Obsah (4)

§ 200§ 68§ 74§ 75

1-10-440 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. märtsil 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja nr 1-10-440 (09230110029) Kohtunik Külli Iisop

§ 200

lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kristi Rande Süüdistatavad R a i g o K - isikukood xxx; Eesti kodanik; haridus 7 klassi; elukoht: xxx; õppeasutus: T T G ; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 03.07.09.a. Kaitsja vandeadvokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada R a i g o K

§ 200

lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (02.-03.07.09.a.).

§ 74

lg alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Raigo K ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõuded : • elama alalises elukohas (xxx); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • • • • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

§ 75lg 2 p 8 on R.

K kohustatud osalema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalabiprogrammis.

§ 75lg 4 alusel võtab R.K kohustuse mitte suhelda Janek Muruga (s.

06.01.1978) Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata Raigo K’ile kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

1. Asitõend – ümbrikus lisatud pandimaja leping – jätta kriminaalasja juurde.
2. Välja mõista B.S-ilt hüvitis õigusvastaselt tekitatud kahju katteks, s.o. - 578,- (viissada seitsekümmend kaheksa) krooni JM (elukoht: xxx) kasuks. VÕS § 1053 lg 2 alusel alaealisel B.S-ilt vajalike vahendite puudumisel hüvitis sisse nõuda tema emalt SM’ilt (i.k.XXX; elukoht: XXX).
3. Välja mõista Raigo K’ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-is või arve 221023778606 Swedbank-is; viitenumber 2800049777 ning ära märkida kriminaalasja number 1-10-440 ja süüdimõistetu nimi) s.o. määratud kaitsjale makstavast tasust 1 500 (üks tuhat viissada) krooni ning sundrahast 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. KrMS § 188 alusel, alaealisel B.S vajalike vahendite puudumisel, menetluskulud sisse nõuda tema emalt SM’ilt (i.k.XXX; elukoht: XXX). Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest otsuses näidatud rahandusministeeriumi arvele. Kui nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS Raigo K`i süüdistatakse selles, et tema, 20.06.2009 kella 02:30 paiku tungis jõuga ust lahti lükates aadressil Tallinn XXX asuvasse korterisse, kus lõi JM korduvalt jalaga kõhu 2 piirkonda, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ning võttis korterist ära JM kuuluvad esemed – sülearvuti Acer Aspire, maksumusega 15 000 krooni; sülearvuti koti, maksumusega 156 krooni; mobiiltelefoni №kia 5800 XpressMusic, maksumusega 5 500 krooni; kolm suitsupakki Next, maksumusega 26 kr/tk, st 78 krooni kokku; sularaha 500 krooni ja IDkaardi JM nimele, põhjustades J.M varalise kahju kokku summas 21 234 krooni. Seega R. K, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga ja sissetungimisega, pani toime

§ 200lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu. Süüdistatava R. K, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör R. K’i süüdi tunnistamist

§ 200

lg 2 p 9 järgi ning tema karistamist vangistusega 3 aastat, mida 3-aastalise katseaja kestel ei pöörata täielikult täitmisele, kui R. K ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõuded ja kohustused - osaleda käitumiskontrolli ajal sotsiaalabiprogrammis ja mitte suhelda Janek Muruga. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses

§ 200lg 2 p 9 järgi tunnistas R.

K ennast kohtuistungil süüdi, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja jääb selle juurde täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul see otsusega kinnitada. Kannatanu JM on kohtueelses menetluses andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest on ta teadlik (tl. 120-121). On süüdlase vastu esitanud hagi summas 578 krooni. Oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on andnud ka tsiviilkostja SM (tl.122123). Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et R. K`i enda süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud R. K`i käitumine, süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada

§ 200lg 2 p 9 järgi ning karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 palga alammäära ehk 10 875 krooni). Arvestades süüdistatava ja tema ema rasket majanduslikku olukorda ja süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda, sest kõigi menetluskulude täielik tasumine käib süüdistatavale ja tema emale ilmselt üle jõu. 3 Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 4