S § 424 järgi ja karistuseks mõista 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 30 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui R.S 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 2 • • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.S-ilt (R.S) lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4-ks (neljaks) kuuks. Kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks. Välja mõista R.S-ilt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha ja 960.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu ning 20 krooni 80 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „R.S, 1-09-13851, menetluskulud“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „R.S, 1-09-13851, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
,
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Tartu I Advokaadibüroo kasuks 120.- krooni advokaat Aivar Hinti süüdistatav R.S-i (R.S) kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Kokkuleppes kajastatud süüdistus 2 3 R.S-i süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 01.08.2009 kella 12.22 ajal Tartu linnas Tartu Raekoja hoone taga Ülikooli tänaval mootorsõidukit Opel Omega riikliku registreerimismärgiga XXXXXX, millega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppes kajastatud karistus KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolmkümmend
lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks: - 960.- krooni kaitsjatasu (lk 24: 840.- krooni + kohtumenetluses makstud tasu: 120.- krooni;
lg 1 p 4), - 20 krooni 80 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (lk 19;
lg 1 p 5); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (
lg 1 p 9,
Kaitsja taotlused, jätta
lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda või määrata menetluskulude tasumine ositi, jätab kohus rahuldamata. Kohtul pole alust arvata, et menetluskulude hüvitamine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu, kuna ta avaldas kohtule, et tema sissetulek netona kätte on keskmiselt 9000.3 4 krooni kuus. Lisaks nähtub süüdistatava kohtule avaldatust, et ta müüs käesoleva aasta septembris süüdistuses nimetatud sõiduki. Kohtul pole küllaldast alust selleks, et
Juhul kui süüdistataval ei ole koheselt ja kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul võimalik menetluskulusid tasuda, on tal seda võimalik teha järgneva täitemenetluse käigus. Asjaolu, et R.S on lapsed ja ta väidetavalt toetab nende ülalpidamist (lapsed elavad temast koos laste emaga lahus), ei anna samuti küllaldast alust
lg 3 alusel osade menetluskulude riigi kanda jätmiseks, kuna R.S-i sissetulek (netona igakuiselt kätte keskmiselt 9000.- krooni) on piisavalt suur selleks, et toetada enda laste ülalpidamist ja tasuda vähemalt 3 aasta pikkuse täitemenetluse kestel (KarS § 82 lg 1 p 2) ka menetluskulud. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
,
). Küsimus, kas võimaldada süüdimõistetu taotluse alusel menetluskulusid tasuda ositi, s.o täitmist ajatada, kuulub otsustamisele täitemenetluse käigus (täitemenetluse seadustik § 45), s.o pärast kohtuotsuse jõustumist ja siis, kui kohtulahend on jõudnud kohtutäiturile menetlemiseks (
Siis on süüdimõistetul, kui ta soovib, et tal võimaldataks menetluskulusid tasuda ositi, võimalus esitada kohtule enda sellekohane põhistatud taotlus, millele tuleb lisada ka enda taotlust põhistavad tõendid. Kuna hetkel ei ole kohtuotsus veel jõustunud, tegemist ei ole veel täitemenetlusega, seaduses, s.o
ja
lg 1,2 sätestatud menetluskord on läbimata ning seetõttu puudub ka alus täitemenetluse seadustiku § 45 kohaldamiseks, siis jätab kohus ka taotluse, võimaldada menetluskulusid tasuda ositi, rahuldamata. Käesoleval hetkel, mil kohtuotsus ei ole veel jõustunud ja tegemist ei ole täitemenetlusega, ei ole alust täitemenetluses otsustamisele kuuluvate küsimuste menetlemiseks ja nende lahendamiseks. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.