuvastanud kaebuse arutamisel, et V.F-ile määratud rahatrahv summas 1800 krooni oleks tema jaoks põhjendamatult koormav. Kaebaja on majanduslikult kaitstud, omab alalist tulu toovat tegevust (kohtutäitur). 1800 kroonine trahv jääb alla isegi riigi kehtestatud miimimumpalgale 4350 krooni, rohkem kui kahekordselt. KOHTU MEE™ED V.F kaebus tuleb jätta rahuldamata ja V.F suhtes kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri välijuht Aleksandr Urb poolt tehtud 01.05.2010 otsus kiirmenetluses 10220992312375muutmata. Kohtunik 6 Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Kohtuotsus jõustus 29.06.2010 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.