← Eesti

1-09-7681/6

Kriminaalasi nr. 1- 09-7681 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 10.juunil 2009.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Marek Litnevski juuresolekul Prokurör Kati Miitra Kaitsja Owe Ladva osavõtul Arutas avalikul kohtuistungil kriminaalasja lühimenetluses N.P isikukood XXX, vene keel, kodakondsuseta, põhiharidus, eluk xxx, ei tööta kriminaalkorras kohtulikult karistatud Tõkend vahistamine süüdistuses KarS § 200 lg 2p 8, § 199 lg 2p 4,5 järgi. N.P süüdistatakse selles, et tema, viibides 27.10.2008.a kella 19.50 paiku Tallinnas Sõle tn asuva endise kaupluse „Minsk“ juures, pani toime võõra vallasasja äravõtmise relvaga ähvardades järgnevalt: N.P lähenes Sõle tn kõndivale RS`le (sünd. XXX.a) ning küsis talt mobiiltelefoni, kuid kui RS ei andnud, haaras N.P ühe käega RS õlast kinni ning teise käega surus RS kõhu vastu 15 cm pikkuse taskunoa. Relvaga ähvardamise tulemusena loovutas RS N.P-le oma mobiiltelefoni №kia 5070 väärtusega 960 krooni ning N.P jooksis sündmuskohalt minema. Seega pani N.P toime võõra vallasasja äravõtmise vägivallaga, kui see on toime pandud relvaga ähvardades, s.o KarS § 200 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, viibides 14.11.2008.a kella 17.45 paiku Tallinnas Maleva tänaval, võttis avalikult kuid vägivalda kasutamata võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära SM`i käekoti järgnevalt: N.P lähenes tänaval jalutavale SM`ile selja tagant ning haaras SM`i käest käekoti väärtusega 250 krooni, milles olid KM`i nimele väljaantud isikutunnistus, SEB pangakaart, kontokaart, puudekaart ning pensionitunnistus; SM`i nimele väljaantud isikutunnistus, SEB pangakaart ja kontokaart; samuti ka koodikaart, Säästukaart, optilised prillid väärtusega 500 krooni, korterivõtmed, musta värvi nahast rahakott väärtusega 100 krooni, töötõend, töökoha läbipääsukaart, ravimid, märkmik, sularaha summas 1500 krooni ning mobiiltelefon №kia 3120 väärtusega 1600 krooni. Olles saanud koti oma valdusesse, jooksis N.P lähedalasuvale tühermaale, võttis kotist sularaha 150 krooni ja mobiiltelefoni, mida ta kasutas sõnumite saatmiseks ajavahemikul samal õhtul 18.16 kuni 18.

  1. Seejärel müüs Dmitri N.P mobiiltelefoni eeluurimisel tuvastamata isikule 200 krooni eest Pelguranna piirkonnas ning järgmisel päeval võttis tühermaale peidetud käekotist veel 1000 krooni. Seega pani N.P toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise ning avalikult, kuid vägivalda kasutamata, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. N.P tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil osaliselt süüdi, oli nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja kinnitas eeluurimisel antud ütlusi. Tunnistab varguse toimepanekut aga röövimist tema ei ole toime pannud. Teab, et pani varguse toime katseajal ja teab, et peab selle aja ära istuma, mis kanda jäi. Vabaduses elas koos emaga, oli olemas elukoht ja sai süüa. Elas linnast väljas, tuli kriminaalhooldaja juurde ja juhtus niimoodi, et tarvitasi narkootikumi amfetamiini ja fentanüüli ja kriminaalhooldaja juurde ei jõudnud. On sõltuvus narkootikumidest . Tsiviilhagile 3950 krooni vastu ei vaidle. Kohus uuris järgmisi tõendeid: 27.10.2008 episood: - kannatanu PS eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 27.10.2008 kella 19.50 paiku tuli koju RS ning viimasele järgnes umbes 35-40 aastane, 175 cm pikk, mustas jopes, musta mütsiga meesterahvas, kes küsis vene keeles telefoni. R ei tahtnud telefoni anda ja läks edasi. Mees haaras Rl õlast kinni ja surus taskunoa vastu kõhtu, seepeale andis RS oma telefoni mehele. Pärast seda jooksis mees endise „Minski“ poe taha. R läks koju ja rääkis PS juhtunust. Mobiiltelefon, mis ära varastati oli valget-punast värvi №kia 5070 imei koodiga: XXX, väärtusega 960.- krooni. (lk 4-5); - Tele2 AS telefoni juurdeostu leping, leping nr XXX lisa ja ettemaksuarve nr XXX millest nähtub, et 23.02.2008 on PS Tallinna Kristiine Kauplusest ostnud Tele2 AS mobiiltelefon №kia 5070, imei koodiga XXX ja tasunud selle eest 960,00.- krooni. (lk 6-7); - kannatanu RS eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 27.10.2008 kella 19.50 paiku läks ta mööda Sõle tänavat koju, ta kõndis endise „Minski“ poe kõrval asuva raja peal. Kui helistas emale, märkas, et talle tuleb järgi võõras meesterahvas 35-40 aasta vana, umbes 175 cm pikk, lühikese tumeda habemega, seljas oli viimasel must jope, peas must müts, sest juukseid ta ei näinud, riided olid viimasel räpased, käed olid mehel mustad ja määrdunud. Väljas oli pime ja sellepärast ta ei oska rohkem teda kirjeldada. Meesterahvas tuli tema juurde ja hakkas midagi vene keeles rääkima ning RS sai aru, et mees küsib helistamiseks talt mobiiltelefoni. Ta vastas meesterahvale, et ei saa vene keelest aru ja läks edasi. Kui mees jõudis jälle ta juurde, siis haaras mees talt ühe käega õlast kinni ja surus taskunoa vastu kõhtu, valus tal ei olnud, kuid ta tundis, kuidas meesterahvas talle noa vastu kõhtu surus. Taskunuga – tera ja käepide kokku - oli umbes 15 cm pikk. RS hakkas kartma, et mees võib talle viga teha ja ta andis võõrale mehele oma mobiiltelefoni, mis oli tal jopetaskus. Pärast seda, kui ta andis mehele oma telefoni, siis jooksis mees endise „Minski“ poe taha, tema aga läks koju ja helistas emale ja rääkis juhtunust. Mobiiltelefon oli NOKIA 5070 valge-punast värvi, IMEI kood XXX, väärtus 960.- krooni. Ta ei näinud meesterahva nägu väga hästi, sest viimane hoidis oma pead sellise nurga all, ta ei oska öelda, kas ta tunneks selle meesterahva ära, kui ta viimast uuesti näeks, ta ei tunneks seda meesterahvast hääle järgi ära. Ta arvab, et noa, millise mees talle vastu kõhtu surus, tunneks ta ära, see oli lahtikäiv nuga, üsna laia teraga, üleni halli (metalli) värvi, noal mingeid muid lisasid ei olnud peale noatera. (lk 8-9; 10-11); - tunnistaja AG eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt mobiiltelefoni NOKIA 5070, mida ta kasutas umbes pooleteise kuu jooksul, tõi talle ta tuttav Dmitri, viimast tunneb ta juba ammu. See toimus 2008 oktoobri lõpus, täpset kuupäeva ta ei mäleta. Ta kohtas Dmitrit Sõle 18 ühiselamu koridoris ja viimane pakkus talle soodsa hinnaga punase äärisega mobiiltelefoni NOKIA
  2. AG nõustus ja ostis viimaselt selle telefoni 100 krooni eest. Pärast seda Dima lahkus, kuid tuli tagasi umbes 20 minuti pärast, kuna oli sellesse telefoni oma SIM –kaardi unustanud. Tunnistaja tegi veel Dima kaardiga mõned kõned oma tuttavale. Ta andis viimasele 2 SIM kaardi ja Dima läks ära. Kust viimane selle telefoni oli saanud, seda AG ei tea. Telefoni annab ta ära politsei nõudel. Tunnistaja ülekuulamise protokollist nähtub, et AG on politseile üle andnud mobiiltelefoni NOKIA 5070, imei koodiga XXX. (lk 19-23); - 02.12.2008 äratundmiseks esitamise protokoll mille kohaselt on tunnistaja AG’ile esitatud äratundmiseks N.P foto koos vähemalt kahe sarnase objektiga – fotoga. Teostatud menetlustoimingu käigus tehti äratundjale ettepanek vaadata talle esitatud objekti või objekte ja selgitada, kas ta tunneb uuritava sündmusega soetud objekti ära ning, kas ta nendib selle sarnasust teiste objektidega või erinevust nendest, mille peale AG selgitas, et fotol nr 2 tunneb ta ära oma tuttava Dima, kes müüs talle selle aasta oktoobri lõpus mobiiltelefoni NOKIA
  3. Tunnistaja AG poolt ära tuntuks osutus fotol nr 2 on N.P. (lk 24-31); - tunnistaja VR eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt tunneb N.P 3-4 aastat. Kui ta elas Tallinnas, Randla 26 majas, siis samal ajal elas N.P Pelguranna tänaval, maja numbrit ta ei tea. Randla 26 maja hoovis oli mänguautomaatide saal, kus noored kogunesid ja seal ta Dmitriga tutvus. Varem sai ta Dmitriga hästi läbi, nad suhtlesid umbes 2-3 korda nädalas. Umbes kaks kuud tagasi – 2008 – läksid neil omavahelised suhted halvaks, sest Dmitri hakkas narkomaaniks ja tema ei taha narkomaaniga suhelda. Viimati nägi ta Dmitrit siis, kui politsei ta ära viis novembris
  4. Ta teab, et Dmitril on mobiiltelefon, kuid kus see on seda ta ei tea. Viimasel korral, kui ta Dmitrit nägi oli tal mobiiltelefon Siemens A65, Dmitri mobiiltelefoni numbrit ta ei tea. Ei tea miks Dmitri ütles, et ta mobiiltelefon ja kõnekaart on VR käes. Tema käes ei ole Dmitri mobiiltelefoni ega kõnekaarti, ilmselt ütles Dmitri seda selle pärast, et ta võib viimase mobiiltelefoni ja kõnekaardi üles leida. Viimasel korral, kui ta Dmitrit nägi, siis jalutasid nad koos Lõime tänaval ning politsei võttis Dmitri kinni, siis Dmitril mobiiltelefoni kaasas ei olnud, kuna ta oli selle kusagile laadima jätnud. Ta ei tea, kuhu Dmitri võis oma mobiiltelefoni laadima jätta. (lk 32-35); Küsis oma tuttavate V ’i P ja A käest kas nad teavad, kus N.P mobiiltelefon ja kõnekaart olla võivad. Nemad ütlesid, et see võib olla Kopliranna tänaval Stroomi rannas, täpset aadressi ei tea, ühes mahajäetud majas, kuna Dima elas varem seal, umbes pool aastat kuni viimase kinni pidamiseni detsembri alguses 2008 Aleksandr ütles, et Dima mobiiltelefon võib olla selle maja elutoas Dima jopetaskus. Detsembri lõpul 2008 läks VR sinna ning maja elutoas oli Dima pruuni värvi nahkjope, mille taskust leidis ta halli värvi mobiiltelefoni Siemens A65 ja mobiiltelefoni sees oli Dima ZEN kõnekaart, mille telefoni number on XXX. Dima mobiiltelefoni Siemens A65 ja kõnekaardi viis ta endale koju. Umbes kuuaega – see oli jaanuar – oli see mobiiltelefon tal lihtsalt kodus ning alates veebruarist kasutas ta seda Siemnes A65 mobiiltelefoni, kuna tal enda mobiiltelefon läks katki. Ta pani oma kõnekaardi Dima mobiiltelefoni, Dima kõnekaarti ta kasutanud ei ole. Politseisse ta Dima mobiiltelefoni Siemens A65 ja kõnekaarti ei viinud, kuna kaotas selle politsei telefoninumbri, kes käskis tal Dima mobiiltelefoni otsida ära. Kuna tal ei ole politseiga eriti kokkupuudet varem olnud, siis ta ei teadnud, mida edasi teha. 24.03.2009 helistas talle politsei ja ta toodi politseisse. Ta ütles politseile, et leidis Dima mobiiltelefoni ja kõnekaardi. Ta on vabatahtlikult nõus andma politseile Dima mobiiltelefoni Siemens A65 ja ZEN kõnekaardi numbriga XXX. VR kasutuses oleva kõnekaardile numbriga XXX on „Dimonti“ nii kutsuvad nad N.P nime alla salvestatud telefoninumber XXX. Dima peeti politsei poolt kinni detsembri alguses 2008 ning tema teada enne seda kasutas Dima telefoninumbrit XXX vähemalt kaks kuud – oktoobris ja novembris
  5. Tema on Dimal näinud mobiiltelefoni №kia, mis oli halli värvi, mingi vanem mudel. Ta mäletab, et see oli, kas septembris või oktoobris
  6. Ta ei tea, kust kohast Dima selle mobiiltelefoni sai ja, mis sellest telefonist edasi sai. Suvel 2008 nägi ta, et Dimal oli raha ning ta küsis, et, kust ta raha sai. Dima ütles, et oli ühe mobiiltelefoni maha müünud, kellele, seda ta ei küsinud, kuna teda see ei huvitanud. (lk 36-39); Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna IVKT Kesklinna teenistuse politseivaneminspektor R. Alõmov 28.11.2008 koostatud jälitusprotokoll, mille kohaselt on teostatud menetlustoiming läbi viidud ajavahemikel 27.10 – 03.11.2008 ja 18.11 – 25.11.2008 tuvastamaks abonendile IMEI XXX tehtud kõnede teavet. Jälitustoimingu käigus tuvastati, et varastatud mobiiltelefon hakkas tööle alates 27.10.2008 kell 20.16 võõra SIM kaardiga nr XXX 3 (kaardi omanik N.P) kuni 27-10-2008 kell 20.
  7. Tehtud oli 4 kõnet välja ja saadetud 1 SMS. Alates 27.10.2008 kell 22.34 kuni 25.11.2008 kasutati mobiiltelefoni SIM kaardiga 56387230 (kaardi omanik AG). (lk 40-41); - Asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabelid, mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks olnud mobiiltelefon NOKIA 5070 IMEI koodiga XXX. Läbi viidud menetlustoimingu käigus tuvastati, et tegemist oli valget ja punast värvi korpusega mobiiltelefon NOKIA 5070 IMEI koodiga XXX, vaadeldud objekti vaatluse käigus fotografeeriti. (lk 42-45); - Üleandmise- vastuvõtmise akt, mille kohaselt on 02.12.2008 kannatanu RS ema PS’le politseiametniku poolt üle antud kriminaalasja nr 08230118303 juurde kuulunud punast ja valget värvi mobiiltelefon NOKIA 5070 IMEI koodiga XXX. (lk 46); - asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabelid, mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks olnud N.P juurest leitud metalli värvi taskunuga. Läbi viidud menetlustoimingu käigus tuvastati, et tegemist oli metalli värvi multifunktsionaalse taskunoaga, mille pikkus kõige suurema noateraga oli 15 cm. Vaadeldud objekti vaatluse käigus fotografeeriti. (lk 47-49); - asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabelid, mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks olnud tunnistaja VR’i poolt politseile üle antud ja kahtlustatav N.P-le kuulunud halli värvi korpusega mobiiltelefon Siemens A 65 IMEI koodiga – XXX ja ZEN kõnekaart. Läbi viidud menetlustoimingu käigus tuvastati, et mobiiltelefon oli halli värvi korpusega, Siemens A65 eelpool märgitud IMEI koodiga, telefonil oli eemaldatav aku ja mobiiltelefoni kõnekaardi pesas oli oranži värvi ZEN kõnekaart. Samuti kasutati teostatud menetlustoimingu käigus arvutiprogrammi MOBILedit!, millise saadi väljavõte ZEN kõnekaardile salvestatud telefoninumbritest, sõnumitest ja viimati valitud kõnedest. Väljavõte eeltoodust on lisatud vaatlusprotokolli juurde. Teostatud menetlustoimingu käigus vaadeldud objekte fotografeeriti. (lk 50-59); - kahtlustatava N.P eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt ta ei tea, kus ta oli 27.10.2008 kella 19.50 ajal, ta võis olla Koplis Maleva tänaval asuvas karjääris, endise kino Rahu juures vanametalli korjamas. Ta korjas metalli koos sõpradega. Tal on mobiiltelefoninumber XXX, ta leidis selle telefoninumbriga kaardi Tallinnas Sepa tänavalt bussipeatusest umbes kaks kuud tagasi. Peale tema ei ole keegi teine seda mobiiltelefoninumbrit kasutanud. Võib-olla keegi küsis ta käest laenuks ta telefoninumbriga kaarti, kuid ta ei mäleta seda. Enne seda, kui ta selle telefonikaardi leidis, siis ta hankis endale ka mobiiltelefoni, enne seda tal mobiiltelefoni ei olnud. Praegu on tal mobiiltelefon Siemens M või A60, see telefon on tal umbes kuu aega. Ta sai selle tuttava käest 25 krooni eest. Ta ei oska öelda, kuidas sai tema telefoninumbriga XXX kaart kannatanu mobiiltelefoni. Samuti ei ole ta kunagi kellelegi müünud ühtegi mobiiltelefoni. Varem, umbes kuu aega tagasi, ta tarvitas narkootikume. (lk 77-80) Ta ei oska selgitada, miks on keegi väitnud, et ta on kellelegi müünud kannatanu mobiiltelefoni NOKIA
  8. Ta ei tunnegi seda tunnistajat. Ta ei oska selgitada, kuidas sai N.P kõnekaart kannatanu mobiiltelefoni. Ta arvab, et kannatanu mobiiltelefonis olnud kõnekaart on see, mille ta leidis Koplis Sepa tänavalt umbes paar kuud enne vangi minekut. Selle kõnekaardi telefoninumbrid algasid 5634, edasi ta ei mäleta, millised numbrid seal olid. (lk 88-91); - N.P kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, mille kohaselt 02.12.2008 kell 01.45 peeti N.P kahtlustatavana KarS § 200 lg 2 p8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kinnipidamisel võeti kahtlustavalt ära multifunktsionaalne metalli värvi, ilma tootja nimetuseta taskunuga. (lk 74-76); - 02.12.2008 äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt on kannatanu RS’le esitatud äratundmiseks N.P foto koos vähemalt kahe sarnase objektiga – fotoga, foto paigutatud fototabelitesse. Teostatud menetlustoimingu käigus tehti äratundjale ettepanek vaadata talle esitatud objekti või objekte ja selgitada, kas ta tunneb uuritava sündmusega soetud objekti ära ning, kas ta nendib selle sarnasust teiste objektidega või erinevust nendest, mille 4 peale RS on märkinud, et ta on tutvunud fototabeliga, selgitades, et ta ei tunne talle esitatud fototabelitelt kedagi ära. (lk 12-15); - 02.12.2008 äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt on kannatanu RS’le esitatud äratundmiseks metalli värvi multifunktsionaalne nuga. Äratundmiseks esitatud esemetest tehtud fotod paigutatud fototabelisse. Teostatud menetlustoimingu käigus tehti äratundjale ettepanek vaadata talle esitatud objekti või objekte ja selgitada, kas ta tunneb uuritava sündmusega seotud objekti ära ning, kas ta nendib selle sarnasust teiste objektidega või erinevust nendest, mille peale RS on märkinud, et ta on tutvunud fototabeliga, selgitades, et ta ei tunne talle esitatud esemete hulgast ära nuga, mille talle tundmatu meesterahvas 27.10.2008 kella 19:50 ajal Tallinnas, Sõle tänaval vastu kõhtu surus. Nr 1 nuga on sarnane noatera pikkuse ja laiuse pooles, kuid selle käepide on teistsugune, see nuga, mis talle kõhtu suruti oli metalli värvi käepidemega, kuid sellel ei olnud nii palju lisasid, kui nr 2 noal. (lk 16-18). 14.11.2008 episood: - kannatanu SM eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 14.11.2008 kella 17.45 ajal läks tema trammiga koju. Maleva peatuses hakkas ta liikuma jalgsi üle raudteerööbaste mööda Maleva tänavat kodu Maleva 2a poole. Kui ta oli jõudnud umbes Keraamikatehase juures, kuulis seljatagant jooksmist ning äkki haaras keegi ta käest käekoti ning ta samas käes olnud toidukott kukkus maha. Peale koti ära võtmist jooksis isik Keraamikatehase juurde oleva tühermaa suunas, kus on porine ja pime ala. Koti ära võtmisega tema suhtes füüsilist vägivalda ei kasutatud. Ära võtja oli umbes 30ndates või natuke noorem meesterahvas, keskmisest tüsedama kehaehitusega, umbes 170 cm pikk, peas oli viimasel suusamütsi taoline „munamüts“, seljas oli punakat-pruuni värvi jope. SM püüdis viimasele järgneda, kuid ei jõudnud ja läks siis koju, kust helistas politseisse. SM’ilt varastati musta värvi nahkne „Jouni“ kahe sangaga, õlarihmaga käekott väärtusega 250.- krooni, milles olid: KM ID kaart, poja Ühispanga kaart – kontokaart, SM ID kaart, tema Ühispanga kaart – kontokaart, internetipanga koodikaart, Säästukaart, tema optilised plastikust valget värvi raamidega prillid väärtusega 500.- krooni, korterivõtmed, poja puudetõend, poja pensionitunnistus, musta värvi nahkne rahakott väärtusega 100.- krooni, sularaha 1500.- krooni, töötõend – töökoha läbikäigu magnetkaart, tema hele hallikat värvi mobiiltelefon NOKIA 3120, IMEI koodiga XXX väärtusega 1600.- krooni, erinevad ravimid ja märkmik, kokku tekitati kahju 3950.- krooni. (lk 63-64); - 08.12.2008 koostatud äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt on kannatanu SM’ile esitatud äratundmiseks N.P fotod koos vähemalt kahe sarnase objektiga – fotoga, fotod paigutatud fototabelitesse nr 1 ja nr
  9. Teostatud menetlustoimingu käigus tehti äratundjale ettepanek vaadata talle esitatud objekti või objekte ja selgitada, kas ta tunneb uuritava sündmusega soetud objekti ära ning, kas ta nendib selle sarnasust teiste objektidega või erinevust nendest, mille peale SM, selgitas, et temale esitatud fototabelitelt nr 1 ja 2, tunneb ta ära fototabelil nr 1 isiku fotolt nr 2 ja fototabelilt nr 2 isiku fotolt nr
  10. Ära tunneb ta isiku silmade ja suujoone järgi, ka pikkuse järgi. Endas on ta 80 % kindel, et nimetatud fotodel on isik, kes talt tol korral käekoti varastas, 100 % ei saa nimetada sellepärast, et müts oli isikul silmini pähe tõmmatud. Äratuntuks osutus fototabelil nr 1 fotol number 2 olnud N.P ja fototabelil nr 2 fotol nr 3 olnud N.P. (lk 67-72); Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna IVKT Kesklinna teenistuse politseivaneminspektor J. Ojap 27.11.2008 koostatud jälitusprotokoll, mille kohaselt teostatud menetlustoiming on läbi viidud ajavahemikel 14.11 – 26.11.2008 tuvastamaks abonendile IMEI XXX tehtud kõnede teavet. Jälitustoimingu käigus tuvastati, et abonent IMEI XXX oli tugijaama Pelguranna1 all ajavahemikul 14.11.2008 kella 18.16 – 18.20 kokku 7 korda saatnud SMS-e telefoninumbrilt XXX (omanik N.P) telefoninumbrile 32536 (omanik tuvastamata). (lk 73); - kahtlustatava N.P eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Kõndis 2008 sügisel Rahu tänaval ning nägi enda ees ühte naist liikumas, viimasel oli käes kott. N.P-le tekkis mõte sellelt naiselt kott käest ära rebida, ta lootis sealt raha leida. Lähenes naisele seljatagant ning rebis viimaselt koti käest 5 ära. Naine ei osutanud vastupanu ning tema ei tekitanud viimasele füüsilisi vigastusi. Naine hõiskas talle midagi järele, kuid tema põgenes tühermaale. Ta vaatas koti läbi ja leidis sealt mobiiltelefoni, mille marki ta ei mäleta ning umbes 150.- krooni. Koti peitis ta sinna kuhugi ära. Ta võttis telefonis olnud SIM kaardi välja ja viskas selle minema, telefoni sisse pani oma SIM kaardi nr. XXX ning kasutas seda telefoni sama õhtuni, seejärel müüs ta selle Koplis kellelegi suvalisele purjus mehele 200.- krooni eest maha. Järgmisel päeval otsis ta peidetud koti üles ja siis leidis ta sealt seest veel 1000.- krooni. Koti viskas ta sinna kuhugi lähedusse tühermaale ära. Ta ei võtnud kotist peale sularaha ja mobiiltelefoni midagi ära. Raha eest ostis ta narkootikume ja süüa. Ta kahetseb, et pani selle teo toime. Telefoninumbri XXX kasutas ta enne juhtumit umbes 3 kuud. Ta leidis selle SIM kaardi ja sellel oli standardne kood. Varastatud käekotis oli tema mäletamist mööda sularaha 1150.- krooni. (lk 84-87); - Telefonikõne stenogrammi ja selle juures olevat CD plaati. Telefonikõne stenogrammi väljavõttes on kajastatud CD plaadile salvestatud 14.11.2008 naisterahva (kannatanu SM) poolt tehtud kõne Juhtimiskeskusele selle kohta, et talt varastati tänavalt – Keraamikatehase juurest ära kott koos enda ja lapse dokumentidega, kotti jäid telefon ja prillid. (lk 108-110). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele.
  11. N.P süü 27.10.2008 RSlt mobiiltelefoni röövimises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. N.P end selles episoodis süüdi ei tunnistanud. Ei tea, kuidas tema telefonikaart sattus kannatanu telefoni. Tema ei ole kellelegi ühtegi mobiiltelefoni müünud. Süüdistatava ütlused, et tema ei ole kuritegu toime pannud on ümberlükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kannatanute P ja RS ütlustega on tõendatud, et R. S võeti 27.10.2008 ära mobiiltelefon. RS ütlustest nähtub, et talle läheneti seljatagant, mees haaras õlast ja surus taskunoa kannatanule vastu kõhtu. Kohtul pole alust kahelda kannatanu ütlustes, mis on selles osas mida ta nägi ja mida ta ei näinud, detailsed ja järjekindlad. Seda, et R. S mobiiltelefon ära võeti, kinnitavad ka tunnistaja G ütlused, mille kohaselt sai ta telefoni Dima käest ja annab kannatanu telefoni vabatahtlikult politseile üle. Asitõendi vaatlusprotokolli (lk 40-41) ja Tele 2 AS lepinguga (lk 6-7) on tõendatud, et Dima nimeline isik müüs tunnistaja G le just kannatanule S kuulunud mobiiltelefoni. Tunnistaja G on Dima nimelises isikus kõhklematult ära tundnud N.P (lk 24-31). Tunnistaja G ütlustest nähtub, et Dima müüs talle telefoni oktoobri lõpus. Kuna kannatanult võeti telefon 27.10.2008, siis kinnitavad tunnistaja ütlused, et N.P müüs telefoni talle vahetult pärast röövimist. Jälitusprotokolliga (lk 40-41) on tõendatud, et vahetult pärast kannatanult mobiiltelefoni röövimist on kannatanu mobiiltelefonis kasutatud SIM kaarti, mis kuulus N.P-le . Röövimine toimus 27.10.2008 kella 19.50 paiku Sõle tänaval ja N.P SIM kaarti kasutati kannatanu telefonis juba kell 20.15 Ädala 4F mobiilmasti levipiirkonnas. Seega on tõendatud, et kannatanu mobiiltelefoni kasutati vahetult pärast röövimise toimepanekut samas piirkonnas, s.t mitte kaugel sündmuskohast. N.P ütlustest ei nähtu, et tema SIM kaart oleks olnud varastatud või, et ta oleks andnud seda kellelegi kolmandale isikule kasutada. Tunnistaja A. G ütlustest nähtub, et kui N.P kannatanu telefoni talle müüs, oli seal N.P enda SIM kaart sees. Tunnistaja Razumovski ütlused kinnitavad, et oma SIM kaarti kasutas N.P ise ja tunnistaja otsis üles D. Rozotskini mobiiltelefoni Siemens, milles oli ka sel hetkel see sama SIM kaart, mida kasutati kannatanu mobiiltelefonis. Tunnistaja Razumovski ütlustest nähtub, et Rozotskinil oli kogu aeg üks telefoninumber, mis kinnitab, et N.P kasutas oma SIM kaarti kogu aeg ise ja temalt ei olnud seda varastatud. Seega on tõendatud, et vahetult pärast röövi kasutas kannatanult võetud mobiiltelefonis N.P-le kuuluvat SIM kaarti N.P ise. Arvestades, et aeg kuriteo toimumise ja telefonis N.P SIM kaardi kasutamise vahel oli väga lühike (vähem kui pool tundi) ja juba telefoni edasimüügi ajal oli telefonis sees N.P SIM kaart, on välistatud, et mõnel kolmandal isikul õnnestus sel ajal kasutada N.P SIM kaarti kannatanu telefonis. Kohtu arvates on D. Rozoztškini väide, mille kohaselt tema ei ole kannatanult RSlt mobiiltelefoni võtnud 6 paljasõnaline ja antud soovist vabaneda pikast karistusest, mis kaasneks röövis süüdimõistmisel. N.P ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus ka asjaolu, et arutatava kriminaalasja kahes episoodis on süüdistatava käitumine olnud sarnane, ta on mõlemale ohvrile lähenenud selja tagant. On selge, et kui temast suurem ja vanem isik paneb lapsele pimedas noa kõhu peale, tajub kannatanu seda vägivallaga ähvardamisena ja tunneb reaalset hirmu enda elu ja tervise pärast (kartis et mees teeb talle viga), mistõttu loovutab oma mobiiltelefoni vägivallaga ähvarduse mõju all ise. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine, mis loob aluse asja üleminekut takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. Antud juhul viis süüdistatav noa kannatanule vastu kõhtu panemisega kannatanu sellisesse seisundisse, et kannatanu pidas vägivalda enda suhtes reaalseks ja andis telefoni ise ära. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta ei näinud teda rünnanud meesterahva nägu hästi, sest väljas oli pime ja mees hoidis oma pead sellise nurga all, meesterahval oli peas must müts ja seljas must jope. Kannatanu hindas meesterahva vanuseks 35-40 ja pikkuseks 175 cm. Arvestades, et kannatanu puhul on tegemist alles 12 aastase lapsega ja et teda ähvardati pimedal ajal noaga, süüdistatav on temast suurem ja tema nägu ta täpselt ei näinud, on selgitatav, miks kannatanu võis eksida süüdistatava vanuse määratlemisel. On üldteada, et lapsed ei taju täiskasvanute vanust õieti. Kannatanu ei ole tundnud ära ka süüdistatavalt 02.12.2008 kinnipidamisel ära võetud multifunktsionaalset taskunuga, kuid kannatanu on andnud algusest peale detailse kirjelduse, milline oli see nuga, mis talle vastu kõhtu suruti. Kannatanu ütlustest on näha, et tegemist oli metalse noaga, üsna laia teraga ja muid lisasid ei olnud. Arvestades, et röövimise ja süüdistatava kinnipidamise vahe oli 6 päeva või süüdistataval kinnipidamisel olla kaasas ka mõni teine nuga kui see, mida kasutati 27.10.
  12. Eeltoodust tulenevalt on leiab kohus, et kannatanu R. S, tunnistajate G ja Razumovski, äratundmiseks esitamise protokolli (lk 24-31), asitõendi vaatlusprotokolli ja jälitusprotokolliga on tõendamist leidnud RS noaga ähvardades mobiiltelefoni ära võtmine N.P poolt. Süüdistatava objektiivsest käitumisest – telefoni küsides surus taskunoa vastu kannatanu kõhtunähtub, et ta tegutses mobiiltelefoni endale saamise eesmärgi, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. N.P tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 200 lg 2p 8 järgi kui võõra vallasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eemärgil, kui see on toime pandud vägivallaga relvaga ähvardades.
  13. N.P süü 14.11.2008 avalikus varguses on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. N.P tunnistab, et tal tekkis mõte naisterahvalt käekott rebida, et sealt raha leida. Rebis naiselt seljatagant koti käest. Naine ei osutanud vastupanu ja füüsiliselt vigastusi ei tekitanud. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka kannatanu Mänd ütlused, mille kohaselt äkki haaras talt keegi seljatagant jooksu pealt käest käekoti. Vägivalda tema suhtes ei tarvitanud. Kannatanu kirjeldas koti võtnud isikut ja on ta hiljem fotode järgi äratundnud (lk 67-72). Kannatanu ja süüdistatava ütlused langevad kokku ka varastatud esemete osas. Varguse toimumise fakti kinnitab ka kannatanu poolt kohe pärast sündmust Juhtimiskeskusesse tehtud kõne salvestus (lk 108-110). Jälitusprotokollist nähtub, et kannatanu mobiiltelefonis on peale vargust kasutatud telefoninumbrit, mis kuulus N.P-le. Seega nähtub nii kannatanu kui süüdistatava kokkulangevatest ütlustest, et süüdistatav võttis kannatanult koti ära avalikult, kuid tarvitamata seejuures kannatanu suhtes vägivalda. Eeltoodust tulenevalt on kannatanu ja süüdistatava kokkulangevate ütluste, jälitusprotokolli ja äratundmiseks esitamise protokolliga tõendamist leidnud N.P poolt avalikult võõra vallasja (käekoti koos asjadega) äravõtmine. N.P objektiivsest käitumisest, ta teadlikult läks võttis kannatanu seljatagant temalt käekoti, et ta tegutses avaliku varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Karistusregistri teatisest (lk 102-106) nähtub, et N.P on varem karistatud varguste eest, seega on tema puhul tegemist isikuga, kes on varem vargusi toime pannud. 7 N.P tegevus varguse episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2p 5,4 järgi kui avalikult, kuid vägivalda kasutamata, võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kannatanu SM on esitanud tsiviilhagi summas 3950 krooni. Süüdistatav N.P tsiviilhagi suurusele vastu ei vaielnud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava N.P kuritegeliku käitumise tulemusena. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt tsiviilhagi ulatuses välja mõista kannatanu kasuks. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. N.P karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü osaline puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Arvestades sooritatud kuritegude arvu, et üks kuritegu on seotud alaelise suhtes vägivalla kasutamisega, tekitatud kahju suurust, seda et N.P on varem kriminaalkorras karistatud, väärteokorras korduvalt karistatud (lk 102-106), süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks, pannes lühikese aja vältel katseajal toime kaks uut kuritegu, süüdistatava enda ütlustest nähtub, et seoses narkootikumide tarvitamisega tekkis tal probleeme kriminaalhooldaja juures käimisega, mistõttu pikendati katseaega, tal oli elukoht, ta ei töötanud, tarvitas vabaduses narkootikume, olles seega isikuks kes ei sobi kriminaalhooldusele, leiab kohus, et teda tuleb karistada reaalse vangistusega, mis on sanktsiooni alammäärast pikem. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.P KarS § 200 lg 2 p 8 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli aastat. Süüdi tunnistada N.P KarS § 199 lg 2p 4,5 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks aasta. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksik karistustest raskemat ja mõista liitkaristus 4 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kolm aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 02.08.2007 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud ja 29 päeva vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat 2 kuud ja 29 päeva vangistust KarS § 68 lg 1 alusele lugeda kinnipidamiseaeg alates 02.12.2008 karistusaja hulka Karistusaja alguseks lugeda 02.12.2008 Tõkend vahistamine jätta muutmata Välja mõista N.P-lt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud 8 õigusabi eest 4398.60 (neli tuhat kolmsada üheksakümmend kaheksa krooni kuuskümmend senti). Kaitsetasu ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber
  14. Kviitung esitada Harju Maakohtule Välja mõista N.P-lt SM (XXX) kasuks 3950 (kolm tuhat üheksasada viiskümmend) krooni Asitõendid taskunuga hävitada Mobiiltelefon №kia 5070 jätta PS Mobiiltelefon Siemens A65 ja ZEN kõnekaart anda N.P-le CD plaat jätta kriminaalasja juurde Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 29.06.2009 Kohtunik Liina Pohlak 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.