1-09-13115 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2009. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-13115 (09230106561) Kohtunik Märt Toming Kohtuistung

§ 15lg 2 järgi vabadusekaotus 5 kuud; 3. Tartu Maakohtu 07.09.2000 otsusega Kr

K § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat; 4. Ida-Viru Maakohtu 31.05.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2,

§ 140lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 4 aastat; 1 5. Kohtla-Järve Linnakohtu 17.10.2001 otsusega Kr

K § 140 lg 2 p 2,

§ 139lg 2 p 2 ja § 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 4 aastat; 6. Harju Maakohtu 09.02.2004 otsusega Kar

S § 331 järgi vangistus 1 aasta 7 kuud ja 21 päeva;

1. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 09.08.2006 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat;
2. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 13.09.2007 otsusega KarS § 200 lg 1; § 215 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2; § 199 lg 2 p 4 ja § 183 lg 2 p 2 järgi vangistus 2 aastat (02.12.2008 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määrusega vabastati H.I karistuse kandmisest ennetähtaegselt ning talle määrati katseaeg 1 aasta. Karistuse ärakandmata osa oli 3 kuud, mis pöörati Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 30.07.2009 kohtumääruse alusel täitmisele ning vastavalt Tallinna Vangla andmetele arvestatakse karistuse kandmise algust alates 11.08.2009 ja karistusaja lõpp on 11.11.2009) Väärteokorras karistatud 5 korda Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON
3. H.I süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud.
4. H.I süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta.
5. KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistused täies ulatuses, mõistes liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.
6. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada H.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta.
7. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada H.I-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.09.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 3 (kolme) kuu võrra ning mõista H.I-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud.
8. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 26.04.2009 kuni 10.08.2009 ja samuti täitmisele pööratud vangistuse aeg alates 11.08.2009, lugedes mõistetud liitkaristuse 1 aasta ja 3 kuud ärakandmise algust alates H.I kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 26.04.
10. H.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1275 (üks tuhat kakssada seitsekümmend viis) krooni ja 60 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „H.I, 1-09-13115, kaitsjatasu“.
11. H.I-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.I, 1-09-13115, sundraha“.
12. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju 2 Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
13. Asitõendid: mobiiltelefon №kia 5800, mobiiltelefoni LG Slide, mobiiltelefoni №kia 3250 ning fotoaparaat Canon Digital Ixus 70, mis on omanikele tagastatud, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel nende vallasasjade omanikele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: H.I süüdistatakse selles, et tema tungis 26.04.2009 kella 08.40 paiku Tallinnas, Kivila ja Muhu tänava vahelisel tühermaal kinnipidamise käigus kallale ametiülesandeid täitvale Põhja Politseiprefektuuri Isikuvastaste kuritegude talituse politseijuhtivinspektor JJ´ile, lüües viimasele korduvalt rusikaga näo-, pea- ja kehapiirkonda, tekitades selliselt kannatanule vastavalt patsiendikaartidele ninaluude murru. Seega H.I pani võimuesindaja suhtes toime vägivalla seoses tema ametikohustuste täitmisega, so KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse H.I selles, et tema, olles isikuks, keda on karistatud 13.09.2007.a. Harju Maakohtu poolt muuhulgas KarS § 199 lg 2 p 4 alusel, võttis uuesti 26.04.2009 kella 03.15 paiku Tallinnas aadressil Randvere tee 115 asuva hotelli „Ecoland” vastuvõtulaua sahtlist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil mobiiltelefoni №kia 5800 maksumusega 7000 krooni, mobiiltelefoni LG Slide maksumusega 3000 krooni, mobiiltelefoni №kia 3250 maksumusega 2500 krooni ning fotoaparaadi Canon Digital Ixus 70 ning lahkus nimetatud esemetega hotellist. Seega H.I pani toime võõra vallasasja äravõtmise, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav H.I seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud, kui tähelepanu tuleb pöörata sellele, et süüdistatav ei tunginud kallale politseiametnikule, küll tarvitas vägivalda. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 26.04.2009 koostatud kannatanu NS ülekuulamisprotokollide kohaselt viibis ta 26.04.2009 tööl hotellis „Ecoland“, läks tualettruumi ning tagasi tulles kell 03:30 avastas, et retseptsiooni laua sahtel oli avatud asendis ning sahtlist oli varastatud mobiiltelefon №kia 5800 maksumusega 7000 krooni, roosat/musta värvi mobiiltelefon №kia maksumusega 2500 krooni, mobiiltelefon LG Slade maksumusega 3000 krooni ning 3 • • • • • • kliendi fotoaparaat. Peale seda helistas kannatanu oma telefoni numbrile. Talle vastas vene keelt kõnelev meesterahvas ning teatas, et on valmis asjad tagastama 5000 krooni eest. Leppisid kokku, et saavad kokku Lasnamäel. Kannatanu teavitas koheselt juhtunust ka politseile. Meesterahvas, kellega ta sai kokku Muhu tänaval, oli tema jaoks võõras. Kannatanu leppis kokku meesterahvaga kohtumise järgmisel hommikul kell 8:
14. Samuti oli kokkulepe politseitöötaja JJ . Peale seda, kui kannatanu oli meesterahvaga kokkusaanud, näitas talle varastatud asju ning hakkas kauplema, tuli nende juurde politseitöötaja ja ütles „Seis! Politsei.“ Seepeale hakkas meesterahvas rusikatega politseiniku lööma. Appi tuli teine politseinik ja neil õnnestus meesterahva käed raudu panna. Kannatanule tagastati politsei poolt asjad ning tsiviilhagi ta esitada ei soovi. (t/l 13; 4-6; 31-34) 26.04.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks mobiiltelefon №kia 5800 XpressMusic, mobiiltelefon LGSlade ning fotoaparaat Canon Digital IXUS
15. (t/l 8-14) 26.04.2009 koostatud tunnistaja VK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl 26.04.2009 pidi koos politseijuhtivinspektori JJ minema kinni võtma meesterahvast, kes varastas hotellist „Ecoland“ 3 mobiiltelefoni ja fotoaparaadi. Meesterahvas vastas kannatanu kõnele ning oli nõus need asjad tagastama 5000 krooni eest. Esialgselt lepiti kokku, et saavad kokku Mustakivi keskuse juures. Hiljem teatas meesterahvas kohtumiskohaks Muhu ja Kivila tänaval asuva tühermaa. Kannatanuga oli kokkulepe, et kui meesterahvas hakkab andma esemeid üle liigutab ta seljatagant koti ettepoole. Kella 08:40 paiku märkas tunnistaja, kuidas Juri jookseb kannatanu poole. Seejärel meesterahvas lõi mitu korda Jurit ning nad kukkusid maha. Tunnistaja hakkas koheselt nende juurde jooksma. Samal ajal meesterahvas jätkas Juri peksmist. Kui jõudis nende kuuldeulatusse hõikas “Seis, politsei! Lõpetagu vägivallatsemine.“ Meesterahvas ei reageerinud. Seejärel pani tunnistaja meesterahva käed raudu. Samal ajal jooksis nende juurde kannatanu tuttav noormees.(t/l 15-17) 26.04.2009 koostatud kannatanu JJ´i ülekuulamisprotokollide kohaselt tema olles tööl 26.04.2009 pidi koos komissar VK´iga minema kinni võtma meesterahvast, kes varastas hotellist „Ecoland“ mobiiltelefonid. Esialgselt leppisid kannatanu ja meesterahvas kokkusaamis kohaks Mustakivi keskuse, seal teatas meesterahvas kohtumiskohaks Muhu ja Kivila tänava tühermaa. Kannatanuga oli kokkulepe, et kui meesterahvas hakkab andma esemeid üle liigutab ta seljatagant koti ettepoole. Märganud kannatanu signaali, hakkas ta neile lähenema. Tema hüüdis „Seis! Politsei“ ning näitas töötõendit. Meesterahvas ei reageerinud, vaid viskas jalgratta eemale, keeras tema poole ja hakkas teda rusikaga näkku lööma. JJ´i haaras meesterahva käest kinni, nad kukkusid maha, ta jäi tema alla ning meesterahvas jätkas tema peksmist näo ja keha piirkonda. Samal ajal tuli komissar V. Kissel hõikas „Seis! Politsei. Lõpetage vägivallatsemine!“ ning tõmbas tema pealt meesterahva ära. Juhtunut nägi pealt kannatanu ja tema tuttav noormees. Pärast kurjategija kinnipidamist leiti tema taskust kolm mobiiltelefoni. Kurjategijaks osutus H.I. (t/l 20-21; 25-26) 26.04.2009 koostatud patsiendikaardist nähtuvalt 26.04.2009 kell 11:18 diagnoositi JJ´il ninaluude murd. (t/l 22; 23-24) 26.04.2009 koostatud isiku läbivaatuse protokollist ja fototabelist nähtuvalt tuvastati isiku JJ´i läbivaatusega järgmised kuriteojäljed: nina huuled turses, jooksis verd, kätel kriimustused ja kaelal marrastused. (t/l 27-30) 26.04.2009 koostatud tunnistaja AN´i ülekuulamisprotokolli kohaselt üürib ta korterit aadressil: xxx. Nädal aega enne juhtunut tuli tema juurde H.I, kes palus luba mõned päevad tunnistaja juures ööbimiseks. 25.04.2009 läks H.I linna. Hommikul kella 7:00 ajal tuli ta tagasi ning näitas kolme mobiiltelefoni ja fotoaparaati. Rääkis, et varastas need ning kavatseb need kannatanule tagastada raha eest. Palus tunnistajalt jalgratast ning lahkus koos varastatud esemetega. Ühe telefoni jättis ta koju. 26.04.2009 helistati tunnistajale politseist ja paluti ära tuua mobiiltelefon, mis H.I oli korterisse jätnud. Tunnistaja andis vabatahtlikult mobiiltelefoni politseile üle. (t/l 35-39) 4 • • • • 15.05.2009 koostatud tunnistaja SDülekuulamisprotokolli kohaselt on ta hotelli „Ecoland“ juhataja ning NSon nende firma OÜ Agilan administraator. Ööl vastu 26.04.2009 varastati muuhulgas ka hotellile „Ecoland“ kuuluv mobiiltelefon LG Slade. Mobiiltelefon tagastati ning OÜ Agilan tsiviilhagi esitada ei soovi. (t/l 40-42) Väljatrükist Harju Maakohtu 13.09.2007 kohtuotsusest nr 1-07-7205 nähtub, et H.I-le mõisteti KarS § 200 lg 1; § 215 lg 2 p 1 - § 25 lg 2; § 199 lg 2 p 4 ja § 183 lg 2 p 2 alusel lõpliku karistusena vangistus 2 aastat (t/l 76-77) 26.04.2009 koostatud kahtlustatava H.I ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 26.04.2009 sisenes hotelli „Ecoland“ fuajeesse, vajutas kutsenupule, kuid keegi ei reageerinud. Seejärel võttis sahtlist 3 mobiiltelefoni ja fotoaparaadi ning sõitis taksoga kesklinna. 1,5-2 tunni pärast helistati ühele nendest telefonidest, mis ta varstanud oli. Helistas tütarlaps, kes väitis olevat nende telefonide omanik ning pakkus talle raha varastatud esemete eest. H.I oli nõus asjad tagastama 5000 krooni eest. Määras kohtumise Muhu ja Kivisilla tänavate vahelisele alleele. Seejärel sõitis tuttava A. N ´i juurde. Jättis ühe telefoni sinna, eesmärgiga jätta see endale. Palus A. N ´ilt jalgratast. Asjade omanik helistas talle 08:30 ning nad said kokku. Pärast seda kui tütarlaps raha välja võttis, jooksis nende juurde meesterahvas, kes karjus talle „Seis! Politsei.“ Ta kargas jalgrattalt maha ning lõi teda mitu korda rusikaga vastu nägu ja pead. Politseinik haaras tal kehast kinni ning nad kukkusid asfaldile. Seejärel peksis ta teda vasaku ja parema käega vastu keha. Samal ajal jooksis nende juurde veel üks meesterahvas, kes nimetas end samuti politseinikuks. Seejärel pandi tal käed raudu. Kahetseb toimepandut. (t/l 48-53) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007-2008 oli 0 krooni. (t/l 62) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava H.I süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute NSja JJ´i ütlusi, tunnistajate VK´i, AN´i ja SDütlusi, asitõendite vaatlusprotokolli, isiku läbivaatuse protokolli, patsiendikaarti, Harju Maakohtu otsuse väljatrükki, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava H.I käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, kes oli viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust. Seega oli H.I KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt H.I võttis 26.04.2009 kella 03.15 paiku Tallinnas aadressil Randvere tee 115 asuva hotelli „Ecoland” vastuvõtulaua sahtlist kolm mobiiltelefoni, fotoaparaadi ning lahkus. Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud võõraste vallasasjade omastamise eesmärki, näitab süüdistatava objektiivne käitumine seda, et ta on võõrad vallasasjad ära võtnud eesmärgiga need vallasasjad ebaseaduslikult omastada. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust so KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteona. Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava H.I käitumine kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi, so võimuesindaja suhtes vägivalla toime panemisena tema ametikohustuste täitmisel. Nii süüdistatava kui ka kannatanu ja tunnistajate ütluste alusel on kohus veendunud, et vägivalla kasutamine kannatanu suhtes on tõendamist leidnud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt H.I, saades aru, et politsei on teda tulnud kinni pidama koos varastatuga, osutas vastupanu teda kinni pidama tulnud politseiametnikule, lüües teda rusikaga näo-, pea- ja kehapiirkonda, tekitades kannatanule tervisekahjustusi. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et tegemist oli vägivallaga, 5 mille ajendiks oli kannatanu poolt konkreetsetest võimuesindaja ametikohustustest tulenev käitumine, mis oli suunatud kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku kinnipidamisele. Süüdistatav pidi aru saama, et tegemist on teda kinni pidama tulnud politseiametnikuga, kuivõrd politseiametnik esitles end politseinikuna. Küll järeldab kohus süüdistatava käitumisest seda, et süüdistatav soovis säilitada valdust varastatud võõraste vallasasjade üle nagu ka oma vabadust. Ootamatu nn vahelejäämine ilmselgelt tingis süüdistatava raevuka reaktsiooni ja ta lõi esimesena kannatanut. Samas jätkas ta kannatanu peksmist ka siis kui kannatanu oli selili tema all ning selline vägivald väljus juba kinnipidamisele vastuhakkamisest. Sellise isiku vastu vägivalla tarvitamine on kohtu arvates vägivalla tarvitamine võimuesindaja suhtes. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on antud kohtueelsel menetlusel õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatava toimepandut kahetsenud, mida peaks arvestama karistust kergendava asjaoluna. Samas kuritegude toimepanemisel üles näidatud järjekindlus, varastatu müügi soov ja kinnipidamisel vastupanu osutamine sunnivad kohut sellesse kahetsusse suhtuma ettevaatlikult ning kohus ei pea võimalikuks avaldatud kahetsust karistust kergendava asjaoluna arvestada, kuivõrd see kahetsus ei ole siiras. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka järjekordse varavastase kuriteo toimepanemine. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 8 korda ja väärteokorras 5 korda. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt, mida süüdistatav eelnevalt juba jõudis tõestada, kuivõrd tema suhtes tingimuslikult kohaldamata jäetud karistus pöörati täitmisele. Karistuse määra valikul KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest lähtub kohus süü suurusest ning sellest, et varalist kahju ei tekkinud, sest varastatu saadi kätte ja tagastati omanikele. Samas nähtus süüdistatava käitumisest, et ta soovis ebaseaduslikult omastada suhteliselt suure väärtusega võõraid vallasasju. Samas oli süüdistatav ka mugav ning selle asemel, et hakata varastatud kuskil realiseerima, otsides selleks võimalusi, pidas ta lihtsamaks varastatu lihtsalt tagasi müüa. Taolisi asjaolusid arvestades peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse küll oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid ei pea võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras. Mis puudutab karistuse mõistmist KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, siis on süüdistatav võimuesindajat rünnates tekitanud kannatanule tervisekahjustusi ninaluude murru näol, mis ei ole enam tõukamine või muu valu põhjustav vägivald. Karistuse määra valikul lähtub kohus ka ründe aktiivsusest. Kriminaalasjas üle kuulatud kannatanu ja tunnistajad selgitasid, et süüdistatav mitte ei löönud korra politseiametnikku, vaid lõi korduvalt politseiametnikku näkku ja kui politseiametnik oli pikali kukkunud, jätkas politseiametniku peksmist. Selline käitumine viitab süüdistatava käitumise erilisele jõhkrusele, mida kohus peab karistuse määra valikul oluliseks. Taoline süüdistatava käitumine 6 välistab kohtu arvates karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse kahe erinevaliigilise ja erineva tahtlusega toime pandud kuriteo toimepanemises, leiab kohus, et mõistetavad karistused kuuluvad täies ulatuses liitmisele. Kuna aga süüdistatav on eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest ennetähtaegselt vabastatud ning Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 30.07.2009 kohtumääruse alusel on ärakandmata 3 kuuline vangistus pööratud täitmisele, siis tuleb mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 2 alusel liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus täies ulatuses. Märt Toming kohtunik 7