KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. novembril 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-14491 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav G.K Elukoht: XXXXX XX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1) 10.10.2006 Tartu Maakohtu poolt

§ 424

järgi rahalise karistusega 140 päevamäära, so 20300 krooni ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks; 2) 30.10.2007 Tartu Maakohtu poolt

§ 424

järgi üheaastase vangistusega tingimisi 20-kuulise katseajaga ja lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks kuueks kuuks. Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.K

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada G.K-le mõistetud 1 (üks) aasta vangistust 730 (seitsesada kolmkümmend) tunni üldkasuliku tööga. G.K üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata

§ 69lg 3 alusel 2 (kaks) aastat.

1 Üldkasuliku töö tegemise ajal on G.K kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta G.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks 10 (kümme) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus

1. detsembril
2. a. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista G.K-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjale makstud tasu 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni. Määrata menetluskulude tasumine ositi 5 (viis) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on G.K kohustatud tasuma igakuiselt 1497 (üks tuhat nelisada üheksakümmend seitse) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Määratud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon 2 G.K süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 20.08.2009 kella 22.15 paiku Tartu linnas Jakobi tänaval mootorsõidukit Volkswagen Golf riikliku registreerimismärgiga XXXXXX, millega pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks aasta vangistust.

§ 69

alusel asendada G.K-le mõistetud üheaastane vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 730 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 50

lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheks aastaks kümneks kuuks. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.K tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 840 krooni ja kohtumenetluses 120 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Arvestades G.K sissetulekuid, käib kõigi menetluskulude hüvitamine talle ühe korraga üle jõu, mistõttu tuleb võimaldada nende tasumist ositi 5 kuu jooksul võrdsetes osades. Ingeri Tamm Kohtunik 3