, § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 4 kuud.
lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, allutades D.M katseajaks käitumiskontrollile kriminaalhooldaja järelevalve alla 18-kuulise katseajaga. Erakorralise ettekande kohaselt on D.M-i katseaeg kulgenud ebarahuldavalt. Hooldusalune on pikema perioodi vältel eiranud registreerimiskohustust, ei teavitanud kriminaalhooldajat oma plaanist elukohta vahetada, lahkus loata, hoidis kõrvale kriminaalasja kohtulikust menetlusest ja oli tagaotsitav. Katseaja jooksul ei ole D.M asunud tasuma rahalisi kohustusi, tõendid selle kohta puuduvad. Ka on ta katseajal toime pannud uusi väärtegusid, mille eest mõistetud rahatrahvide tasumise kohta tõendeid ei ole. Kriminaalhooldust eirava käitumise tõttu ei ole võimalik tegelda hooldsualuse probleemidega, et suunata teda õiguskuulekale teele. Eeltoodust lähtudes on tehtud ettepanek D.M-i katseaja pikendamiseks 6 kuu võrra ning taotletud määrata tema kriminaalhooldus ümber Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonda seoses tema elamaasumisega Tallinna. Kohtu järeldus Kohus, tutvunud ettekande ja selle juurde lisatud materjalidega leiab, et taotlus D.M-i katseaja pikendamiseks on põhjendatud. Ettekandest ja registreerimislehest nähtub, et süüdimõistetu on ignoreerinud registreerimiskohustust, rikkudes registreerimiskohustust viiel järjestikusel kuul. Kuigi Harju Maakohtu otsuse järgi pidi kriminaalhooldus toimuma Tallinnas, toimus D.M-i elukoha vahetus seoses tema tööleasumisega Järvmaal Vao Söevabrik OÜ-sse ning sellega seoses ka kriminaalhoolduse ümbermääramine Järvamaale. Ettekande kohaselt oli hooldusalune kriminaalhoolduse ümbermääramise protseduuriga kursis ning tema kirjalik seletus, et ta on saanud kriminaalhooldaja juhistest valesti aru, ei ole tõsiseltvõetav. Lisaks on D.M isik, kes on ka varem olnud kriminaalhooldusel ning peab olema teadlik süüdimõistetu kohustustest käitumiskontrolli ajal, sealhulgas sellest, et elukoha vahetuseks peab olema kriminaalhooldusametniku luba. Ka ei ole ettekande kohaselt D.M katseajal asunud tasuma rahalisi kohustusi. Lisaks eelnevale nähtub Karistusregistri andmetest, et D.M-i on katseajal karistatud erinevate liiklusalaste väärtegude eest kokku 4 korral ning kohtul puuduvad andmed rahaliste karistuste tasumise kohta. Kuigi D.M-i katseaeg on kulgenud kriminaalhooldaja hinnangul ebarahuldavalt, ei ole kriminaalhooldaja pidanud vajalikuks veel karistust täitmisele pöörata. Kohus on seotud selles osas taotlusega, andes D.M-ile võimaluse õigustada nii kriminaalhooldaja kui ka kohtu usaldust.
Erakorralise ettekandega on taotletud ka süüdimõistetu kriminaalhoolduse ümbermääramist. Nimetatud taotluse jätab kohus läbi vaatamata, kuna
MS §-st 427 ei nähtu, et see kuuluks täitmiskohtuniku kompetentsi. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 432 lg-test 1 ja 4,
MS §-st 383 rahuldab kohus taotluse katseaja pikendamise osas. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.