järgi ning karistuseks on mõistetud 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 720 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 24 kuud.
lg 4 alusel kohustati V.K üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja käitumiskontrolli teostamiseks määrati V.K katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 04.06.2008.a. 05.02.2009.a Tartu Maakohtu määrusega pöörati karistuse ärakandmata osa, mis oli 11 kuud kolm päeva vangistust, täitmisele ja vangistuse algust arvestati 23.01.2009.a. 17.09.2009.a Tartu Maakohtu määrusega vabastati V.K vangistusest enne tähtaega. Kohus määras, et ärakandmata karistust ei pöörata V.K suhtes täielikult täitmisele, kui ta ühe aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle
lg 1 ja
lg 2 p 2,4,7,8 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas – Tähe 4-27, Jõgeva linn; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, ei tarvita alkoholi ja narkootikume, ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, asub ametlikult tööle hiljemalt ühe kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul ametlikult töötuna arvele, osaleb sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb selles osalemise kohustuslikuks.
p 2 alusel hakkas katseaeg kulgema määruse jõustumisest ja V.K vangistusest vabanemisest. V.K vabanes vangistusest 29.09.2009.a kaks kuud ja 26 päeva enne karistusaja lõppu. 03.06.2010.a esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande, milles teeb ettepaneku pöörata V.K karistus täitmisele, kuna ta ei ole suhtunud tõsiselt temale antud võimalusse kanda karistust vabaduses, vaid on jätkanud mõtlematult oma varasemat eluviisi. Ettekande kohaselt on V.K 30.04.2010.a tuvastatud Tartu linnas joove ja politseipatrull on toimetanud ta kainenema ning koostanud väärteoprotokolli
Lisaks on 27.05.2010.a politseikonstaabel A. Gromovi poolt kontrollitud V.K alkoholijoovet Jõgeval Pargi t 27, indikaatorvahendi näit oli 0,64. Protokollist selgub, et V.K oli tarvitanud nii õlut kui viina. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja esitatud ettepaneku juurde ja palus karistuse täitmisele pöörata. Teisi kohustusi täitis V.K korralikult, kuid rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mis on olnud ka tema põhilisteks riskideks uute kuritegude toimepanemisel. Prokurör toetas esitatud ettepanekut ja leidis, et karistuse kandmata osa tuleb täitmisele pöörata. V.K-le on antud korduvaid võimalusi karistust vabaduses kanda, kuid ta ei ole neid kasutanud. V.K ise selgitas, et oli tõepoolest tarvitanud katseajal alkoholi, kuna ei arvanud, et sellele nii ranged tagajärjed saabuvad. Esimesel korral oli ta olnud sünnipäeval Tartus ja hiljem ööklubis, kus ka sõpradega koos tarvitas alkoholi. Miks tegi seda ka teisel korral, 2
lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Antud säte ei anna kohtule alternatiivi, kas karistust täitmisele pöörata või mitte nagu seda teeb
Kriminaalhooldaja ettekandest ja süüdimõistetu enda seletusest kohtus nähtub, et V.K rikkus korduvalt talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seega ei täitnud ta nõuetekohaselt talle ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel pandud kohustusi. Kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa oli 29.09.2009.a seisuga, s.o V.K vabanemisel enne tähtaega Tartu vanglast, kaks kuud 26 päev vangistust. Kohus leiab, et puudub käesolevalt alus V.K vahistamiseks ja kohus määra süüdimõistetule tähtaja ise vanglasse ilmumiseks. V.K karistuse kandmist arvestatakse alates tema karistuse kandmisele asumisest. Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.