MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud. Kahtlustatavana kinnipidamine 25.08.2009.a. Toomas Pilt RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.I KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista A.I-le 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 25.08.2009.a. Tõkendina kohaldada A.I suhtes vahistamine. Vahistada A.I kohtusaalis. 5 Välja mõista A.I ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 lg.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „A.I, 1-09-13191 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele Pank 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: CD – plaat, mis asub kriminaalasja juures- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa A.I süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on 26.03.2009 ja 19.05.2009 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS §
lg 2 alusel varguste katsete toimepanemise eest, 25.08.2009 kella 16.40 paiku Tallinna linnas Punane tn 46 asuvast AS A-Selver Punase Selveri kaupluses püüdis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta kahte pakki žiletiterasid Gilette Fusion väärtusega 265 krooni pakk, kuid kuritegu ei õnnestunud tal tema enda tahtest sõltumata lõpule viia, kuna ta peeti tunnistaja AJ poolt kinni Seega pani A.I oma tahtliku tegevusega toime katse süstemaatiliseks võõraste vallasasjade äravõtmiseks nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS §
A.I süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. avaldus varguse kohta, millest nähtub, et 25.08.2009.a. kella 16.40 ajal Punane tn 46 asuvast AS A-Selver Punase Selveri kaupluses varastati kaks pakki žiletiterasid Gilette Fusion väärtusega 265 krooni pakk, kokku maksumusega 530 krooni. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele (t lk. 2); õigusvastase teo toimepanemise akt, millest nähtub, et meesterahvas läbis kassarivi maksmata kauba eest summas 530 krooni ( t lk.3); tunnistaja AJ ütlused, et olles 25.08.2009.a. Selveris koos naisega kell 16.35 paiku tulid poest välja ning istusid autosse, mis oli pargitud Selveri ette. Samal ajal nägi, et poest jooksis välja noormees ning suundus Pikri 3 maja suunas. Tema arvas, et tegu võib olla vargaga ja otsustas noormeest kontrollida. Sõitsid Pikri 3 maja ette ja otsustas noormeest kontrollida, palus noormehel peatuda. Selle peale viskas noormees käest plastmasskarbi ning vastas, et võib asja kohapeal kinni maksta. Pani noormehe kõhuli ja tema jopest kukkus välja vee üks karp. №ormees tunnistas, et need asjad on varastatud Selverist. Helistas politseisse ning kohale saabus 2 politseipatrull. Žiletid andis turvamehele ( t lk.4-5); tunnistaja OR ütlused, et olles 25.08.2009.a. Selveris tuli poest välja ning istus oma autosse, nägi, et poest jooksis välja noormees ning suundus Pikri 3 maja suunas. Kuna isiku käitumine oli kahtlane, siis otsustasid koos temaga olnud AJ´iga kontrollida isikut. Tema sõitis Pikri 3 maja ette ning ootas kuni noormees autoni jõudis. Nemad jooksid nooremhele vastu ja palusid noormehel peatuda. №ormees viskas käest karbi ja tahtis ära joosta. J pani noormehe kõhuli ning siis kukkus jope põuest veel üks karp välja. №ormees vastas, et varastas antud asjad poest Punane Selver., kuid on nõus nende eest meile maksma. J helistas politseisse ja kutsus välja politseipatrulli( t lk.6-7); asitõendiks tunnistatud CD-l asuva videosalvestuse vaatlusprotokoll koos sellele lisatud fotodega, millest nähtub 25.08.2009.a. siseneb kauplusesse meeskodanik. Parem käsi võtab midagi letilt, siis pistab käe põue. Väljumisel isik seisab korra kassaliinide vahel ja lahkub maksmata ( t lk.23-25); kahtlustatava A.I ütlused, millega tunnistab end süüdi. 25.08.2009.a. sisenes kauplusesse Punane Selver vaatama, kui palju midagi maksab. Raha kaasas ei olnud ning enne seda oli joonud ära pudel õlut. Müügisaalis otsustas žiletiterad varastada. Võttis müügisaali riiulilt kaks pakki žiletiteri ja pani kohe need jaki alla, möödus kassast ega maksnud midagi. Jooksis kauplusest tänavale ja üle tee. Olles jõudnud üle tee joosta, sõitis tema juurde autoga neiu ja noormees ning pidasid tema kinni, pannes teda pikali maha. Temal puudus võimalus kaubaga midagi ette võtta ja teha, sest ei jõudnud ära joosta, vaid peeti kinni. Müügisaalis ei näinud keegi, kuidas pani kauba jaki alla ja pärast ei tulnud turvatöötajad tema juurde. Mõlemad pakid on kauplusele tagastatud rikkumatult. Kahetseb tehtut, ei tööta ja raha oli vaja söögiks (t lk. 37-39) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav A.I on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A.I on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. A.I-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada A.I ` i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et A.I ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna A.I ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. A.I kahetsus ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud A.I suhtes ka põhjusel, kuna A.I ei ole tasunud temale eelnevalt mõistetud rahatrahve ( t lk.8-11) ning lisaks kuuluvad A.I ´ilt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Ka ei ole A.I isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna A.I on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Kohus asub seisukohale, et A.I suhtes üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused puuduvad, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut ( t lk.8-11, 12-19, s.t. üldkasulik töö ei sobi isikule, kellel on sõltuvusprobleemid alkoholi ja narkootikumide suhtes, kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. A.I suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude, s.h. samalaadsete süütegude toimepanemisest. Ka ei ole Sergei 3 A.I suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna A.I ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti oleks mõistetud vangistusest A.I (osaline) tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud teod ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-121-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub A.I suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. A.I näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. A.I pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohaselt ( t lk.29-30). Kohus leiab, et A.I suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse. A.I ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 3 262.50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 500 krooni Arvestades A.I varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Tsiviilhagi esitatud ei ole, kuna tekitatud kahju puudub. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.