lg 3,
lg 1,
lg 1 p 4 alusel välja mõista R.N-ilt riigituludesse menetluskuluna 1164.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „R.N, 1-06-11232, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „R.N, 1-06-11232, menetluskulu“. 2 Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, Kohtute Raamatupidamiskeskusele, prokurörile, kaitsjale ja allkirja vastu R.N-ile. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 1,
lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus.
lg 1 ja
lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD R.N on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab R.N talle 02.04.2009.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 209 lg 2 p 1,3,4 järgi karistuseks mõistetud 4 aastat 4 kuud vangistust. 28.06.2010.a kohtuistungil avaldas R.N soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. R.N on talle mõistetud karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 1 p-s 2 märgitud aja – vähemalt poole karistusajast. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R.N on kriminaalkorras karistatud kokku 7-l korral, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Esimest korda karistati R.N kriminaalkorras 1996.a. R.N on kuritegude toimepanemise eest karistatud nii arestiga kui ka vangistustega ning vangustustega nii tingimisi kui ka reaalselt ärakandmisele kuuluvate vangistustega, kuid R.N on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab R.N 02.04.2009.a Harju Maakohtu kohtuotsuse alusel karistust nii vangistuses karistuse kandmise ajal kui ka vangistuse kandmise järgselt toimepandud kelmuste eest. Kohtuotsuses kajastatu kohaselt kannab R.N karistust arvukate kelmuste eest – vähemalt 37 kelmuse eest – müüs olematuid traktoreid ja teisi sõidukeid ning pakkus olematut tööd Soomes. 02.04.2009.a Harju Maakohtu kohtuotsusega vabastati R.N kohtuotsuse kuulutamisel vahi alt ja kandmata jäänud karistust – 1 aasta 1 kuu 1 päev määrati KarS § 74 lg 1, KarS § 75 lg 1, KarS § 75 lg 2 p 1 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga mitte pöörata täitmisele. 2 3 14.12.2009.a Harju Maakohtu määrusega pöörati vangistuse ärakandmata osa – 1 aasta 1 kuu 1 päev vangistust täitmisele, kuna R.N ei täitnud nõuetekohaselt talle katseajaks pandud ühte kontrollnõuet ja ühte kohustust – alates 06.08.2009.a ei ilmunud enam registreerimisele ja jättis igakuiselt kannatanutele hüvitamata vähemalt 2000.- krooni tsiviilhagi. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt puudub R.N vabaduses elukoht ja töökoht ning puudub ka toetav sotsiaalne võrgustik; R.N-i naistuttav on vaid üheks kuuks valmis pakkuma R.N-ile peatuspaika; R.N puudub tööharjumus, vabaduses oli sissetulek juhuslikku laadi. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt on R.N väljakujunenud kuritegelik käitumismuster, tal puudub püsiv tööharjumus ning risk uuteks kuritegudeks on kõrge. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvmuses ei nõustu R.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega. R.N-i avaldatu kohaselt on ta LEMPS & PRIIT SERVICE OÜ omanik ja see hakkab tegelema autoremondiga ja ruumid on tal selleks olemas. Äriregistris kajastatu kohaselt on R.N LEMPS & PRIIT SERVICE OÜ juhatuse liige. Samas ei ole R.N-i avaldatust nähtuvalt see äriühing tema juhtimisel tegutsenud ja tegutsema hakanud. R.N-i avaldatu ja ka viimases kohtuotsuses kajastatu kohaselt on R.N suured võlgnevused (tsiviilhagid), mistõttu võib olla osaühingu käivitamine raskendatud. Eeltoodud asjaoludel kogumis ei ole põhjendatud R.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. R.N-i puhul on jätkuvalt kõrge uute kuritegude toimepanemise oht ning käitumiskontrolli nõuetest registreerimsikohustust ja tsiviilhagi igakuiselt hüvitamise kohustust ta katseajal järgida ei suutnud. Vangistuse ajal ei ole resotsiliseerivaid tegevusi toimunud - uue kuriteo toimepanemise riskid on maandamata. Lisaks välistab R.N-i suhtes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise ka asjaolu, et tal puudub vabanemise järgselt elukoht. R.N-i naistuttava A.V. pakutud peatuspaik oma elukohas 1-ks kuuks viibimiseks ei ole käsitletav kriminaalhoolduseks nõutava elukohana. Ainuüksi asjaolud, et R.N distsiplinaarkaristused puuduvad ja tema enda väitel olevat ta nüüdseks oma naistuttavaga ära leppinud ja seetõttu olevat tal olemas ka kindel elukoht, ei anna küllaldast ja piisavat alust tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. R.N-i naistuttav A. V. ei ole kohtule midagi teatanud selle kohta, et nüüdsel ajal ta lubaks R.N enda pere juures elada. Ka kriminaalhooldusametnik ei ole kohtule teatanud ühtegi uut asjaolu seoses kriminaalhooldaja kirjalikus arvamuses märgituga selle kohta, et A. V. on valmis vaid 1-ks kuuks võimaldama R.N-ile peatuspaika. R.N-ile anti 02.04.2009.a kohtuotsusega võimalus, viibida vabaduses, kuid R.N jättis selle võimaluse enda süülisest käitumisest tingituna kasutamata – ei täitnud registreerimiskohustust ja ei tasunud igakuiselt 2000.- krooni tsiviilhaginõuete katteks. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis käesoleval ajal annaksid kohtule 3 4 põhjendatud aluse selleks, et R.N-ile veelkordselt uuesti samasisuline võimalus anda ja ta vangistusest ennetähtaegselt vabastada. 14.12.2009.a Harju Maakohtu määruse alusel täitmisele pööratud 1 aastat 1 kuud 1 päeva vangistust kannab R.N alates 08.12.2009.a, s.o ligikaudu 7 kuud. Varasemalt on R.N vanglas kandnud palju pikemaajalisi vangistusi, kuid ka need ei ole muutnud teda distsiplineeritumaks ja ei ole pannud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kuna 7-st kuust pikemajalised vangustused pole pannud R.N uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ja kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid vajaliku hoolikusega täitma, siis pole kohtul alust arvata, et käesoleval juhul R.N oma käitumist vabaduses muudaks - vangistuse ajal ei ole R.N-i suhtes resotsialiseerivaid tegevusi toimunud (liiga lühikese karistusaja tõttu). Kaitsja taotluse, jätta osa kaitsjatasust riigi kanda, jätab kohus rahuldamata, kuna isikliku toimiku andmetel ei ole R.N töövõimetu, tal on olemas enda äriühing LEMPS & PRIIT SERVICE OÜ, mille juhatuse liikmeks ta on, ning käesolevat määrust kaitsjatasu väljamõistmist käsitlevas osas on võimalik edasiselt täita vähemalt 7 aastat. R.N on võimalus enda võlgnevust tasuda veel vähemalt järgneva 7 aasta jooksul ja kuna tal on olemas endale kuuluv äriühing, siis selle äritegevuse edenedes on tal võimalus ka enda võlgnevus tasuda. Kohtul ei ole käesoleval ajal alust arvata, et menetluskuluna kaitsjatasu hüvitamine käiks R.N-ile järgneva 7 aasta jooksul ilmselt üle jõu (
Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.