← Eesti

1-08-10897/35

Obsah (7)§ 76§ 75§ 78§ 424§ 63§ 65§ 69

Kriminaalasi nr 1-08-10897 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuli 2010.a Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-10897 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Mar

§ 76lg 1, maakohus määras: Vabastada R.F Tartu Maakohtu 22.

augusti 2008.a. otsusega mõistetud karistuse 10 kuud 13 päeva vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

§ 76lg.4 alusel määrata katseaeg 1 aasta.

Kohustada R.F*d katseajal järgima

§ 75lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

  1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele
  2. esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta
  3. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks
  4. saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks 1

(4)

§ 75

lg.2 p.2,4,8 alusel määrata R.F*le katseajaks järgmised lisakohustused: 1.Mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. 2. asuda tööle 14 päeva jooksul alates vabanemisest või võtta töötuna arvele töötukassas. 3.osaleda liiklusohutusprogrammis 4.tasuda täitemenetluses olevaid rahalisi nõudeid alates tööle asumisele järgnevast kuust igakuuliselt vähemalt 850 krooni. Määrata R.F kriminaalhoolduse teostamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus R.F suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks kriminaalhooldusosakonnale.

§ 78

lg.2 alusel hakata R.F katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu R.F karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 31.05.2010.a esitanud Tartu Maakohtule R.F kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Tartu Maakohtu 22.08.2008.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-10897 tunnistati Ergo kaeramaa süüdi

§ 424

ja § 329 järgi ning karistuseks mõisteti

§ 63

lg 1 kohaldamisega 7 kuud vangistust.

§ 65

lg.2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 20.05.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 29 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga. Määrusega 02.12.2009 pöörati kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistuse osa 10 kuud 13 päeva

§ 69lg.6 alusel täitmisele alates 27.11.2009.

Esimest korda esitas Tartu Vangla kohtule esildise R.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks 12.04.

  1. Kohus määrusega 20.04.2010 jättis materjali läbi vaatamata, kuna seisuga 20.04.2010 oli R.F vangistust ära kantud 4 kuud 23 päeva. Tartu Ringkonnakohus määrusega 14.05.2010 jättis maakohtu määruse muutmata. Toimikust nähtub, et Tartu Maakohtu 02.12.2009 määrusega on R.F-ile 22.08.2009 otsusega mõistetud karistus täitmisele pööratud ja tal on ärakandmisele kuuluvat vangistust 10 kuud 13 päeva, karistuse kandmise algust loetakse 27.novembrist
  2. Karistusaja algus seega 27.11.2009.a, karistusaja lõpp 10.10.2010.a. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et R.F-ile soovitatakse riskide maandamiseks mitte tarbida alkoholi ja narkootikume, viia kriminaalhooldusametnikuga läbi motiveeriv vestlus. Suhteid päritoluperekonnaga hindab R.F heaks. R.F on vanglale andnud teada, et ta on oma 4-aastase lapse hooldaja ja laps elab praegu R.F isa juures. Alkoholi tarvitamine oli harv, alkoholitarvitamise sagedus ja kogused iseenesest riski 2

(4)ei tähenda. On olemas eeldused olla seaduskuulekas kodanik, probleemide põhjuseks impulsiivsus ja mõtlematu tegutsemine. R.F on tema enda sõnul jõudnud samuti järeldusele, et tema käitumine ei ole olnud ühiskonna normidega arvestav, ta mõistab oma senise käitumise hukka, on motiveeritud edaspidi käituma korralikult ja täitma katseaja tingimusi. Tulevikuks on seatud realistlikud positiivsed eesmärgid. Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei nõustu R.F vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Kogutud informatsioon ei anna kindlust, et R.F vabaduses suhtub tõsiselt kriminaalhoolduse nõuete täitmisesse, soovib ja on suuteline oma elustiili muutma. Kaks korda on ta juba kriminaalhooldusel olnud sama teo alusel. Ühel korral sooritas ta katseajal uue kuriteo ja teisel korral rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ega teinud nõutavas ulatuses üldkasulikku tööd. On õige, et R.F on olemas kindel elukoht, toetavad lähedasedema, isa, isa elukaaslane, vend. Isa juures elab aeg-ajalt ka R.F poeg Enrico. Lähedased on sõnades väljendanud kriminaalhooldusametnikule, et R.F on oma senise käitumise suhtes väga kriitiline, ta on emotsionaalselt stabiilne ja ka eesmärgiks on seadnud stabiilse elu saavutamise- töötamise ja oma poja eest hoolitsemise. Lähedased on lubanud R.F vabanemisel toetada kuni iseseisva sissetuleku saamiseni. Kriminaalhooldaja arvates mõjutab R.F käitumist vabaduses asjaolu, et R.F ei tunnista oma alkoholiprobleemi. See on ka vabaduses riskifaktoriks- ta ei näe vajadust muutusteks. Riski sisaldavad ka mõtlemine ja käitumine- R.F on küll avaldanud, et ta soovib elada seaduskuulekat ja täisväärtuslikku elu, kuid ettekande koostaja on lähtuvalt varasematest kokkupuudetest seisukohal, et R.F ei sobi kriminaalhooldusele. Kohtuistungil 05.07.2010.a süüdimõistetu avaldas, et ta asub vabanemisel elama isa juurde Voika 4-4. ÜKT jäi tegemata, kuna tal oli ka põhitöö ja mõlemat ei jõudnud korraga teha. Ta ei ole ametlikult töötanud, kuna ülemus ei olnud sellest huvitatud, hiljem kui omal käel autosid remontis, siis ei saanud ennast tööle võtta. Ta on nüüd nõus täitma lisakohustusi, mitte tarvitama alkoholi. Alkoholi tarvitamise keeldu ei ole tal varem olnud. Joomisega ei olnud suuri probleeme, oli see, et kui oli joonud, tahtis autorooli minna. Vabanemisel läheb kõigepealt tööbüroosse, tööd leidma. Otsib tööd ka mujalt. On valmis hakkama võlgasid maksma. Prokurör on arvamusel, et R.F kuritegude põhjuseks on tema enda rumalus ja vale eluviis. Tal ei ole olnud seni kohustusi, mis paneks talle vastutuse teiste inimeste eest. On eeldusi, et R.F saab vabaduses seaduskuulekalt hakkama kui on kaine, talle tuleks panna kõik kriminaalhooldaja taotletud lisakohustused. Prokurör ei tee ettepanekut R.F vabastamise kohta. Kohtu seisukohad R.F on süüdi tunnistatud ja karistatud teise astme kuriteo sooritamise eest:

§ 76

lg 1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega või (p.2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Kuna R.F-ile mõistetud karistus on 10 kuud 13 päeva, siis tuleb tal vabanemiseks karistusest ära kanda vähemalt 6 kuud vangistust. 6 kuud sai R.F kantud maikuus 2010. 3

(4)Seega on käesolevaks ajaks R.F saabunud

§ 76

lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg, see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et R.F-ile tuleb anda võimalus vabanemiseks ennetähtaegselt kriminaalhoolduse järelevalve alla. Kohus nõustub prokuröri ja vangla seisukohaga selles osas, et ilmselt on R.F kuritegude põhjuseks peamiselt valed hoiakud ja mõtlematu käitumine. Kohus on ka esmalt karistust mõistes pidanud võimalikuks, et valesid hoiakuid ja mõtlematut käitumist saab mõjutada reaalset vangistust kohaldamata. Vangistus on pööratud täitmisele kriminaalhoolduse nõuete rikkumise pärast, mis tähendab jällegi mõtlematu käitumise ilminguid. Praeguseks on vangistusest kantud ära rohkem kui pool aastat ja on tõenäoline, et karistuse eesmärk võib olla saavutatud. On tõsi, et seni ei ole R.F pandud katseajaks kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest. See kohustus tuleb panna. R.F-ilt on juhtimisõigus ära võetud igati põhjendatult- tema liikluskultuur on sedavõrd madal ja edasiseks distsiplineerimiseks tuleb tal osaleda liiklusohutusprogrammis. R.F on olnud nõus kohe tegutsema tööle saamise nimel ja tööle asumise kohustus tuleb ka panna, samuti kohustus heastada tema tekitatud kahjud. Kohus määrab kahju heastamise kohustuseks 850 krooni kuus, kuna on teadmata saadav sissetulek ja määratud summa moodustab umbes 1/5 miinimumpalgast. Kohus võtab seejuures arvesse, et R.F tuleb anda ülalpidamist ka oma pojale. Kohtu hinnangul omab R.F potentsiaali oma loomuses, et väljavaated tema mõjutamiseks kriminaalhoolduse käsutuses olevate vahenditega on head. Materiaalsed eeldused elukoha ja tööoskuste näol on olemas. Kohtunik Ülle Raag 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.