Kriminaalasi nr. 1-09-8688 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 15. juunil 2009.a. Tallinna linnas Harju Maakohtu kohtunik Helve Särgava käskmenetluses tutvunud kriminaalasja materjalidega F.M ik xxx, elukoht xxx, töökoht puudub, emakeel –vene keel, algharidus, varem kohtulikult karistamata Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 05.02.2007.a.; Süüdistuses KarS § 202 lg 1 järgi. F.M , olles teadlik, et Viktor Kakko on 2006.aasta oktoobri keskel , eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval, võtnud Tallinnas xxx, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil köögi kapist JP kuulunud musta rahakoti maksumusega 50 krooni, milles oli sularaha summas 250 krooni, köögi laualt mobiiltelefoni №kia 3110 väärtusega 125 krooni ning elutoast diivanipadja alt sularaha summas 2000 krooni, omandas Tallinnas Kopliranna maja nr 24 koridoris 2006.aasta oktoobri keskel, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal VK 2250 krooni, mille kulutas koos Viktor Kakkoga enda tarbeks. Seega F.M pani toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, s.o. KarS 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatavale F.M-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. F.M-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. F.M ei olnud antud kuriteos otsene kahju tekitaja, mistõttu on kannatanule tekitatud kahju välja mõistetud VK Harju Maakohtu 21.05.2009.a. kohtuotsusega. F.M-i suhtes lõpetati 23.09.2008.a. kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 7 alusel ja talle määrati kohustus teha 30 tundi üldkasulikku tööd ja tasuda kriminaalmenetluse kulud 991.20 krooni, kuid kohustust F.M ei täitnud , mistõttu 02.02.2009.a. uuendati kriminaalmenetlus. F.M ei ole kuriteo toimepanemisest möödunud 2,5 aasta jooksul uusi kuritegusid toime pannud , ta pani kuriteo toime alaealisena ning teda ei ole varem kohtulikul karistatud ,omab eluja töökohta, tsiviilhagi ei ole ning seetõttu võib kohtu arvates teda karistada rahalise karistusega. Juhindudes KrMS § 251, 253, 254 kohus Otsustas: Süüdi tunnistada F.M KarS § 202 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäära suuruseks 50.- krooni) ulatuses, s.o. 5000 (viis tuhat) krooni. KarS § 73 alusel mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui F.M ei pane 3aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld- kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista F.M-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 6525 krooni riigituludesse ja menetluskuludena –tasu osutatud õigusabi eest 495.60 krooni, kokku 1486.80 krooni (üks tuhat nelisada kaheksakümmendkuus) krooni ja 80 senti ( mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606, viitenumber 2800049777 ). Selgitusse märkida „F.M, 1-09-8688, sundraha või menetluskulu“. Kviitungid sundraha ja kaitsjatasu tasumise kohta tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteoasjade kantseleile. Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda kohtult kriminaalasja arutamist üldkorras. Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada ei saa. Helve Särgava Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.