3

(09230121746)Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Kriminaalasi U.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Prokurör Veera Kremez Süüdistatav U.E , varem eluk xxx, ik xxx, põhiharidus, ei tööta kriminaalkorras karistatud: 1) 16.01.2004 Tallinna Linnakohus KarS § 199 lg 2 p 4,7 - 25 lg 2 järgi; 2) 17.11.2005 Tallinna Linnakohus KarS § 199 lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi; 3) 08.01.2007 Harju Maakohus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi; 4) 10.06.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 5) 16.09.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 2 kuud vangistust, karistus kustumata Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi U.E KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt U.E mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. Kohaldada U.E suhtes tõkendina kinnipidamisest 29.12.2009.a. vahistamist ja karistuse algust arvata alates Välja mõista U.E-lt riigituludesse sundraha 3262,50 krooni ja menetluskulud 1500 krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu kantseleile. Välja mõista U.E-lt 232,90 krooni Rimi Eesti Food AS kasuks. Asitõend – viski Ballantines – tagastada peale tsiviilhagi tasumist U.E-le. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD U.E süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema, olles isikuks, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vargusi vähemalt kahel korral /08.06.2009 ja 14.09.2009/, uuesti 29.12.2009 kella 19.50 paiku, viibides Tallinnas, Sõpruse pst 201/203 a asuvas Rimi Eesti Food ASi kaupluse müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kauplusele kuuluva pudeli viskit Ballantines maksumusega 232.90 krooni, jõi sellest pudelist natukene, seejärel peitis selle pudeli riiete alla ning möödus kassast nimetatud kauba eest tasumata. Vargusega tekitas U.E Rimi Eesti Food AS-le varalist kahju summas 232.90 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani U.E toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav U.E tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 29.12.2009.a. läks süüdistuses märgitud kauplusesse, võttis pudeli viskit. Ta avas pudeli ning jõi natuke viskit, seejärel sulges pudeli, pani selle põuetaskusse ning möödus kassadest kauba eest maksmata. Turvatöötajad pidasid ta kinni. Kahetseb oma tegu (tl 29-31). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - - tunnistaja I. Samoilovi ütlustega selle kohta, et 29.12.2009.a. oli ta tööl turvatöötajana Sõpruse pst 201/209 Rimis. Tema juurde tuli naisterahvas ja teatas, et mustades riietes meesterahvas pani taskusse pudeli. Ta nägi, et mees möödus kassadest ja turvaväravad hakkasid tööle. Ta pidas mehe kinni ning turvaruumis andis mees vabatahtlikult üle pudeli viskit Ballantines, mis oli juba avatud. Kinnipee4tuks osutus U.E.(tl 8); kannatanu esindaja K. Vikk´i ütlustega selle kohta, et 29.12.2009.a. kella 19.50 tundmatu mees võttis pudeli viskit ja möödus kassadest kauba eest maksmata. Kaup tagastati rikutult, tekitatud kahju summas 232,90 krooni /tl4-5; avaldusega (tl 2); õigusrikkuja kinnipidamise aktiga /tl 9/; Harju Maakohtu 16.09.2009 otsusega nr 1-09-14329 ja 10.06.2009 otsusega nr 1-09-8973 /tl 20-21, 24-25/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et U.E isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 lg 2 p 9, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära võõra vallasasja, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega U.E panni toime süstemaatilise varguse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. U.E on kriminaalkorras korduvalt karistatud, seejuures 2009.a. kaks korda. Väärteokorras on teda samuti korduvalt karistatud, sh AS § 70 ja NPAS § 15-1 järgi. Käesolevaks ajaks on tal tasumata hulgaliselt rahatrahve, mistõttu tema karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, kuna selliselt viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Varasemad karistused ei ole a. Lastovakat mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma, inkrimineeritava kuriteo pani ta toime lühikese aja möödumisel viimase karistuse kandmiselt vabanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Rimi Eesti Food AS on esitanud tsiviilhagi summas 232,90 krooni, mille moodustab avatud ning rikutud viski väärtus. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Tsiviilhagi on tõendatud süüdistatava ja tunnistaja ütlustega ning kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ja kuulub rahuldamisele. Eha Popova Kohtunik