lg 4 alusel pöörata täitmisele S.H-le Tartu Maakohtu 20.03.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-3847 mõistetud karistus 5 (viis) kuud vangistust. S.H suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb jätta muutmata kuni määruse jõustumiseni ja
maist 2010.a, s.o tema vahistamisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK S.H on Tartu Maakohtu 20.03.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-3847 süüdi tunnistatud
lg 1 järgi ning karistuseks on mõistetud 5 kuud vangistust.
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsusega rahuldati OÜ Pentastar tsiviilhagi ning S.H-lt mõisteti OÜ Pentastar kasuks välja 40357,93 krooni.
lg 2 p 1 alusel määrati S.H-le käitumiskontrolli ajaks kohustus asuda heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasudes igakuiselt tsiviilhagi katteks vähemalt 2000 krooni kuni tsiviilhagi täieliku heastamiseni. S.H määrati käitumiskontrolli ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 28.03.2009.a. 14.09.2009.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Liliana Perk kohtule erakorralise ettekande S.H kohta, milles tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei täida süüdimõistetu kohtuotsusega pandud kohustust heastada igakuiselt kuriteoga tekitatud kahju, tasumata on 3 kuu maksed. 06.10.2009.a kohtuistungiks tasus süüdimõistetu tsiviilhagi katteks 8000 krooni ning esitas kohtule maksekorraldused. Kohus võttis erakorralise ettekande teadmiseks ning jätkas S.H suhtes kriminaalhooldust. 30.12.2009.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Pille Maasen kohtule teistkordse erakorralise ettekande S.H kohta, milles teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei täida süüdimõistetu registreerimiskohustust, ei esita dokumente kohustuste täitmise kohta ning ei heasta kuriteoga tekitatud kahju. 20.01.2010.a kohtuistungil esitas süüdimõistetu kohtule maksekorralduste koopiad 8000 krooni tasumise kohta samal kuupäeval ning põhjendas registreerimiskohustuse mittetäitmist haigusega, kuid tõendit selle kohta ei esitanud. Kohus lükkas asja arutamise edasi. 28.04.2010.a kohtuistungile süüdimõistetu ei ilmunud. Kutse kohtuistungile võttis süüdimõistetu isiklikult vastu eelmisel kohtuistungil. Kriminaalhooldaja teatas kohtuistungil, et süüdimõistetu täitis registreerimiskohustust viimati 01.03.2010.a, veebruari makse kohta lubas kviitungi tuua 10.03.2010.a, kuid ei toonud. Eelmisel istungil esitatud 20.01.2010.a maksekorralduste kohta tegi kriminaalhooldaja järelepärimise Nordea Panka, kust selgus, et sel kuupäeval S.H poolt OÜ-le Pentastar teostatud ülekandeid tegelikult ei tuvastatud. Kohus kuulutas S.H KrMS § 140 lg 1 alusel tagaotsitavaks ja KrMS § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 kohaselt valis tõkendiks vahistamise. 14.05.2010.a S.H tabati. Kohus küsitles 14.05.2010.a KrMS § 131 lg 4 alusel peale vahistamist. Küsitlemisel selgitas S.H, et oli ajanud istungi aja segamini ja arvas, et istung on alles 28.05.2010.a. Registreerimiskohustust ei ole ta täitnud, kuna viibis Soomes ja Eestis käis vaid nädalavahetustel. Maksekohustust ei ole ta peale eelmist istungit samuti täitnud. 07.06.2010.a jäi kriminaalhooldaja esitatud ettepaneku juurde, et S.H vangistus täitmisele pöörata. S.H ei ole täitnud maksekohustust. Lisaks ei ilmunud ta määratud aegadel registreerima kriminaalhooldaja juurde, ei võtnud ka telefoni teel ühendust, ei elanud kindlaksmääratud kohas, ei teatanud kriminaalhooldajale töökoha vahetusest ega avaldanud ka enda uut töökohta. S.H käitumine on olnud kriminaalhooldust takistav ja kriminaalhoolduse jätkamine ei ole võimalik. Prokurör toetas kriminaalhooldaja ettepanekut, kuna S.H ei ole täitnud talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Nagu ettekandest ja kohtuistungil antud seletustest nähtub, hoiab S.H ilmselt kõrvale kriminaalhoolduse teostamisest. Ta ei ole täitnud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ega täiendavalt pandud maksekohustust, kuigi talle on korduvalt ja väga põhjalikult selgitatud nende sisu ja täitmise kohustuslikkus. S.H on kahel kohtuistungil andnud lubadusi jätkata edaspidi korralikult kohustuste täitmist, kuid pole seda teinud, vaid on asunud lisaks maksekohustuse rikkumisele eirama ka kontrollnõudeid - ei elanud kindlaksmääratud kohas ja ei ilmunud registreerimisele ega teatanud töökoha muutusest. Ühtegi mõjuvat põhjust kontrollnõuete ja kohustuste mittetäitmise kohta S.H kohtuistungil esitada ei osanud. Tema selgitustest nähtus, et tegelikult ta töötas ja sai ka töötasu. Samuti nähtub tema kinnipidamisaktist, et kinni peeti ta 14.05.2010.a Jõgeva linnas, s.o tööpäeval, seega pole õige ka tema väide, et Eestis viibis ta vaid nädalavahetustel, mistõttu ei saanud kriminaalhooldaja juurde ilmuda. Kohus leiab, et S.H on suhtunud vastutustundetult talle pandud kohustuste täitmisse ja ei ole õigustanud talle antud võimalust vabaneda vangistuse kandmisest. Karistus tuleb pöörata täitmisele, vangistuse algust arvestada ajast, mil ta kinni peeti. S.H poolt 20.01.2010.a kohtuistungil esitatud №rdea panga maksekorralduste osas, millede põhjal S.H väidab, et ta on kannatanule maksed sooritanud, kuid pank ja kannatanu seda ei kinnita ning esineb kahtlus maksekorraldustes olevate andmete muutmisele, saadab kohus materjalid kontrollimiseks prokuratuuri, et selgitaks ega S.H tegevuses ei esine
Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.