lg 4 alusel määrata A.H-le katseajaks 1 (üks) aasta.
Kohustada A.H täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järelxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1
lg 2 alusel määrata A.H-le katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle mitte hiljem kui 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest või töö mitteleidmisel võtta ennast arvele töötuna; 2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 3) pöörduda psühhiaatri vastuvõtule mitte hiljem kui 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest ja spetsialisti äranägemisel läbida ravikuur; 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Määrus A.H suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna vangla Harju kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu A.H karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A.H on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 03.04.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-566
p 1 järgi ning karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.08.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 10 kuud 14 päeva vangistust, lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 12 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.06.2009.a ja lõpeb 30.04.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 24.05.2010.a. Tartu Vangla edastas 19.05.2010.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 06.07.2010.a seisuga on A.H kandmata karistusaeg 9 kuud 24 päeva vangistust. A.H on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 1) 15.08.2007.a Harju Maakohtu poolt
järgi 1 aasta vangistust, lõplikuks karistuseks 10 kuud 14 päeva vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta A.H tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et vaatamata asjaolule, et isik on sooritanud katseajal uue kuriteo, on kõrvale hoidnud kohtumenetlusest, vanglas toime pannud 2 distsiplinaarrikkumist, võiks ta siiski vabastada enne tähtaega. Antud isikut ei ole varem reaalse vangistusega karistatud ja ehk see karistus on avaldanud sellist positiivset mõju, et ta hoidub tulevikus kuritegudest. Ta on läbinud vanglas sõltuvusvastase programmi Convictus. Vangla ja kriminaalhooldaja ei toeta küll isiku vabastamist, kuid kriminaalhooldaja leiab, et antud isiku võiks vabastada enne tähtaega, kuid lõpptähtajale lähemal tähtajal, kui seda oli ettekande koostamine. Ettekanne koostati aprillis, praegu on juuli. Seda arvestades asub prokurör seisukohale, et A.H-le võiks võimaluse anda, talle määrata kohustused, mis peaksid ära hoidma uute 2
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. A.H on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik leiab, et A.H vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Kuigi süüdimõistetu kannab karistust kuriteo eest, millise ta pani toime katseajal ja ei ilmunud ka määratud ajal kohtusse ning karistust kandma, leiab kohus, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus näidata, et ta on teinud karistusest järeldused. A.H ei ole varem vangistuses viibinud ja käesolevaks ajaks on ta viibinud vanglas üle aasta, mis võiks olla piisavalt pikk aeg selleks, et isik saaks teha vajalikud järeldused, kui tal on reaalne tahe muutuda. Ta on läbinud enda sõltuvusprobleemi lahendamiseks Convictus programmi ja on valmis võtma endale katseajaks erinevaid kohustusi. Eelmisel katseajal kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega kohtule esitatud materjalide põhjal tal probleeme ei olnud. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et A.H vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb süüdimõistetule lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna ka kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel läbida määratavad ravid. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb A.H
lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale vabanemist hiljemalt 1 kuu jooksul või töö mitteleidmisel võtta ennast arvele töötuna. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude laadi ja sellest tulenevalt tema käitumisriske, tuleb tal
lg 2 p 7 alusel katseajal keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Kuna A.H karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui aasta, tuleb
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.