lg 2 p-de 4,7,8 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav J.I Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXXXX X-X Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld kokkuleppel advokaat Rein Napa Tõlk Regina Laiapea RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-st 313 maakohus otsustas: Süüdi tunnistada J.I
lg 2 p-de 4,7,8 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu
lg 5 ja § 69 lg 1, 3 alusel asendada J.I-le mõistetud 10 (kümne) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 654 (kuussada viiskümmend neli) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata J.I üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend –elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi: Rahuldada V.T. tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § § 137, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel J.I-lt V.T. kasuks 3610.- (kolm tuhat kuussada kümme) krooni, milline summa kuulub solidaarselt hüvitamisele koos Maksim Vesnuhhovi, Andrei Mihelsoni ja Aleksandr Ameliniga, kellelt mõisteti tsiviilhagi välja Tartu Maakohtu
võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ja sissetungimisega. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Välja mõista J.I-lt solidaarselt Tartu Maakohtu 03.04.2007.a otsusega süüdimõistetud Maksim Vesnuhhov’i, Andrei Mihelson’i ja Aleksandr Amelin’iga tsiviilhagi 6010.00 krooni V.T. ’i kasuks. (Maksim Vesnuhhov’ilt, Andrei Mihelson’ilt ja Aleksandr Amelin’ilt on nimetatud tsiviilhagi Tartu Maakohtu 03.04.2007.a otsusega V.T. ’i kasuks välja mõistetud) Menetluskulud: menetluskulusid ei ole. Karistuse liik ja määr:
lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.I-le karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada J.I-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 27.01.2003.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 6 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks J.I-le mõista 10 (kümme) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 lg 1, 3 alusel asendada J.I-le mõistetud 10 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 654 tundi (327 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et J.I, tema kaitsja ja prokurör vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et J.I on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.I süüdi tunnistada
lg 2 p 4,7,8 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada 3 mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega. III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 137 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Solidaarvõlgnike suhte võlausaldajaga (kriminaalmenetluses kannatanuga) määratleb VÕS § 65 lg 1 - kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus on seisukohal, et J.I on koos Maksim Vesnuhhovi, Andrei Mihelsoni ja Aleksandr Ameliniga õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanule-tsiviilhagejale varalist kahju. Kohus on seisukohal, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuriteo koos toimepannud isikud vastutavad tsiviilhageja ees solidaarselt. J.I võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. Kuivõrd J.I on tasunud tsiviilhagist 2400.- krooni, siis kuulub temalt väljamõistmisele 3610.- krooni. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel kuulub süüdimõistetult väljamõistmisele ka postikulu 32.- krooni. Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.